Jaanuaris kinkis õde mulle sünnipäevaks 10 meetrit kirjut roosidega riiet. Teadsin kohe, et sellest tuleb minu lapitekk, mida olen ammu teha plaaninud, osa palkmaja-ribasid ja teki tagumine pool. Millal tekk valmis saab, ma siis veel ei teadnud. Kuna aga tuli selline tore koos tegemise projekt, siis ei lasknud ma pikemalt oodata.

Projekti viimasel päeval saan näidata oma töö tulemusi. Motiivid plaanisin algul väiksemad ja siis jäid mõned üle ka. Nii valmis lisaks veel ka padi.

Motiivi suurus on 20x20 cm, ribade laius peale õmblemist 1 cm. Ämmake lõi küll kaht kätt kokku, kui ma neid kitsaid ribasid lõikama hakkasin ja ohkas, et: "Pühade reede küll, nüid lõigub suure rõivatüki puha ribadeks!" Tõsi ta oli, et seda ma tõesti ka tegin, aga mulle meeldisid need kitsad ribad ja nii sain kasutada palju erinevaid värve.

Motiivi sisemiseks ruuduks on punane nagu palkmaja mustritel algupäraseltki on olnud ja see punane tähistab kodukollet ning ahjusoojust.

Punase sitsiriide päritolu on aga hoopis omaette lugu. See on pärit ema kangakapist. Kui ma tema kangakapi lahti lõin, siis see vaatas mulle ise sealt ootavalt otsa. Tegemist on NL lipuga. Omal ajal ei olnud ju poest kangast saada, raha oli ja nii oli ema ostnud neid lippe just ilusa punase värvi pärast. Kui nüüd pikemalt järgi mõelda, siis selle teo eest, mis mina nüüd selle lipuga tegin, oleksin ma juba Siberi poole teel, mitte ei tipiks siin teki valmimise lugu.



Padjale õmblesin serva samasugused punased ribad nagu tekilegi. Täitmiseks kasutasin vatiini jääke.



Teki mõõtmed on 2.15 x 2.15, lapimotiive on 64, sees on vatiin ning alumise külje voodriks puuvillane sitsiriie, äärde õmblesin punased ribad, mis muudavad teki erksamaks. Lapitöödele kasutan peaaegu alati uusi kangaid või kui on kasutatud, siis valin väga hoolega. Ei taha ju, et suur töö on tehtud ja mõne aja pärast või peale esimet pesu on tööl augud sees.

Tänane isetegemine möödus mul pilli taga. Võtsin lõpuks kätte ja tegin ühe fonogrammi valmis. Homme vaja lastega aktuse jaoks lauluproovi teha ja tänapäevatehnika võimaldab ju nii palju, no miks siis seda mitte kasutada. Aga jah... naised ja tehnika ei sobi vist kokku, vähemalt mina mitte, aga jonnakas tüüp nagu ma olen, siis ega ma järgi ka ei jätnud.

Igatahes möödus mul töölt tulles neli tundi pilli taga ja siis arvuti ja pilli ja mälupulgaga mässamise tähe all, aga valmis sain. Esmane fono on Kikerpuu "Punab pihlakaid". Kui sellega ühele poole sain, siis edasine poolteist tundi möödus niisama pilli näppides lausa lennates nagu Isetegija portaaliski. Ei saa arugi, kui tunnike otsa saab.

Selline iludus õitseb mul juba pikemat aega.



See inglitrompeti õis on ehtimas vanema õe terrassi. Väga ilusate ja võimsate õitega taim, mille magus lõhn täidab vaiksetel õhtutel tervet õue.

Paar salvrätitehnikas kaarti, mis said rahakaartideks kolleegidele.



Teen vaba käega parajalt kumera lõike, kus mõlemale poole jäävad kinnitused. Kumerus on parasjagu selline, et rahatäht sisse mahub.

Paar tellimustööd- helmetraadil kaelakeed.

Õetütre sünnipäeval käidud. 10aastane on ikka päris tore olla. Sünnipäeval oli koos päris kenake hulk Liisa sõpru. Et aeg vahepeal igavaks ei lähe, palus õde mul sünnipäevalistele üks õpituba teha, mis oli lastele üllatuseks. Õde ostis tassid, mina värvid ja õpetasin portselanvärve kasutades näpuga lillede tegemist. Nii sai iga külaline sünnipäevalt koju minnes väikese omatehtud kingituse kaasa.
Algus oli selline. Väike instrueerimine...





