Kurvitsa käsitöö
Kurvitsa käsitöö
Nepi lõnganäperdused ja muud vahvad asjad!
Foto NAGI's: nepp
20 Juuli 2007
Kummikud põhivarustusse!

Kuigi olen püüdnud oma blogi siin hoida käsitööteemalisena, siis otsustasin seekord millegi muu kasuks. Loodan, et minu kogemuse jagamine siin on kellelegi kasuks või kasvõi rahustuseks.
Samas loodan südamest, et keegi teist ei pea seda üle elama.

Kolmapäevaks oli mul vanematega planeeritud mõnus päev rannas, kuna lubas ilusat ilma. Võtsime mu põnnid kaasa ja suundusime Madise randa Harjumaal. Kes on seal käinud, siis teab, et randa jõudmiseks tuleb läbida pisikene võsa ning seejärel mööda laudteed laiule kõndida, kus saab meremõnusid ja päikest nautida. Minu pisem piiga oli minu kukil ja suurem minu isa kukil, ema tuli mu järel kompsudega ja muudkui kordas, vaata jala ette :-) Seda ma ka tegin, et mitte komistada. Kui võsast läbi saime kõndis ta minu ees ja vaatas ise jala ette, ma üritasin ka, aga pilk oli vist pigem ikka merele suunatud. Hetke pärast karjastasin (seda juhtub minuga tihti, kuna ma ehmatan kergesti, kui miski mulle vastu jalga torkab), isa mu selja taga ütles, et see oli nastik. Seekord mina teda ei näinud, ainult tundsin ja tõenäoliselt astusin ta sabale ning tõenäoliselt polnud see siiski nastik, vaid rästik.
Edasi läks kiire sõit Mustamäele traumasse, kuna Keila haiglas nad ei soostunud minuga tegelma, sest vaja vereanalüüse teha ja tolles haiglas neid vist ei tehta (miks ta üldse haigla nime kannab? no see selleks).
Hetke peale hammustus tekkis jalale (20 cm maapinnast) u cm vahega kaks veretäppi, millest ilusad tilgad välja imbusid, kui poole minuti pärast auto juures olin, oli hammustuse kohale tekkinud juba kõrge muhk, teel olles muhk läks laili ja jalg läks õige veidi paiste, valus oli ja valu kiirgas ka põlveõndlasse. Helistasin perearstile, kes käskis võimalikult vähe jalga liigutada ja võimalusel midagi külma peale panna, et vereringe oleks võimalikult aeglane ja mürk laiali ei läheks, jalga ei soovitatud ka kõrgemale tõsta.
Traumapunktis teenindatakse ussihammustusega patsiente päris kiiresti :-) Õige pea lamasin voodis, mul mõõdeti vererõhku ja pulssi ning tilgutati füsioloogilist lahust. Nagu selgus pole ma rästikumürgile väga vastuvõtlik, kuid siiski. 4 tunni pärast oli jalg kuni põlveni üles paistetanud ning säär ja reis enamvähem sama paksud. Jalga polnud võimalik allapoole lasta sest siis tundus, et ta lõhkeb sinna voolavast verest, lisaks ka veel meeletu valu. Väga ebameeldiv tunne.
Vastumürki mulle ei süstitud, kuna sümptomiks oli ainult paistetus, lisaks sellele võib tekkida veel iiveldus, pea ning kõhuvalu, uimasus jne. Mulle tehti veel üks põletikuvastane süst predinsaloni (loodan, et nimi õige) ning peale kinnitust, et elan haiglast 10 minca kaugusel, lubati mind õhtul koju. Vastumürgist veel niipalju, et arst rääkis, et kuna meil olemasolev vastumürk on pärit Soomest, siis see on umbes nagu Fordile Mazda rataste alla panemine, keegi ei tea täpselt, kas sobib või mitte. Lisaks ei taha nad vastumürki ka seetõttu süstida, et võib olla olukord, et süst sisaldab rohkem mürki, kui hammustus ise.
Öösel kodus hakkas mul korraks kõht valutama, võtsin valuvaigistit ja mediteerisin ennast uuesti magama. Hommikul oli siiski paistetus suuremaks läinud ning tuttavate arstide soovitusel siirdusin uuesti haiglasse.
Seal võeti mind jälle väga kenasti vastu ja hoolitseti minu eest väga. Seekord siis saadeti mind traumatoloogiast kiiresti edasi hailgasse lihtsalt jälgimisse, kuna peale paistetuse mul endiselt midagi muud viga ei olnud.
No nüüd oli mõnus aeg käes, muudkui lesi, tõusta ja liikuda ei saa, mis käsitöölane ikka ihaldab, kudusin edasi oma valget kleiti, mille pidin tänaõhtusele aiapeole selga panema, nüüd jäi see üritus kahjuks ära. Loodan, et sel suvel mul siiski tuleb veel võimalus seda kleiti kanda.
Naabervoodis nägin seda, mida ussihammustus tegelikult teha võib. Seda naist oli uss hammustanud jalalaba peale, kuid paistetus oli kuni puusani välja ning jalg oli konkreetselt potisinine ja lilla. Uhh seda oli kole vaadata, lisaks olid tal veel tasakaaluhäired ja koledad valud.
Mina olen Aloe Vera usku inimene, kui nii võib öelda ja usun, et seekord see imetaim mind tõesti ka aitas. Kohe algusest peale määrisin jalale aloe geeli, mis on selliste puhkuse jaoks just mõeldud, siiamaani pole mul jalg siniseks läinud, kuigi arst mulle eile korduvalt kinnitas, et minu saatus on sama sinine nagu naabervoodi patsiendil. Nimelt on rästikumürgi üks omadus see, et ta muutab veresooned läbilaskvaks ning veri koguneb naha alla. Ime küll, aga minu jalg on enamvähem normaalset värvi endiselt ainult väga suur ja paks. Lisaks tuleb ussihammustuse puhul hästi palju juua, et mürk organismist välja pesta, seda nõuet täitsin ja täidan siiani, nii nagu suudan. Olen see aasta peaaegu igapäevaselt joonud ka aloe mahla, mis on immuunsussüsteemi tugevdav ning sisaldab palju antioksüdante, arvan, et tänu sellele jäi minu verepilt korda ning ei tekkinud hüübimisprobleemi, mis pidi rästikumürgi puhul tavaline olema. Peale hammustus jõin aloe mahla veelgi enam :-)

