Augustikuiseks õmblustööks sai Lindale suvekleit. Fotosessioon läks vahepeal päris vallatuks.
Materjal: sitsiriie. Lõige on pärit Burdast, aga kahjuks ei olnud lõike ajaja numbrit märkinud.







Üks õmblustöö on veel masina all, sest kui suur sai endale kleidi, siis väike ei ole ometi nõus, et tema kleiti ei saa.

Käsitööd ei ole, aga rõõmu on: sain täna 12. korda tädiks. Siia ilma sündis üks armas poisipõnn. Beebit näinud veel ei ole, aga nimeks sai see ilmakodanik endale Märten.

Päeval käisid kolleegid katsikul ja vaaritasin veidike. Linda oli mulle suureks abiks ja küpsetas suure laari ülepannikooke, millele panime erinevad täidised valikuks juurde.



Traditsiooniline võileivatort...



... ja kohupiima-vahukuurekreemi-martsipanitort, mille kaalu sai tiba üle nelja kilo.

Kutsun kaarte vaatama ja hääletama Minuminu.ee lehel oleval väljakutsel. Minu kaart eelmises postituses, hääli saab anda FB lehel.

Väike naljapilt ka. Kuna meie pisipoeg võtab natuke vähevõitu kaalus juurde, siis laenutasin sõbrannalt Astilt sellise vana hea kaalu ja niimoodi hoiame mitu korda päevas kaalul silma peal- et muudkui hommikul ja lõunal ja enne sööki ja peale sööki. Minu arvates on põnn tore, tegus, aktiivne, sööb (arsti arvates vähevõitu), puuksutab ja kakab, suhtleb, naeratab, koogab... aga kindluse mõttes muudkui kaalume.

Paar nädalat tagasi leidsin sellise toreda pesa Scrapbookingu väljakutse lehel Minuminu teemaga \"Sa oled minu päikene\". Mõtlesin, et kui idee tekib ja kui jõuan, siis osalen.

Minu idee tekkis üleeile õhtul, kui järsku hakkas kummitama Raimond Valgre laul sõnadega: "Sa ütled mulle päikene, või ütled seda kõigile? Kas võin nüüd sellest arvata, et kalliks pead mind sa?" Sellest sündis idee kasutada kaardil fraase erinevatest lauludest, kus on sees sõna päikene. Neid laule sai päris palju ja tegin väikese valiku.

Mõnda aega olen mõelnud ka, et tahaks proovida Tri Schtter Gard tehnikat.

Materjal: akvarellipaber, Hobby Placest tellitud paber, kollane distress tint, pärlivärv; Lendliisist suured roosid, abiline Manni, FB grupist Käsitöötarbed tellimisega ostetud väikesed roosid.





No ja muidugi on üldiselt alati nii, et kui mina hakkan kaarte tegema, siis on väike meister ka kohe platsis.





Ja kui annad sõrme, võtab terve käe: "Anna liimi!... Ma tahan ka seda tinti proovida natuke... Kas ma seda sädelevat paberit saan? ... Pliis-Pliis? Emme, aita liimi võtta... Kust ma seda augurauda saan?... Emme, lõika mulle uus kaardipaber... Emme, ma tahan ka ühe roosi..."

Kuueaastase kohta said kaardid väga toredad, aga minu rooside kotis oli toimunud rööv.





Eile käis sõbranna Maie pere Tammistest Joosepile katsikul. Võileivatordi püüdsin pildile viimasel hetkel. Küll on praegu seda hea kaunistada, kui kõike värsket on kasvuhoonest võtta.



Vahukoore-kohupiima tort martsipani kattega. Vahel on maasika toormoos. Maitses hää. Töövahendid tordi kaunistamiseks vajavad täiendamist, oskused lihvimist.

Tuleb pikk postitus, milles on seda ja teist.

