Pisike Pärlisahtel
Minust
Asukoht: Tallinn, Pirita
Tähtkuju: Veevalaja
Link

Minu Disainimaja
Meeldib
perekond,positiivsed emotsioonid,,päike,sära inimeste silmis ,loomerõõm(eriti mõne hobiga tegelemisel)ja muidugi pärlid,helmed.Tore on olemas olla kui oled avastanud pärlimaailma!Ja väike annus maalimist!
Ei meeldi
kõik halb ,milleks inimkond on võimeline
Projektid,milles osalen
Arhiiv
Tsitaadid
Josefiine on öelnud, et talle võib kirjutada ka meilile: pisikesahtel@hot.ee

Loen
Kriminulle,vahel jälle naistekaid ning teisi mis huvitavat näppu satub.Internetis võib ennast unustada igasugustele beads lehekülgedele.

Filmid
Palju häid filme on nähtud,ei oskagi neist pingerida luua,sest lemmikuid on mitmeid.

Kuulan
Positiivset meeleolu loov muusika,eriti kui ta taustaks mängib pärlitega nokitsejal!

Pisike Pärlisahtel
Kui pärlihoog peale tuleb ja kui ei tule,siis vahel loendan pintsleid
26 Juuni 2010

Jaanipäev on rahulikult möödas ja jõuludeni õnneks "veel natuke" aega.
Mis muud, kui naudime suve .
Täiel rinnal.Ja just seda ma kavatsen järgmisest nädalast tegema hakatagi.

PUNT TÄIESTI SUVISEID KAELARÕÕME ehk lihtsaid suviseid ehteid:

Merekaldal...



...missis Tarzan,
leidis omale teokarbitükkidest kihvakujulise kunstmaterjalist "koralliga"komplekti.



See vist mrs.Tarzani ehtelaekasse ei kuulu,
portselanhelmes lilla lillemustriga ja valgest plastikust lehed.



Selles lihtsas pärlireas on oma koha leidnud väikesed lillad teokarbitükikesed.





Mul oli üks suur ilus kena lapik ümmargune kahe auguga teokarbitükk...
Lucite kellukad ja mõned lehed ja...



...6mm valged pärlmutterpärlid ka!



Juurde sobivatele kõrvarõngastel on taga samasugune neljakandiline teokarbitükk.



Siin on näha ,kuidas need on ühendatud...



Sellega lõppeb see südasuvine öine pisike postitus!
Head homset seitsmemagajapäeva!
Josefiine posted @ 21:05 - Link - kommentaarid (13)

21 Juuni 2010
Minu start Isetegija.neti-algab tavaliselt siit, kas näete ma praegu lehvitan teile!...



Esiplaanil on taustajõud Hr.K-Konn, kes ,kui ma õiet mäletan,
jõudis meie koju juba aastate eest pilapoest, vist volbripidustuste tarbeks muretsetuna
ja nüüd teeb näo, et elab siin juba maja algusaastatest peale.Ta vahel esineb ( täiesti ettehoiatamata ja omaalgatuslikult )
minu teksti suflöörina.
Nüüd näete- ma ei vastuta alati mis teksti siit tuleb..tegelikult oleks korrektorit ka vaja,
eriti grammatika alal, aga see Tigu seal Hr.K-Konna taga, ei taipa õigekirjast tuhkagi,
ta ei oska isegi "tigudiivan"kirjutada!



Veel mõned suvised rippuvad kõrvarõngad:
Esimese paari nimi võiks olla " Päikesepai",
seda sooja päikese paitust igatseme me kõik, pole nagu suve õieti olnudki!
(suflööri rahulolematu ja arusaamatu mõmin)





Ja teine paar suvisele seilajale või hoopis madruse või kapteniga "trefunksile"minemiseks..
Kui ühtegi kaptenit kohe silmapiiril ei paista,
(kui mitte lugeda kapteniks teistpoolt,kes vannitoas "seilab",vannis muidugi mitte vanniga)
siis kõlbab ka Merepäevadele minekuks. Seal neid laevu pidi ikka tulema,
kuhu peale võib uudistama minna.Ehk saab siis ,need kõrvas, mõne kapteni poole uhkelt kõrvu liigutada
Päriselt ka ma oskan seda teha, kõrvu liigutada. Proovige ise.Väga lihtne.
( tänane tekst toimus pimekirjutamise teel ,mina ainult hoidsin näppe klaviatuurilvabandan)



Ja täiesti tõsiselt : soovin kõikidele ilusat Jaanipäeva
Josefiine posted @ 18:15 - Link - kommentaarid (12)

19 Juuni 2010

Käes on kaselõhnalised lõpuaktuste ajad...

