Pisike Pärlisahtel
Minust
Asukoht: Tallinn, Pirita
Tähtkuju: Veevalaja
Link

Minu Disainimaja
Meeldib
perekond,positiivsed emotsioonid,,päike,sära inimeste silmis ,loomerõõm(eriti mõne hobiga tegelemisel)ja muidugi pärlid,helmed.Tore on olemas olla kui oled avastanud pärlimaailma!Ja väike annus maalimist!
Ei meeldi
kõik halb ,milleks inimkond on võimeline
Projektid,milles osalen
Arhiiv
Tsitaadid
Josefiine on öelnud, et talle võib kirjutada ka meilile: pisikesahtel@hot.ee

Loen
Kriminulle,vahel jälle naistekaid ning teisi mis huvitavat näppu satub.Internetis võib ennast unustada igasugustele beads lehekülgedele.

Filmid
Palju häid filme on nähtud,ei oskagi neist pingerida luua,sest lemmikuid on mitmeid.

Kuulan
Positiivset meeleolu loov muusika,eriti kui ta taustaks mängib pärlitega nokitsejal!

Pisike Pärlisahtel
Kui pärlihoog peale tuleb ja kui ei tule,siis vahel loendan pintsleid
30 Aprill 2010
Hei nõiad ,kes te praegu hoogu võtate ,et kesköiseks peoks lendu panna!
Kas luuad töökorras?Millal viimati ülevaatusel oma tranduletiga käisite?Kas ikka numbrimärgid peal ,juhiload põlletaskus,nõrganärvilistel kiivrid,julgestuseks kaasreisijad näit.kas kärnkonnad või ämblikud ja loitsuraamatud kaasa pakitud?
Katsuge siis luudadega mitte nii hoogsaid tuure võtta,sest homme läheb talgutel arvatavasti neid vaja
Otsisin oma nõiakostüümi pilti, aga keegi oli selle albumi ära nõidunud,nii,et ma ei leidnud üles.
Nõid sain olla siis kui lasteaias töötasin.Mul oli roheline krussis kunstjuustega parukas,kuhu peale õmblesin mustast tüllist hästi suure mütsi,noh nagu see läbipaistev kilest vannimüts, aga suure lehviva äärega.Kaunistuseks pilapoest ämblikke,kärbseid jms.Korralikul Nõia-Ellal oli laenatud(ämmanõia käest must käekott,kus sees hiigelsuur kamm ja maeiteamiskõik veel.
Seelikule sai ikka hiigelsuured kirjud lapid peale traageldatud,mingi jope lahtikäiv karvane vooder oli kehakatteks ja ämblik oli ka revääril .Korralik nõid ikkaja make-up vastav.Kahjuks ei ole mul seda omakoostatud kostüümi alles,läks järgmisele nõiale edasi.
Nõiamajade galerii -üle vaadatud kaks aastat tagasi suvel:
esimesel pildil õhurikas elamu (koos luuagaraaziga?,jäi täpsustamata)asub Ühtjärve ürgoru Nõiariigis.



Selles seenemajakeses käib nõid jala...st sisenemine luuaga keeruline.WC.


Seal harjutasime kätt ka luuaviskamises.
Kuna osalejad oli kaks, mina nõid Rumpumpelina ja minu härra Rumpumpel, siis mina jäin eelviimaseks):
Aga sõidan sellega kindlasti paremini...see sai ka seal äraproovitud .
Raskusi on ainult õhkutõusmisega...see nõuab veel palju harjutamist.Vist ei olnud need nõiasõnad ka nii selged, või oli lihtsalt kõht liiga täis..Aga lõbus oli!


Proua Rumpumpel...ega ta siis kole nõid taha olla...


Galerii jätk, samal suvel, ainult edasi Metsamoori juures:



Ja see metsaveeres südamekesega armas majake võlus mind täielikult!
Jällegi see koht, mida häda sunnil nõid aeg-ajalt peab külastama. Minu arust on sellel pildil lausa nõiduslik ilu.
Ja kuidas see lage platsike kuuvalgel ööl välja näeb?