Sünnipäevalapsel oli kaelas omatehtud pusakee- pärlid lükkis ja heegeldas kee jaoks Liisa, kokku aitasin panna mina.



... ja juba tööhoos kõik rõõmsalt ümber köögialua.







Kuna laupäeval, 15. augustil, oli ilm pisut vihmane, vahepeal natuke ka päikest, äikest, rahet ja vikerkaart, siis tubane tegevus ja tasside küpsemise aeg sisustati räästast voolava veega hullates...





... ja torti süües.





Osa seltskonnast koos tassidega.

Sellised said minu tekilapid aasta isa 2009 tekile.
Ema juures käies leidsin tema raamaturiiulist toreda heegeldamise raamatu "Põhilised heegelpinnad" ja seal lk 117 hakkas mulle meeldima tähekiri. Pind sai tihe ja tugev ning lõnga kulu nendele kahele lapile oli 108 grammi.

Tegime lastega ka kaarte. Kuna Liisal on laupäeval, 15. augustil 10. sünnipäev, siis tahtis ta oma sõpradele teha sünnipäevakutsed. Mõned kaardid tegime salvrätitehnikas.

Lillelised kaardid tegime akrüülvärvidega ja lilled tegime nimetissõrmega. Lihtne, aga armas võte selliselt lilli kujutada. Esimesed tulid natuke kohmakad, aga mida edasi, seda paremaks õied läksid. Lehed ja lillede südamikud tegime juurde hiljem.

Köitsin ise ka ühe märkmiku-egas ma ei saa lastest maha jääda ja siis oli hea õpetada ka. See märkmik rändas kohe peale köitmist nö "kuumalt" vanemale õetütrele Merilinile, kes sai 20 ja otsustas sinna oma sünnipäevakülalistel lasta kirjutada hetkemeeleolu ja sünnipäevamõtteid .

Kaante materjaliks vana linane seelik, natuke pitsi, köitmiseks puuvillapael ja lihvitud plastpärlid.

Tegime õelastega köitmist. Arvasin algul, et pean palju aitama, aga ei. Teise ja neljandasse klassi minevad lapsed saavad selle tööga täiesti hakkama.



Väiksem jagas köitmise liikumise isegi kiiremini ära ja juba poole pealt enam juhendamist ei vajanudki.



Sander läks Liisale vahepeal appi ja oligi hea, siis jäi tal varem tehtu ka paremini meelde. Muidugi oli eriti hea moment ju ka, et ta sai suuremat õde õpetada.



Siin juba õnnelikult oma tööd nautimas.



Liisa märkmik.



Sandri märkmik.

Õelapsed on mul tiiruga tagasi. Seebitegu alga...

Täna sain TKV Lilleline suvi paki Hiie33-lt. Aitäh, Sulle, Hiie 33, selle vahva paki eest. Pärlid lubas mu vanem tütar kohe rotti panna.
Minu lillelises pakis oli paelalõngast kootud linik, kaart, ehete valmistamiseks pärlid ja kaks eelpainutatud käekee traati ning küpsisekarp.

Sellise paki tegin TKV Lilleline suvi raames küllikekile: portselanvärvidega maalitud tass, pärlikee ja käevõru, kaart, sinisekirju lõngatokk ja kuna pakk rändas Hispaaniasse, siis veidi ka Kasekesi ja marmelaadikomme.

Kuigi olin haige, käisin siiski eile postkastis ära, sest õelapsed tahtsid ka Marta pakki näha. Oh seda harutamise lusti ja pisipiiga rõõmu, kui pakist Lotte paistma hakkas. "Oi, Lotte, Lotte, Lotte, Marta Lotttttte!" olid esimesed hõisked.








Peale seda püüdis Marta näha suurt vaeva, et Lotte sealt toredalt kott-toolilt kätte saada, algul heaga, pärast kisaga. Lahendasin asja nii, et otsisin mängukastist teise Lotte välja, panin tirtsukese toolile istuma ja siis hakkas temani ka jõudma, et see Lotte jääbki koti külge.

Pakiga oli kaasas ka kutsaga kaardike ning magusat, mis kärmelt jaotatud sai.





Südamlikud tänud sinilillele, kes selle toreda ja mahuka paki minu tirtsule tegi. Väga vahva pakk!