Ju oli see hammustus mulle mingiks õpetuseks. Vähemalt on selle suve põhivarustuses mul nüüd kummikud.

Soovin teile kõigile kaunist suve ning aksepteerige madude territooriumi
chenet posted @ 16:37 - Link - kommentaarid (27)
16 Juuli 2007
Beib

Mul hetkel käsil kaks suurt asja, see juba mõni aeg tagasi näidatud kleit, mis sai alumise poole valmis ja siis harutasin ülemise üles ja nüüd siis valmib see uuesti ning üks kampsun. Samas olen ma selline, kes tahaks kõik asjad hästi ruttu valmis saada. Mõeldud tehtud. Surfasin veidi ja otsisin karu, et oma põnnidele emme tehtud kaisukarud teha, kahjuks ei leidnud veel seda perfect varianti. Sattusin aga sellisele lehele nagu Kootud Beibed

Siin on minu esimene katsetus, mis eile valmis. Selline suvine ja päevitusriietes. No laps võttis igatahes omaks, pole küll väga sarnane, aga ma kavatsen uuesti proovida.


chenet posted @ 08:31 - Link - kommentaarid (3)
12 Juuli 2007
Karublogi

Ma mõna aega juba sobran ja ei suuda leida, kellegi blogis oli link ühele mängukarutegja blogile, sellised armsad väiksed karud olid, õmmeldud taskutesse käisid kenasti.

Kas keegi palun oskab aidata mind selle blogi leidmisel?

Täiendus

Pisihaldja abiga Dragonfly blogist leitud mollychickeniblogi link, mis kadunud oli.