Ühe väikse pildi panen ehetest ka siia.Sama tegin kunagi roosast ovaalsest Tenshast, nüüd oli järg rohelise käes.
Ja telliti sama disain.
Josefiine posted @ 20:31 - Link - kommentaarid (8)

25 Aprill 2010

Mulle meeldib see sõna- õigustatud ootus,see annaks justnagu mulle õiguse loota millegile.
Millegile heale...elule ilma muredeta?
Aga elu, see lajatab vahel pahaaimamatult mõne murega mööda kukalt.Kõmm! Ja Islandi tuhapilv on sinu isiklikus mullis.
Võin küll siin loba ajada ja võib jääda mulje ,et kõik ilma mured lähevad alati kõik minust mööda,siis tegelikult olen täitsa tavaline inimene ,kes muretseb kui põhjust natuke ja paanitseb ja orkaanitseb kui etteteatamata erakordselt halb päev kõige tagajärgedega äkitselt käes.Alati võib lohutuseks öelda, et tervis veel enam -vähem korras ja ehk läheb ikka kõik hästi...aga kui see ei sõltu sinust endast...siis jääb üle vaid loota tulevikule.
Pettutakse mitte niivõrd teises inimeses,kuivõrd oma kujutluses temast.(Kui keegi arvab,et abikaasa,siis ei ole)
Aga see ongi elu tasakaal,kui elu on kogu aeg ühtemoodi lill,ja muret ei sugugi, siis ei väärtusta ka oma (head) elu.
Seda teades peaksime olema ettevalmistatud,aga kui see kohal on miks me siis seda rahulikult vastu võtta ja üleelada ei oska?
Nüüd kukkus välja küll üks jube nutulaul...aitab küll!
Tegelikult läheb elu edasi, linnud laulavad ja isegi üks part maandus suure hooga meie metsaäärses kraavis -algas kraaviSPA hooaeg!
Panen siia pildid algavast( 26.04-30.04 )oksjonist,kus pakkumisel üks eresinine ,vintage stiilis pärlikomplekt.
Vahelduseks antiikvase kettidele tegin 6mm klaaspärlitest ja käsitsivalmistatud klaashelmestest ühe pärlikee jällegi koos antiikvasevärvi metallkomponentidega.Eriliseks "komponendiks" troonivad seal Karnaluksist ostetud pandlad.
Ei saa ma vaseajastust ära,mõtlen millalgi pean teisi värve ka ära kasutama...










Soovin kõikidele kevadist rõõmu algavasse nädalasse!


Josefiine posted @ 20:42 - Link - kommentaarid (18)

19 Aprill 2010

Kohvitassi püütud Päev...
Ongi kohvitassis metsa peegeldus (meie köögiaknast). Mulle meeldib see pilt ,allkiri võiks olla siis selline:" Kohvitassi püütud uue värske hommiku kõike head tõotav Päev".
Igahommikune kohvijoomine ei ole mulle mitte vajalik, vaid lausa hädavajalik,umbes nagu kütus autole.
Mis muidu keeldub häält tegemast ja rääkimata sõidu alustamisest,st, päeva alustamist.
Huvitav,miks vahel hommikul tundub eesolev päev mäekõrguse ajahulgaga,aga õhtul seljataha jättes nendid,et ta üks küngas oli?... Teinekord tahad Munamäge, aga tuleb mutimullahunnik...
Muttidest mõeldes(ma mõtlen neid va maa-aluseid ikka!) ajas mulle naeru peale selline uitmõte : ükspäev õues rehitsedes leidsin teisepool aeda, mis oli ehitatud madala betoonäärele (ega aial ju vundamenti ei ole? kuidas seda alumist osa nimetada kus peal aed on?)
ühesõnaga ,seal betoonääre vastas leidsin mitu-mitu mutimullahunnikut.Ja muti mullast lohisevaid üle betoonääre minevaid jälgi.Eks ta vaeseke tagus lume all oma pead vastu betoonäärt, enne kui taipas lõpuks üle ronida.
Ja hunnikute arvukuse järgi hakkas selline ronimine talle meeldima,võib-olla toimus seal lume all mingid talispordi olümiamängud "Aia alt läbiveeretamine kiiruse peale" või "Orienteerumine otse nina mullas",või siis oli neid seltsilisi vahest mitu-nagu Toots ütles.