Võtan eelmise nädala kokku. Meie väike linn elas viimase nädala linnapäevade ja Tõrva Loitsu ettevalmistamise tähe all. Kui varem olen olnud isetegevuslaste hulgas, siis sel korral olin pealtvaataja. Natuke olin valmimise protsessiga ka kursis, sest suhtlesin oma koorikaaslaste ja dirigendiga. Värskeid uudiseid prooviplatsilt tõi ka Linda. Tore oli vaadata seda, et nii mõnigi koht linnas korrastati nagu ikka külaliste saabumise puhul.

Eelmise laupäeva, 3. augusti õhtul võtsin ette ühe tellimustöö, mille idee sündis lihtsalt jutuajamise käigus. Läksin vanema õe juurde tema tütre sünnipäeva tähistama ning tuli juttu muhu tikandist. Õel ikka kindel plaan seda kunagi õppida. Nädala varem oli ta aga kaltsukast ostnud 1 euro eest linase seeliku ja tahtis sellele muhu tikandit. Natuke arutlemist ja jäime viljapeade ning rukkilillede juurde... ja ta tahtis seda saada reede õhtuks. Ette rutates ütlen, et ta sai seeliku reede õhtul kätte ja pani laupäeval laadale selga ka, aga pilt jäi mul tegemata, sellest teen eraldi postituse. Leppisime ka kokku, et tikin hiljem juurde.

Kunagi ammu, vist märtsi lõpus või aprilli alguses võtsin tellimuse peale ette ühe bolero heegeldamise varem ostetu järgi. Aega anti mulle minu olukorda arvestades piisavalt. Motiive heegeldasin kevadel vahetundide ajal. Kokku heegeldasin ka. Siis tuli juunikuu ja kõik jäi seisma. Nüüd mõtlesin juba mõnda aega, et peaks selle pooliku asja lõpuni tegema. Teisipäeva hommikul helistas mulle koori dirigent Maie, et kas saaksin talle tuua selle näidisbolero. Ta isegi ei küsinud, et kas jõuaksin tema jaki valmis. Pakkusin talle paar tundi hiljem ise, et ma teen selle bolero lõpuni. Valmis sain.

Lõng: nelja värvi Drops Safran, 100% Egyptian Cotton; heegelnõel 2,0. Lõng ostetud Liann Lõngadest. Kuna sooviks oli etteantud näidise sama suur koopia, aga lõng oli veidi jämedam, harutasin lõnga pooleks;lilla lausa kolmeks. See oli tüütu ja pikendas oluliselt töö valmimise kiirust, kuid tulemuseks oli täpselt õiges suuruses töö. Ees on kinnituseks näpunöör.







Kolmapäeval ootasin katsikulisi ning tegin võileivatordi tuunikala ja singivõidega. Küll on praegu hea aeg, kui kõike värsket on kasvuhoonest võtta. Magusa tõid naabrinaised kaasa, mis maitses imehea.



Reedel tegime Martaga tiiru linnas ja keskväljakule oli puudest laotud selline vahva tõrvaahii, mis on ühtlasi ka Tõrva linna sümbol.





Õhtul käisime linnapäevade avamisel ka.



Laupäev oli laadapäev. Vot sellseltl, nagu seekord mina laadal osalenud ei ole. Tiiu pani mu laadale kirja. Nimekirjas olin mina, laadaasjad olid Linda tehtud, transportis Krista ning leti taga oli hoopis Tiiu tütar Agne. See aga ei olegi oluline, kes müüb, oluline on, et olime oma asjadega väljas.

Linda oli päeval laulmas ning esimene kontsert oli neil lõuna ajal Õhne jõe kaldal koos ansambliga Risk. Kes siis ei tea seda vahvat ansamblit Perepeo saatest: Roosi, Imbi, Saidi ja Kalli- kõik muusikaõpetajad-dirigendid. Linda on tagumises reas keskel, prillidega, vaevu paistab välja.



Siin aga juba Joosepiga poseerimas.



Marta tegi laadaostu.



Peale laata tuli Tiiu Agnega meie Joosepile katsikule. Tegin eelmisel õhtul aga jälle võileivatordi ning maisutamiseks koduse munakoogi martsipanikatte ja vahukoore-kohupiima kreemiga. Marta tegi martsipanist lilled ja sel ajal, kui mina söötsin Joosepit, kaunistas tema tordi ära ka.