Eile käisin ühes väikses äärelinna põhikoolis lõpuaktusel.
Need tublid noored, kes seal üheksanda klassi lõpetasid,
lähevad edasi uude sihte vallutama juba sügisest.
Teistesse koolidesse ,aga see OMA armsa koolimaja tunne jääb alatiseks hinge.
Soe, väike , armas ja kodune "külakool"- just sellisena mäletan ka mina seda kooli-sest lõpetasin selle ,
praegult taha vaadates, "juba aegade hämaruses".samuti mu noorem õde ja nüüd põlvkondade vahetudes tema poeg.
See koolimaja Kivimäe mändide all, on ehitatud juba 1932 ja tänavu lõpetas 77.-s lend!

Kui mina koolimajja jõudsin, mängis Imelik kannelt (kui mängijal blond pea ja lokid juurde mõelda ja aastaid kapaga maha arvata).
Ja hetkega oli meeleolu loodud...
Lõpetajate veidi ootusärevas näod ja pidulikud riided rääkisid oma eest...
Kuigi mõnele noormehele ülikonna kandmine tundus kui noore rüütli turvise kandmise "rõõm",
millele eelnes kodus lipsusõlme oskaja tagaajamine
Kooli direktori personaalsed pöördumised iga le 23-le lõpetajale tundus nii õpetaja Laurilik...
Õnnitlejate plejaad kooliõues, lillesülemid ,ühis- ja eraldipildistamised, ülev meeleolu.
Tunne, et nüüd on tõesti toimumas mingi tähtis hetk noore elu teel...
Aitäh, et sain ise nautida seda oma kooli nostalgilist tunnet.
Üks südamlik ja meeldejääv aktus oli...
Tuult tiibadesse ja kordaminekuid uues koolis ,armas õepoeg!

Nüüd väike pilguheit päevakorda sobivatele ,vähe pidulikumatele ehetele:

Need suured 12 mm roosa türkiisi pärlid tellisin juba kevadel Frogwilli ühistellimusega. Aga seisid ja seisid ja lõpuks vormisid
end seda vormi-koos antiikhõbeda metalliga ja mõnede väikeste mattide roosakate klaaspärlitega.









Teisel komplektil on kasutatud teistsuguse kujuga kõrvarõnga haake ja pärlikee ise on kõige lihtsam ,klassikalisem.





P:S Ma arvan,et tegemist on mingi türkiisi imitatsiooni kiviga ,sest päris roosat ma ehtsat pole näinud...
Josefiine posted @ 19:40 - Link - kommentaarid (7)

12 Juuni 2010

Tänaseks teemaks on õrn ja romantiline kaelakee "Kastaniõie allee".

Kas teadsite?...
Harilik hobukastan (hippocastanum) on Euroopasse saanud tee tänu Flaami suursaadikule Türgis
Ogier Chislain de Busteq , kes külastas 16. sajandil Türgi valitseja Suleiman Hiilgava õukonda ja nägi,
kuidas Türgi ratsaväelased söötsid vilju oma hobustele - siit pärinebki hobukastani nimetus.
Neid nimetatakse nii ka selletõttu, et pärast lehtede langemist jäävad okstesse hobusekujulised armid.
Busteq otsis üles puud,mille vilju türklased hobustele söötsid ja saatis ühe noore puu Pariisi botaanikaaiale.
1576 a. istutati esimesed hobukastanid Viini ja sellest ajast levis puu kiiresti Euroopas.
Ameerika Ühendriikidesse viisid esimesed asunikud Ohiosse kaasa hobukastani vilju,
mida nad kandsid taskus reuma vältimiseks.

Allikas:"F.Hageneder "Puud on tarkusekandjad"

Eks ole huvitav õis? Tundub kui eksootiline lilleke orhidee taoliste sortimendist...
Kastanite allee a la Josefiine...





Ripatsiosasse kogunes romantiline "mälestuste varasalv" ehk suured pärlmutrilised seemnehelmed...









`

Seekord siis sedamoodi!