Tegelikult ma ei tulnud siia vaid loba ajama (mis mulle ka meeldib)
vaid näitama Tensha tilkade ja 10mm roosade pärmutter klaaspärlite kombinatsiooni
antiikvase komponentidega.Ausalt öeldes nuputasin seda disaini paar päeva...







Josefiine posted @ 18:48 - Link - kommentaarid (17)

13 Aprill 2010

Ühel kenal kevadisel päeval, kuupäeva ei mäleta
kui silma rõõmustasid tühjal peenral troonivad märtsikellukesed ja kevadiselt müttavate muttide mutimullahunnikud,
bussipeatuse taga leitud rõõmsalt naeratavad krookused ja
suur hulk kevadel lahti lastud jalgratturid...
Ühesõnaga, sel misiganes päeval, märkas Josefiine oma riidekapis
mitte esimest koiliblikat,(ptüi!ptüi!) vaid saabunud kevadest õhinal õhemaid kehakatteid.
(no ikka päris õhukesi).Ta lubas neile kahele pluusile seal, et teeb viimaks ometi teoks
just nende värvidele mõeldud pärlimaterjalist komplekti.



Seda on ta mõttes lubanud kuskil kaks aastat.
Ise mugavalt tulevikku lükates,et küll jõuab.
Otsest vajadust ju pole ja kui vahel kapis tuulates SEE pärlimaterjali kott - mis on mõeldud
sinu enese ehete jaoks ,jälle näppu satub, siis
imestad,et ikka veel pole mõni "särav" idee neid sealt vähendama hakanud.

Huvitav, et omale ehet teha on kõige raskem.
Sellist meelepärast ehet, millega suur kriitik sinu sees lõpuks rahule jääks.
Muidu peab enam-vähem lõpptulemusega leppima.Ma ei tee
kunagi mõnda ehet valmis ja kui ta on küllalt kena jätan siis omale,
vaid alustan kohe teadmisega ja annan energia oma ehtele,
olgu ta siis nii lihtne kui üks pärlikee ripatsitega olla saab.





Kõrvarõngad tulid eriti kaalukad.
Esimest korda elus "kannavad" mu kõrvad 25 grammist raskust.
(See on mõlemi kaal kokku,huvi pärast kaalusin ära,
(vähemalt nende kõrvarõngastega ei soovita daamil kaalule ronida)
Muudkui lisasin, et kõik pärlid leiaksid rakenduse, mõtlemata
sellele kuidas kõrvad end "raskekaalus" pärast tundma hakkavad.
Aga asi nii hull ka pole, juba tegin proovikandmise ära.
Eks samamoodi tunnevad end ka Aafrika suguõed, neil ka puudaraskused ehted.
Vähemalt ükski rajutuul neid kõrvast ära küll ei vii, rääkimata sellest,et maast lahti
jaksaks kandjat kangutada.Eriti minusugust ei kanguta
ka ilma kõrvarõngasteta




Mäletan, et oma esimesi kõrvarõngaid hakkasin kandma
17-aastaselt. Siis oli- nagu praegu armastatakse öelda-"sügav nõukaaeg".
Tol ajal ei tehtud kõrva auke kosmeetiku juures.Palju neid üldse oli.
Vähemalt minu jaoks ei eksisteerinud tol ajal kosmeetikuid.
Tallinnas, Mustamäel oli üks polikliinik, kus ka kõrva auke tehti,
aga kus nad muidu tegid? Kes mäletab?Nüüd on küll päris
vanadekodu kokkutulek:"kes mäletab?"

