Pisike Pärlisahtel
Minust
Asukoht: Tallinn, Pirita
Tähtkuju: Veevalaja
Link

Minu Disainimaja
Meeldib
perekond,positiivsed emotsioonid,,päike,sära inimeste silmis ,loomerõõm(eriti mõne hobiga tegelemisel)ja muidugi pärlid,helmed.Tore on olemas olla kui oled avastanud pärlimaailma!Ja väike annus maalimist!
Ei meeldi
kõik halb ,milleks inimkond on võimeline
Projektid,milles osalen
Arhiiv
Tsitaadid
Josefiine on öelnud, et talle võib kirjutada ka meilile: pisikesahtel@hot.ee

Loen
Kriminulle,vahel jälle naistekaid ning teisi mis huvitavat näppu satub.Internetis võib ennast unustada igasugustele beads lehekülgedele.

Filmid
Palju häid filme on nähtud,ei oskagi neist pingerida luua,sest lemmikuid on mitmeid.

Kuulan
Positiivset meeleolu loov muusika,eriti kui ta taustaks mängib pärlitega nokitsejal!

Pisike Pärlisahtel
Kui pärlihoog peale tuleb ja kui ei tule,siis vahel loendan pintsleid
03 Jaanuar 2011
TERE UUEL AASTAL! (üks pilditu heietus)
Käisin eile ennelõunal Pirita rannas.
Suvel poleks mõtet seda mainidagi, aga talvel, uue aasta esimesel pühapäeval, on sellise suure lumega seal omamoodi huvitav "lumeseire vaatlust" teostada.Kusjuures kohustuslikuks riietuseks lumepüksid ja saapad.
Labidalaiune tee viis randa, mõelda et poole aasta pärast on seal isegi liiv nähaNüüd valitses seal natuke pingviini lesila moodi lumelagendik.Üks koht oli ilusasti puhtaks roogitud.Ikka päris puhtaks, see oli talisuplejate pallimänguplats, mida parajasti üks mõtlik vares hoogsate sammudega üle mõõtis.
Ei tea kas need varese sammumõõdud sobisid vareste pallimängureeglistikku?
Kahjuks nende talisuplejate riietevahetusputka põles eelmisel aastal maha.Nüüd on neil sinna püstitatud üks kergehitis-tumerohelisest kilest, mis meenutab kangesti neid suuri klaasi- ja pudelikogumistünne.Aga ei oma arhidektuurilist väärtust.
Päris rannaäärde ei saanud suure lume tõttu,keegi ei taha seal sumbata ilma rajata.Nojah ja teerajajaks peaks sinna siis karja elevante lahti laskma, siis talluksid nad vallid tasasemaks ja läbitavaks ka
Muidu meri ei ole jääs, kuulad kuidas hääleks südatalvine jäine laine randa loksub.Vaatad merega tõtt.
Rohekashall meri taandub silmapiiril tumehalliks ja taevas jälle omakorda helehalliks.Vaatad ikka merega tõtt ja mõlgutad omi mõtteid.
Müüdi inimtühjast rannast purustab selja tagant kostev hele naisehääl:"Kuts, siia!" aga õnneks nad kaovad rannatee käänaku taha.Ja ma saan oma värsket mereõhuvanni edasi võtta.Mõtlesin, et kui kõik lubavad omale uue aasta alguses igasuguseid lubadusi, siis mina ei luba mitte midagi.Sest tean juba ette ,et nendest kinnipidamine võtab mul kogu energia ja lubadus ise kuidagi "devalveerub".PÜÜAN lihtsalt edaspidi parem inimene olla.
Aga ma ise soovisin seal mere ääres seistes universumilt hoopis õnne ja tervist teistele.Näiteks meie perele.Ja ikka omale ka .Kasvõi pisikest rõõmukillukest igasse päeva...
Olin lihtsalt õnnelik ja tänulik ja uut loomeindu saamas ja lihtsalt tundsin end nii rõõmsana!Kas olete tundnud rõõmu sellest ,et nüüd ja praegu ja just teie kogete elamise rõõmu? Tunda rõõmu lihtsatest asjadest.Näiteks suurest lumest?Vaesekesed Aafrikas...
Nii nagu vahetuvad aastaajad, nii vahetuvad ka elu rõõmud ja mured, kuigi mitte nii täpselt kui aastaajad.
Põhiline, et neid mureperioode ikka vähem oleks ja et nad elurõõmu lämmatama ei hakkaks.Nii ma seal lumes seisingi ja mõtted uitasid meretuulega võidu.Kõndisin veel edasi, et ringiga koju jõuda.
Iseendaga olemise aeg sai läbi kui koju jõudsin ja hea tujuga süüa hakkasin tegema.Tegelikult oleme ju kogu aeg iseendaga-lihtsalt me ei pane seda iga kord tähele!Ja teile soovin oma rõõmukillukest igasse päeva, jälgige hoolikalt ja leidke ta lihtsalt üles!
Josefiine posted @ 21:23 - Link - kommentaarid (12)



187962 visits