Õmblemine, kaardid ... kõik uus on põnev.
Tellimustööna valminud talvine komplekt, mille kudumiseks kasutasin Novita Talvi lõnga, vardad nr 3. Lapsed ristisid need koolis pikkade käistega sõrmikuteks.
Proovisin üle pika aja mustale peenvillasele kangale villaste lõngadega tikkida lilltikandit. Muster on pärit oma tehnikumiaegsest mustrikogust.
Mina olin päkapikuks Brazule ja tegin sellise paki: punakuldne pusakee, salvrätitehnikas küünal, läikiv-punane heegelniit ja natuke magusat, mis kõik ei mahtunud pildile.
Mina sain niiiiiii armsa paki Helikeselt. Aitäh, Sulle, Helikene, tegid minu jõuluaja tõeliselt mõnusaks. Ja mitte ainult minu, ka pinu tüdrukud said sellest rõõmust osa, eriti just pisike, sest tal on nüüd päris oma põll.
Neid väikesi näppe ei saanud ma kuidagi paki juurest eemale, sest ka temal oli põnev ja käekesed ei mallanud nii kaua oodata, kuni fotokas klõpsatuse ära teeb.

Veel hetk enne avamist.

Pakk oli veel eraldi pakitud. Aina põnevamaks läheb.

Kaks lõhnaküünalt, imearmas kootud pitsiga kaart, lumehelbekese klamber, punased vilditud kuuseehted, kuldsed kellukesed, vilditud ehtekarp, okolaad ja hüper-super-ilusad põlled suurele ja väiksele.
Aeg lendab oi kui ruttu. Teisipäeva õhtul panin kodukohas koos ringiliikmetega käsitöönäituse üles. Nädala aja jooksul kaks näitust kahe erineva ringiga, päris hea tulemus. Eile, täna ja homme ka veel külastajaid ootamas, siis jälle vaja maha võtta. Mul on nii hea meel, et on käsitöötegijaid, kellega on mõnus oma reedeõhtuid veeta.
Enam ei mäletagi, kuna oleks enne 24.00 magama saanud, ikka jõuab uus päev esimesed tunnid täis tiksuda, kui mina saan padjaga nõu pidama ja hommikul peab aga kondid sirgu vedama ning oma toimetusi tegema. Nii läheb vist tänagi.
Mis sellest, et küünlaleek kustub
ja kuusel lõhn pole jääv.
Kõik, mis nendes kaunist oli,
ei unune, see jääb.
Ja järgmisel aastal on jälle-
kõik jälle- nagu uus.
On kurbus ja soojus ja õrnus,
küünlaleek ja

.
Need luuleread kirjutasin oi-oi ammu aega tagasi (1990 aasta jõulude paiku) ja lugesin täna tervituseks meie külalistele, ringiliikmetele ja meie juhendajale lille üle andes. Kui olin lõpetanud, tuli üks meie ringi liige, Pärja, ja ütles, et see luuletus oli nii ilus ja ajas pisara silma ja siis tuli kohe ka Viljandi naiste eestvedaja, kes ütles mulle samad sõnad, mille peale läks ka minul silm veidi märjaks. Mis tuleb südamest, läheb südamesse.
Tahan oma blogi täna (5. detsembril) võõraste sulgedega ehtida. Tegelikult ega need nii võõrad suled ka ei ole, kuulun ise ka käsitööringi täielike liikmete hulka. Teen siia pika postituse meie tänasest Helme käsitööringi näitus-müügi avamisest, nüüd siis jõulude eel kolmandat korda. Näitus on lahti ka homme ja ülehomme- kel on lähemat huvi meie tegemiste vastu, jõuab veel plaane seada. Avamise puhul olid meil külas ka Viljandimaa aktiivsed käsitööd tegevad naised.
Meie ringis on kaheksa naist, keda seob ühine huvi: käsitöö vanade traditsioonide säilitamine ning uute tehnikate õppimine. Tegutseme päevakeskuses omast huvist ja veidi ka vallapoolsest toetusest. Koos käime kord nädalas esmaspäeviti. Näitusi on korraldatud varemgi nii Helmes kui ka Valgas.
Nii mõndagi oma töödest olen blogis ka varem eksponeerinud ja on juba osadele tuttavad, kuid kordan veelgi, et selles postituses ei ole mitte kõik minu tööd, vaid meie ringi ühised tegemised selle aasta jooksul.
Avasõnad ütles meie super juhendaja Laine, tema selja taga seisavad Helju, Asti, Heili, Aime, Anni, Pärja ja mina, nagu ikka- kaamera taga.


Ülevaade näitusest.



Ehete laud. Siin oli suurim uudistamine, sest ega ühel naisel ei ole ehteid kunagi liiga palju.


Heegelmotiivi ja pitsiga kaunistatud kindad.

Portselanimaal ja jõululinad.

Pilutikandi ja heegelpitsidega põlled.

Rahvuslikud kotid ja lahktaskud. Nende tööde autoriks on Laine, meie juhendaja. Temal kohe on silma ja oskust värvide sobitamisel. Vahel tundub, et tema päevades on ka rohkem tunde, kuidas ta muidu nii palju jõuab.


Rahvuslikud paelad.

Rahvuslike tikanditega kotid.

Ruumiline vitraa, kingikotid, tikitud linad.



Minu piparkoogimaja.

Vilditud seebid, tikandid...

Kaardid, rahakaardid ja köitmistööd.




Kudumid ja rahvusliku tikandiga kotid.



Triibukangas nendel kottidel on kootud lastetelgedega.

Siidirätikesed.

Asti salomoni sõlmes heegeldatud rätid ja õlasallid.

Salvrätikutega kaunistatud küünlad.

Ilusat jõuluaega kõigile!
Veel paar juukseklambrit.

Paljudes blogides on erinevalt kaunistatud juukseklambreid. Minu variandid on sellised.