Mina sain omale niimoodi:
istusin kirjutuslaua peal, hoidsin vaikse hirmuga servast kinni ka.
Ja kõrvadele lähenes suurema süstlaga (mitte diiler)
see isik, kes oli meditsiini õppinud,aga ta ei töötanud sellel alal.
Üsna sedamoodi, nagu "Veel üks Lotte" lasteraamatu järgi tehtud filmis,
kus eri vanemate juures elavad kaksikutest tüdrukud ,pärast
esmakordset suvelaagris kokkusaamist oma kohad ära vahetavad.
Kuna ühel olid kõrvas rõngad ja teisel polnud aukegi, tegi
teine kaksik talle poolikut kartulit kõrva taga hoides
sukanõelaga "vea paranduse".

Aga mina ei mäleta, mis minu kõrva taga oli, kas üldse midagi oli,
igatahes mitte kartul...
Väikse mummuga kullast kõrvarõngad sai kuuks ajaks laenuks,
mis pidi 24/7 kõrvas olema ja ära võis võtta ainult igaõhtuseks viinaga puhastamiseks.

Ja nii ta läks, vahetpidamata pidi ikka midagi kõrvas kõlkuma.
Minu kõrvad on näinud 80- ndate hiigelsuuri eredavärvilisi
plastmassist rõngaid (nagu väike käevõru otsapidi kõrva küljes)
või siis rippuvaid suuremaid ja väiksemaid rõngaid.
Mis siis tundusid ülivinged, aga praegu ajavad naeru peale.

Retro mis retro.Kui oli moes ainult tillukesed ühe särava kunstkiviga kõrvarõngad,
sai neid igat värvi ostetud.Valik oli olematu, aga
müügil olevate kiiskavsäravate seast vahel ikka midagi näkkas.
Vähemalt nad olid odavad.Mingit kõrvarõngaste tegemise materjali ei osanud unes ka näha.
(Võib-olla on ka see üheks alateadvuslikuks ajendiks ,miks ma praegu neid armastan teha
selge,et teen nende aastate eest mis tegemata jäid?)

Polnud ka kuulda eriti niklivabadest ehetest, kui kõrv ühel
heal päeval pärast kandmist sügelema hakkas, siis viskasid kõrvarõnga lihtsalt ära.
Või kui oli nii ilus, et ära visata ei raatsinud, siis saatsid ta
sahtlinurka pensionile.

Selle hirmsa pika vanainimese heietusega siis lõpetan
ja soovin teie kõrvakestele kevadisi rõõmsaid hetki
kõrvarõngaste seltsis! Nii uute kui vanade.
Kelle kõrvarõngaid üldse ei ole ja parasjagu nende järgi
karjuvat vajadust tunneb- siis neid hädalisi aitab Josefiine alati
heameelega hädast väljaAndke aga teada!



Josefiine posted @ 13:33 - Link - kommentaarid (10)

06 Aprill 2010

Tere!

Tänan kõiki loosist osalejaid ja loodan, et te väga pettunud ei ole!
Nagu vanasti öeldi :"kellel ei ole loosiõnne, sellel veab armastuses!"Olge ikka kevadiselt rõõmsad ja siia blogisse tasub ikka teil vahel vaadata.Huvitav,kes järgmise loosi korraldab, saaks ka osa võtta...

Panen siia oksjonile tehtud antiikvaskkee pildid,millel püüdsin seda kollast toonaalsust vähendada,et ligilähedaltki keti vase tooni välja tuua.Tegin eile õhtul ja pildistasin tule valgel.Minul vaseehete pildid kipuvad lambiga kõik kollaseks minema.Pildistada saab ainult päevavalguses ja ideaalis veel päikesepaistes.Nii,et kes tunneb huvi , siin on täpsemad värvi pildid nüüd reas.
Tensha helmed on oma tuntud kauniduses ja kaunistavad minu arust igat naissoost olevust, olenemata vanusest!