Õhtul saatsin Marta loitsule ning imbusin ise ka vaikselt teiste hulka. Kontsert oli oma müstilise paigaga võimas. Linda on laulmas siinpoolsel lavaküljel kolmandal korrusel. Tuli ja vesi on eestlasi ajast aega võlunud ja tore, et korraldajad oskasid selle vee ja valgusega müstiliseks muuta.

Kohalikud floristid kaunistasid kontserdipaiga.


Õhtuhämaruses ei ole pildid nii head, aga midagi ikka.





Pühapäeva lõuna ajal saime vaadata Riiska järvel sellist trikitamist. Äge oli vaadata, kui mees vee ja mootori jõul muudkui kerkis ja kerkis...



... ning siis jälle sukeldus.



Pühapäeva õhtu lõppes väikese köitetööga. Telliti üks imelihtne ja kiire album, mis läks sünnipäevaks 12aastaseks saavale neiule. Tegin juurde samasuguse kinkekoti. Kattematerjaliks liiliatega veidi sädelev tapeet, sees 20 akvarellipaberi lehte.





Meie väikelinn elab jällegi oma tavapäraste elu. Uute loitsudeni!

Aeg läheb. Hommikuti on trepil üksikud kollased kaselehed, mis hakkavad vaikselt märku andma, et sügis on kusagil juba olemas. Aeg läheb ja mina keerutan seda aega oma mõtetes edasi-tagasi. Tagasi kuhugi oma mõtetesse, mälestustesse selles suves ja siis jälle tagasi praegusesse, tänasesse päeva...

Eelmisel aastal sain oma armsalt metsamoor2 Evilt sellise toreda taimekese. Oli teist nii 10-15 cm jagu, nimeks kannatustekroon, millel pidada imeilus õis olema. No talvel juba hakkaski märku andma, et ma saan seda õit varsti näha, aga minu suur agar tütar võttis minu käsku taimi kasta nii tõsiselt, et uputas mu taimekese üle. Kui õienupp oli juba sentimeetrine, viskas ta liigse kastmise tõttu õie enda küljest lahti. Millalgi nii üle kuu kindlasti tagasi märkasin, et mul hakkab uus õienupuke vist tekkima. Oi, kuidas ma selle õie paisumist ootasin ja jälgisin. Üleeile vaatasin, et mitu päeva ei ole nagu midagi toimunud, üks kroonleht tundus olevat veidi eemaldunud ja mul tekkis suur kiusatus sinna sisse piiluda, aga taltsutasin ennast. Eile hommikul tuli Marta suure hõikega, et vaata, meie õis on lahti läinud. No oli ikka ilus küll. Terve päeva paitasin teda oma imetleva pilguga. Näitan teilegi. Et oleks õie suurusest aimu, panin tikutopsi kõrvale.





Kui ma aga oleks juhtunud eile kodust ära olema, siis ootaks mina selle õie avanemist nagu pulmatola veel praegugi- tema aga hoiab oma ilu täna kangekaelselt peidus. Ei tea, kas ta ongi selline ühe-päeva-liblikas?

Ühe kaardi tegin ka.





Otse loomulikult oli kohe ka Marta platsis ja tema jõudis kolm kaarti teha. Paberid lõikasin talle valmis, aga liimimise ja paigutuse tegi ta ise.







Kui ta uhkelt oma töid minu kaardi kõrvale sättis, kiitsin teda, et nii tubli tüdruk, mille peale tegi tema kavala näo ette ja teatas tähtsalt oma sõrmi näidates: "Mul on ju meistri näpud!"

Päeva kõige tähtsam sündmus ka. Joosep sai täna 1kuuseks. Palava ilma leevenduseks sõime jäätist külmutatud maasikatega. Sooviküünla puhus ära Marta ja soovis Joosepile autosid ja muid mänguasju. Joosepil oli täna ka esimene päris saunapäev.

Minu nupsikud.