Josefiine posted @ 17:25 - Link - kommentaarid (12)

07 Juuni 2010
Alustan blogi suvehooaega juuni esimese postitusega, millele pealkirjaks võiks olla:
\"Pildikesi Pisikesest Pärlisahtlist\"


Minu Pisike Pärlisahtel asub selles majas, paremal pool läbi seina vaadatuna(kus ei ole aknaid).
"Sahtel" on õigupoolest silt, mis asub pärlikapi uksel,
sest päris sahtleid on ka paar tükki , aga sinna ei mahtunud pärliasjad juba ammu ära.
Järelikult tuli muretseda kapp. Ega seal ka ruumi laiutada pole. Ei tea kuidas seda pärlikola nii palju on?
Rääkimata veel mujal riiulil asuvatest karpidest,kus sees värvi järgi pärleid.Kõik see on ligi hiilinud mulle viimastel aastatel...
Meie äärelinna majake on juba ligi 50 aastat vana. Hakka või juubelit pidama! Aga kas maja sündi loetakse nurgakivi panekust?
Sest millal maja valmis on, seda saavad öelda ainult need, kellele ulatatakse valmismaja võtmed.
Need kes vene ajal ise ehitasid, kõpitsesid seda ikka aastaid.
Mina tulin sellesse majja elama 18 aastat tagasi, kui minul õnnest õhetavalt titt kaenlas, abikaasa meid haiglast uude koju sõidutas. Tema vanemate koju.
Selles majas oli juba veidike oma ajastu hõngu ja on seda jätkuvalt.
Ka mitme põlvkonna panus sellesse majja oli nähtav ja tunnetatav.
Olen oma elust peaaegu 2 aastat pisitillukeses korteris elanud ja sellest kogemusest aitas kogu eluks.
Ainuke pluss oli see, et see toimus abielu algusaastatel, mil polnud tähtis kuivõrd suur see elamispind oli,
vaid kahekesi olemise "pesapunumise"rõõm jäi peale.
Nüüd vahel harva mõtlen sellele ajale, kui ühe huvitava kogemuse peale, sest vürtsi andsid seal sellised värvikad naabrid,
kes aitasid seda "väärt kogemust" saada ikka rohkem kui rubla eest - nagu vanasti öeldi.



See vana kännu moodi on sirel. Keegi ei tea kui vana ta on.
Tal on ikka oksad ka , aga see päevinäinud tüvi oli huvitav.Lisaks soojendab oma vana südant uue maimukesega-noore võsukesega tüvel.



Maja ääres kasvab minu totaalne lemmik -murtud süda!
Minu jaoks on ta lillede kaunitar! Selles püsililles on minu jaoks midagi ülimat nostalgiapärast, kaunid südamekujulised õied õhkavad romantika järele!
Nagu kuuleks tuules tasast helinat, kui tuulekellade kaja...
Öeldakse et, roos on lillede kuninganna, siis minul tuleb kohe see murtud süda oma igavikulise õrnusega teisele kohale.
Valge variant on ka ilus, aga seda meil ei ole.



Rohelust on siin küllaga, maja taga on kraav ja algab mets. Sinna peate sääsed ise juurde mõtlema, siis on tunne tõetruum. Muidu linnulaulu pidev 24 t.nonstop esitlus.



Ja sellele fotole mõelge raam ümber ja maal ongi valmis!
Zuumitud veidike ja läks udusemaks, aga see on nii maaliline- veidi päikesepintsli puudutust ja vaikelu hakkab särama.
Taamal kaugel kadus hetk enne pildistamist pildilt ülenaabri hundikoer.Ja väga tore, läks õigel ajal...



Üle kraavi jõudes vaade vasakule...



Ja paremale. See must asi seal maas on muruniiduki pikenduskaabli rull.



Võib jääda mulje,et elan keset metsa ,aga meil on ikka aed ka.
Sellises rohelise äärelinnas peaks närvid ikka rahulikud püsima(tahaks öelda rohelised)
Et mitte teid päris ära tüüdata oma aiatagustega, panen siis ühe tsiviliseeritud eseme pildi ka.
"Tüüne mere" kõrvarõngad käsitsitehtud India klaashelmestest.
Suvised ja päikese käes võrratud.Teisi ehteid näitan järgmises postituses , see venib juba nagu umbrohi pikaks..




Olge tublid! ja ikka nina ja süda päikest püüdma!
Josefiine posted @ 18:27 - Link - kommentaarid (12)



187964 visits