Rõõmsat kevadet! Küll ta sel aastal ikka soojaks ka läheb!
Josefiine posted @ 17:33 - Link - kommentaarid (9)

05 Aprill 2010
Tänaõhtune reportaaž siitpoolt.

Kell 18.10-Tekkis mõte loosimise ettevalmistuse suhtes.
Kirjutada kommentaaridest osalejate nimekiri hoolikalt ümber(välja printida ei saa,tinti netu!)
Kell 18.15-Otsin suureruudulist paberit taga.Leian hetkega.
Aga käärid pole omal kohal.Leian need avatud ümbriku juurest.
Kell 18.25- Lõikan suureruudulisest paberist tükke.Ikka 8 ruutu korda 8 ruutu.
Kirjutan osalejate nimed loosidele,murran iga lehe neljaks kokku ja
ettevaatuse mõttes-veelkord pooleks.
Kell 21.00 toimub siis viimane kontroll, ega kedagi pole vaja juurde lisada.
Mees mul soovitab kõrvalt, mis sa mässad, võid ju lihtsalt ühe numbri välja loosida ja siis lugeda lihtsalt
kommenteerijad üle.
Aga mina tean, et siis tekiks kiusatus- kas lugeda altpoolt ülespoole või ülevalt allapoole ja üleüldse see pole
päris loosimise moodi.Ja tegin kiuslikult käsitsi nimekirja edasi,et rahus sellega teise tuppa minna ja oma lipikuid seal
vabritseerida.Ja kui on loos, siis olgu üdini aus, muidu pole sel üldse mõtet.
Kell 18.50-Küsin tulevaselt Fortuunalt (kellel pole õrna aimugi,oma eesootavast austavast ülesandest)
mis kell ta täna magama läheb.Et mul oleks teda peale üheksast natuke vaja.
Fortuuna tavatseb peale kaheksat "raamatut lugema" minna,aga see lõpeb tavaliselt 5 minuti pärast nii,
et raamat püsib püsti ainult nina najal ja loetakse vägeva norskamise saatel.
Auväärseks Fortuunaks valisin meie pere Papa. Minu äi, kes on 88-aastane.
Hetkel oli ta "natukeseks" oma töötoas, keldris, treis midagi.Eluaegne kuldsete kätega töömees.
Ei murra aastad tamme,kuigi veidi on juba kõigutanud...
Kell 18.55- tutvustan Fortuunale oma vajadust tema osas ja oma "projekti ". Oli nõus .
Kell 19.00-kui loosid valmis,suundun otsima sügavat anumat nende jaoks.Leian nõudekapist morsikannu.
See sobib šeikeriks küll, kui midagi kaaneks peale panna.


Kell 19.10-Suundun jälle otsima oma Fortuunat, kes on vahepeal jälle jalga lasknud.
Et mõõta Fortuuna (huvitav, kuidas meessoost Fortuunatkutsuda? Fortuun?)käelaba vastavust
morsikannu suudmegaEt pärast ei tekiks situatsiooni, kus Fortuuna peab kannu
oma käe kättesaamise eesmärgil, haamriga eemaldama
Kell19.20 -Käes. see tähendab Fortuuna ja käsi ja kann, kõik on OK.
Nüüd teen ajaloolise pildi täidetud morsikannust.loosidega,mitte morsiga.
Vahepeal tuli abikaasa, tahtis minuga eelviimast värvitud pühademuna koksida.Minu jaoks oli siis viimane.
nüüd ma olen juba neid mitu päeva manustanud ja hakkan ausõna ise munele.Prr!
Kell 19.30- Kõik see aeg, pidin tegelikult homseks oksjoniks ehet tegema, mis veel tänase numbri sees üles tahtsin panna.
Asun tegelema sellega.
Kell 21.00- 28 loosi ootavad, kannatamatult ühelt jalalt teisele tammudes.
1 Külaline jäi välja,kuna ei vaevunud oma andmeid panna.
KLÕPS. LOOSIKAST LUKKU.Ja kontroll.
Kell 21.00- Sheik-sheik-sheik(S-katusega näe,ei võta arvuti)morsikannuga.Jaaa veelkord.Nüüd Fotuuna juurde.
Ei magagi.Tema etteaste.Tema ÜKS käesirutus ja keegi saab õnnelikuks.Minul on jube põnev,
nagu hakkaks midagi ise saama.Ja TARAA!Võttis paberi kannust välja ja selle peal....
oli võitja.....



