Laupäeval 27.juunil käisime pulmas ja nüüd saan näidata ka seda pruutkleiti, mille õmblesin oma tehinkumiaegsele väga heale sõbrannale. Aasta tagasi Pärnus kursustel olles sai sõbranna tuttavalt pulmakleidi, mis tulnuks teha kitsamaks. Ma siis naljatlemisi ütlesin, et ma õmblen sulle kleidi, sest see ümberõmblemine on üpris tüütu tegevus. Paar päeva mõeldud, läksimegi koos poodi riiet ostma.

Algus oli selline.



Lõpptulemus selline. Ühtlasi sai sellest ka minu kingitus noorpaarile. Siin tuleb noorpaar vaateplatvormilt.



Puu istutamine.



Hobuste juures. Siin on veidi näha tüllist lilli, mis asetsevad pruutkleidi vasakul poolel.



Tüllist lilled asetsevad kleidi paremal õlal, veidi ka seljataga ja kleidi esiosal vasakul all. Lilled annavad kleidile armsat õhulisust ja romantilisust.



Lilled lähemalt. Ümberringi on õmblusjoonele tikitud väikesed valged pärlid, mis on ka iga lilleõie südamikus.





Siin poseerib Linda, sest pruuti ei olnud koguaeg käepärast. Kui kleit valmis sai, siis Linda kleiti enam selga ei pannud, öeldes, et see on ju Mairi pulmakleit. Mulle meeldis tütre selline mõtteviis ja austus pruudi vastu.

Jaanipäev on küll möödas, aga ega jaaniõhtu ilma käsitööta ei möödunud. Viimistlesin ära ühe liniku. Muster on pärit venekeelsest heegeldamise ajakirjast. Maxi heegelniiti kulus selle liniku jaoks 158 grammi, liniku läbimõõt tipust tipuni 90cm.

Minu tänane isetegemine: esimesed maasikad, mmmmm kui nämmad.



Eelmisel suvel Pärnus kursustel olles sai turisitde kombel maiustatud maasikatega šokolaadis, mis olid nii head. Portsjon tundus (loe: ja oligi) nii väike ja nii kallis. Täna tegin seda maiust ja nautisin täiega.



Väike tagasivaade eilsele jaanipäevale. Marta koos issi Jaaniga jaanitulel.



Esmaspäeval käisime Tartus mehe õe sünnipäeval ja tegin talle sellise ehtekomplekti valgetest pärlitest. Kõrvarõngad on tehtud illusioonniidile.



Siin ehted eraldi lähemalt ka.







Vot selliseid fuksiaid kasvatavad meie kodukandis kaks väga agarat ja tubli naist (kes on ka väga tublid käsitöötegijad)- Aita ja Leelo. Tikutopsi selle fuksia kõrval ei ole suurendatud. Ausõna.)



Minu edaspidine tubli abimees, mille tellisin ämmakeselt, kui ta Ameerikasse on tütre perele külla läks. Juba esimesel nädalal sain toreda telefonikõne, et ta sai mulle selle kauaigatsetud pärlivurri. Niipalju veel, et sealne käsitööpood on suurem kui Tartu kaubamaja. Ega päris hästi seda just ette ei kujuta. Mina lähen aga nüüd pärleid niidi otsa vurritama.



Eile hommikul andsin pruutkleidi ka pidulikult üle. Pilte näitan peale pulmapidu.

Täna hommikul olime koos Astiga Pikasillas laulupeo tule toomiseks lilleseadet tegemas.





Uhke oli vaadata, kuidas viikingite inimjõul liikuv laev Pikasilla sadamasse randus.



Tuletoojate seljataga tuleb torupilli puhudes meie kandis asuva Torupillitalu peremees Ants Taul.



Tuletoojaid tervitavad torupilliga Ants Taul, tema paremal käel meie vallavanem Aivar Uibu ja nende seljataga on rahvariietes meie noored rahvatantsijad.



Minul tuleb nn valge öö.
Hommikul sõidan Pärnumaale vanemate koju, isal on sünnipäev ja ühtlasi lähen õetütre põhikooli lõpetamisele oma vanasse kooli Juurikarule ja hommikuks peab lõplikult valmis olema ka pruutkleit. Kleiti näitan peale 27.juunit, kui sõbranna on mehele saanud.
Mingil ajal peaks asjad ka ära pakkima. Tundub, et mul oleks üht head abilist vaja. Veel parem, peaks endale ühe krati tegema, kes oleks minu tööde ja tegemiste juures abiks. No tööpuuduse üle ma ei kurda.
Kui ma laupäev õhtupoolikul koju jõuan, ootab aiamaa rohimine. Esmaspäeval tuleb ämmake Ameerikast tagasi ja ma saan oma tellitud pärlivurri. Ojee!

Täna sai põhikooli lõpuaktus peetud. Päev on olnud kiire- kased, saali kaunistamine, lokid pähe... ja mikrofoni taha.
Selline sai saalikaunistus. Põhikooli lõpetamise ajal on ikka nii, et pojengid on kas juba õitsenud või ei ole veel õitsema hakanud- sel aastal ei olnud veel õitsema hakanud. Lupiin on aga selle suhtes kindel lill, mis õitseb ka jahedama ilmaga ja seisab päris kenasti.



Ma ei ole pidanud varem aktuse läbiviija rollis olema, täna sai seegi ära proovitud.



Minu laululapsed, kellest kaks olid ka lõpetajad.



Linda luges luuletuse, mille ma paar päeva enne kirjutasin.



Nüüd võib rahuliku südamega puhkusele jääda ja suve nautima hakata. No küll see suvi siia ka ükskord jõuab!

Mitte käsitööjuttu ka.
Täna on minu vanema tütre Linda 14.sünnipäev. Uskumatult kiiresti on aeg läinud. Kuna pidu sai peetud kahel päeval, siis sai ka kaks sünnipäevakooki tehtud- napoleon ja hapukoorekook.



Sõbrad tõid Lindale nii pika roosi, et kui väike õde Marta kõrvale seisis, siis roos oli temast veidi pikem.







Tore oli see, et kui olin tordil kolm küünalt süüdanud, siis hakkas suitsuandur pea kohal päris nõudlikku kisa tegema, asjalik riistapuu teine. Eks me siis viisime ta veidikeseks värske õhu kätte.

Nädal tagasi õpetasin kodukandis Riidajal märkmike köitmist. Vähe on meid jäänud kokku käima, aga isetegemise rõõm ei ole kuhugi kadunud.

Asti A4 formaadis album.


Aita A5 märkmik.


Leelo A5 märkmik.


Minu A5 märkmik. Kaetud tapeediga ning köitmiseks kasutatud kahekordset puuvillapaela


Linda A5 märkmik.


Minu isklik isetegija.


Kõik sel õhtul valminud tööd.

Sain ka valmis oma esimese vilditud ehtekarbikese. Karbi äärestasin roosaka villase lõngaga ja kasutasin sämppistet. Peale tegin tüllist lootoseõie, mille keskele lisasin roosa litri.
Aitäh Lincale hea vildikooli eest!