Võrratud mõmmid mu meelest!
chenet posted @ 16:03 - Link - kommentaarid
09 Juuli 2007
Faktid, teatepulk saadud sõber pisihaldjalt

- mu lemmiklill on piibeleht, minu armastav abikaasa suutis ka 30. detsembriks aastaid tagasi selle kimbu laulatusele mu pihku tuua :-) ;

- keska ajal õppisin trükimasinal pimekirja ja siiani meeldib mulle nüüd hirmsasti trükkida, muudkui näpud käivad omasoodu, pilk on ekraanil ja nii hea on vaadata sinna tekkivaid sõnu;

- ma ei armasta ujuda, võehh milliseid ebameeldivaid tundeid tekitab minus bassein, no vaba looduse vesi veel kuidagi aga basseini ja vanni ... grrrh;

- armastan hommikuti kaua magada, nüüd juba mõned aastad kaks väikest põngerjat seda ei luba, kunagi jälle;

- mulle meeldib sporti teha, orienteerumas käia, rattaga sõita ja tennist mängida, aga mitte ainult, veel rohkem meeldib mulle võistlustel osaleda ja kuna armsa pere kõrvalt palju aega trenni tegemiseks ei jää, siis näiteks selle aasta Xdream spordi võistluste kahest etapist on saanud ainsad tugevad trennikorrad. Tervisele see vist hästi ei mõju;

- minu lemmikvärv on roheline, igas toonis ja varjundis, sellele küsimusele vastab ilmeksimatult ka pilt mu riidekappi;

- armastan purjetamist, iga ilmaga (soovitav siiski tuule olemasolu), mmm päike, meri, tuul.



Teatepulk edasi Reesile.
chenet posted @ 13:46 - Link - kommentaarid (2)
Äärepits

Mulle hirmsasti meeldivad köögirätikud, mis on äärepitsidega kaunistatud. Aga kuna ikka ja jälle on nii kiire, siis enda kodu rätikud on tavaliselt viimased, milleni jõuda. Ka seekord planeerin selle rätiku kingituseks, oma kallile ämmale.
AGA
Tahtsin katsetada kudumist ning hetkel väga armsaks saanud kiltkivi pitsi. Töö on valmis ja näeb pildilt ilus välja küll. Kuid kootud äärepits ei hoia ennast nii hästi vormis kui heegldatud, kas see tähendab, et tegelikult tegin mõttetu töö ja seda saaks ainult kasutada niiöelda ilurätikuna, sest kasutamisel tõmbab pits tagasi rulli ja ei näe enam üldse ilus välja? Äkki ei peakski kinkima?
Kas oskab keegi palun soovitusi jagada?

chenet posted @ 08:03 - Link - kommentaarid (7)
02 Juuli 2007
Pool suve läbi, pool kleiti valmis

Pealkirjas mainitud tempo on tabanud minu suvekleidi kudumist. Lisaks olen kudumas ka üht kampsunit ja no ei liigu kumbki. Kuna ma õpetust ei taha järgida, siis on ka harutamist päris küllaga mõlema töö puhul. Nii ma siis nokitsen.
Kleidi valmimise tähtaeg on laupäeval, kui mu pisem printsess saab aastaseks. Emme peab ju ikka selliselt tähtsal päeval ilus olema... lastest rääkimata. Põhimõtteliselt aega veel on. Kahjuks on mu suurem piiga hetkel väga haige ja enamiku ajast soostub ta vaid süles istuma, seega jäävad kudumiseks need armsad õhtutunnid. Ja no kui valmis ei saa, siis saab pluusina kanda
Aga eeskujuks sai võetud Vogue Knittingu pitskleit, mida ka Freddy on tegemas, tema oma tõenäoliselt juba valmis ja palju originaalilähedasem.

Aga ma lähen ja jätkan nüüd punumist.

Hetkeseis siis näha järgneval pildil.



Ahjaa dekoltee ei tule kindlasti nii suur, sinna peab veel mingi pitsi meisterdama ja tegelikult meeldiks mulle varrukad ka, eks näis, kuis jõuab.

Helesiniseid liblikaid!
chenet posted @ 20:27 - Link - kommentaarid (10)
151248 Kurvitsauurijaid