Palju õnne! Vardamemm! Huraa!
Josefiine posted @ 22:04 - Link - kommentaarid (12)

02 Aprill 2010
Tähelepanu! Algab Kevadloos!

Kõigepealt tahan teile kõigile häid kevadpühi soovida!
Loodan, et lihavõttejänku korvist leiaks igaüks just Selle Erilise, oma kirju muna, mis silma särama lööks ja südamesse kevadist rõõmu tooks!



See pilt ei ole internetist leitud, vaid pildistatud meie köögi laua peal.
Muidu on need kahekihilised, suured muretaignast jänkukesed toodud Saksamaalt.
Seal on lihavõtted ikka väga suur püha ja saadaval igasugust huvitavat pühadekaupa.Ning neil on ka (kadedaks ajavalt ) müügil igasugust materjali, millest igaüks ise võib meisterdada mida hing ihaldab!
Kahju,et mina seal ei käinud...

Aga nüüd selle teise päevakorra punkti juurde...
Ta läheneb...nii lõppes minu eelmine postitus.
Läheneb jah.Ongi juba kohal.Teie ees.Kevadloos.
Mõtlesin, et vahel lihtsalt peab mõni mahlasem "rosin" kuivas blogipostituses leiduma!
Muidu oleksin teinud oma blogi sünnipäeval, aga see tuleb alles sügisel, septembri lõpus.
Siis tuleb ehk päevakorda sügisloos? Lohutuseks,et tuleb sügis?
Tahtsin teha, kui blogi külastuste arv on mingi ümmargune number,aga kuidas see nii ruttu üle 35000 hüppas
nii, et ma ei jõudnud vaadatagi,ei saa aru...
Tänu teile kallid , kes te kõik olete siin blogis uudistamas ja kommenteerimas käinud!
Isetegija on mulle kui suur, armas pere! (tean väga hästi,et virtuaalmaailm on väga petlik, inimesed samastuvad seal
ja kujutavad kergelt endale midagi ettetänan, ei ma ei pea veel võõrutusravile minema)

Nii, et võtke heaks või pange pahaks (mis odavat populaarsust ta siin taga ajab)
teie ees on

Esmaettekanne:

Vallatu Kevadine Rinnanõel
mis ootab uut revääri,mille peale uhkeldama minna!

Antiikvasevärvi rinnanõela toorik on 6 cm pikk. Alumine rippuv osa jäi mõõtmata.
Kelmikas Amor, seal läbipaistvate plastikhelmeste pundis, lubas kõigest väest nooli pilduma hakata
(ta ikka harjutas hommikul vara ka enne natuke,muidugi mitte minu peal)
niipea, kui mõni unistuste Prints kandja silmapiirile kerkib.
Aga neile, kel on kodus juba ammu "parim enne" tähtaja ületamas printsike, tema pihta niikaua märki laskma ,kui viimane lõpuks oma naist uutmoodi märkama hakkab.
Selline kelmikas lugu siis selle rinnanõelaga.Kas tunned juba ,et just Sinul võiks seda vaja minna?

Kes soovib loosist osa võtta, andke julgelt märku.Osalemissoove ootan esmaspäevani( 5.04) kella 21.00-ni
siis läheb lukku ja loosiratas läheb pöörlema!



Josefiine posted @ 10:34 - Link - kommentaarid (33)



187836 visits