Kurvitsa käsitöö
Kurvitsa käsitöö
Nepi lõnganäperdused ja muud vahvad asjad!
Foto NAGI's: nepp
19 Oktoober 2009
Teised ees ja mina järgi

Blogivate Olustveretüüpide teemad on järjest kõigil sarnased. Juulike ja Liispet kirjutavad nõelkinnastest ja looduslike vahenditega värvitud lõngadest ja ei saa siinkohal minagi vaiki olla.

Ei juhtunud minuga nii nagu eelpool mainitutga ja taimvärvide maailma ma ära ei uppunud, aga koolis ettenähtud kogus on valmis ning tuleb tunnistada, et natuke tahan ma ikkagi veel proovida. Vähemalt niipalju, et minu kiritehnikas rahvariidevöö peab saama tehtud minu enda kätega värvitud lõngadest. Sinisega läheb küll raskeks, aga õnneks on mul käepärast võtta nüüd juba selle valdkonna täielik proff ja guuru Juulike.

Igatahes siin nad on. Proovisin ära pihlkaka, kuusekasvud, kanarbiku, nõgese ja tõmmuriisikad, poelettidelt kaasasin protsessi musta tee ning looduslikud juuksevärvid henna ja basma ning suurima pingutusena siis punase värvi saavutamiseks ka välismaise krapijuure pulbri.





Ise olen tulemusega rahul. Mingi teadmine on minu sisse nüüd kogunenud, et kuidas see töö käib ja mis millise tulemuse annab.

Edasi need va nõelkindad. Jaa on tehnika, aega ta võtab, aga mida aeg edasi, seda rohkem ta mulle ka meeldima hakkas. Nokkida saab seda tõesti igal pool ja ette ei jää kellelegi. Kaunistasin enda kindad vanu märke silmas pidades, punane serv kaitseb kõige kurja eest ja et ei käriseks, siis peale veel ka ussimuster, mis samuti kõik halva eemale hoiab.



Ja lõpetuseks midagi minu lemmikutest vööde ja paelte maailmast. Suve lõpul valmis veel üks näitamata Kodavere seelikupook kiritehnikas. Pikkust kolme meetri jagu. Kunagi hakkab see kaunistama minu rahvariideseeliku serva.



Lähiajal on lootust ka saada uute lauakangastelgede omanikuks, siis saab veel rohkem erinevaid vöid teha :-) Jehuuu!
chenet posted @ 09:17 - Link - kommentaarid (10)
23 August 2009
Jälle vööd

Olen vööde ja paelte maailma täielikult ära eksinud. No meelitavad nad mind oma võrratute värvide ja mustrikombinatsioonidega. Tahaks kõike selgeks õppida ja proovida.

Kihnureisil kohtasime mitmeid kauneid säärepaelu. No miks ei võiks jõuluvana kingipakk olla just sellega seotud? Imbi mõtted vist hakkasid juba sinnapoole liikuma, oli praamil märgata ;-)

Olen minagi neid püüdnud punuda. Tunnistan, et esimesed täispikad paelad ei olnud väga kaunid ja ühtlased. Kogemusega tuleb ka kaunim tulemus. Peab ikka kodus samamoodi neid igal vabal hetkel tegema, nagu noored kihnlased.



Need siis toimselt punutud säärepaelad, mida küll meie rahvarõivakomplektide juures tihti ei kohta. Meie esiemad armastasid punuda labaseid säärepaelu. Siin üks katsetus, esimene, teine katsetus tantsis tantsupeol :-)



Ja siis otsustasin ma ära õppida meeste võrkvööde punumise. Hr Manninen kirjutab oma raamatus, et meestevööd ei olnud üldiselt korjatud kirjadega, või kui olid, siis kooti nad üsna kitsad. Ja pr Kurrik oma meestevööde vihikus, et võrkvöö oli kõige laiemalt levinud meestevöö tegemise tehnika.
Võrkvöö tegemise oskus on hetkeks isegi välja surnud, kuid rekonstrueeriti vanade tektsiilide pealt.
Võrkvöö rakendatakse üles kahe kinnituse vahele täispikkuses, otstesse pannakse pulgad vaheliku tekitamiseks. Kootakse keskelt kahele poole laiali, nii et ühe rea punumisel lükatakse tulemus kahte otsa laiali. (ehee ma loodan, et keegi minu seletuse järgi tegema ei hakka ;-)
Võrkvöid on kolme sorti, labased, toimsed ja diagonaalsed, vähemalt nii jagab neid Kurrik, kelle järgi ma õppisin. Tehnika ise on võrdlemisi lihtsasti piltide järgi omastatav, mina küll vajasin veidi abi ja seda jagas mulle Käsitööliidust Silja Nõu. Aitäh talle veelkord.

Minu esimeste katsetuste pildid siin. Loodan, et lähiajal julgen ka täispika vöö kallale asuda.



Ja valminud jupike



Aga enne veel, kui ma saan teha võrkvööd, peavad valmis saama paar nõeltehnikas kindaid, mõned tikitud nõelapadjad, üks kõlavöö ja nüüd kohe hommikusöök lastele.

Muuseas ma alustasin jõuluvana koti täitmist, et ikka kõik õigel ajal valmis saada. Soovitan soojalt kõigile.

Ja sellist isikut nagu chenet enam fooorumis ei leidu, tõdesin, et mind vist tuntakse ikka paremini Kurvitsa nime all ja nüüd kannan seda ka foorumis...
chenet posted @ 06:54 - Link - kommentaarid (7)
03 Juuli 2009
Minu teine

Juba mitu päeva tagasi oli see, kui minu teine täispikk kirivöö valmis sai. Seekord läks asi hoopis nobedamalt, kuigi rakendus tuli siiski kaks korda teha. Kõik see põhjustatud sellest, et muster oli valesti maha joonistatud ja seda mitte minu poolt, vaid infoks kõigile, kes kasutavad musta-valgekirjut Kaarma Voolmaa rahvarõivaraamatut, sealne Põlva naise kirivöö muster on mustrilehel valesti. Ju on kellelgi pildilt maha joonistades äpardus juhtunud. Sama muster on ka ühes väikeses rahvarõivavihikus (samuti valesti), pealkirja täpselt ei mäleta vist oli Räpina, Põlva ja .... naiste rahvariided.

Mustri viga on see, et kui mustrilehtedel on vöö servad nö paralleelselt mustrid, siis tegelikkuses peavad need sammuga jooksma. Tänu sellele õppisin omal nahal, et kui keskmise mustri lõngade arv on paaris, ei saa kuidagi olla võimalik, et küljed ehk küüd oleksid paralleelsed.

Vöö sai ise 3 m ja 11 cm pikk ning 4 cm lai. Nagu juba enne mainitud tegemist siis Põlva naise kirivööga.

Olen uhke, mis uhke, et tänaõhtusel tantsupeol tantsib kaks minu tehtud vööd. Loodan, et nad täidavad oma ülesannet korralikult ja kõik seelikud püsivad seljas ;-)







Kellel veel huvi nende telgedega tegutsemise vastu, siis leidsin Youtubist ühe päris hea video, kus on näha, kuidas käib niite väljamõõtmine ja sidumine õige pikkusega ning edasi rakendamine. Loodan, et on abiks: teljevideo

Kui tahate veel otsida ja vaadelda, siis kirjutage youtubi otsingusse kas:
card weaving
tablet weaving
weaving loom

esimesed kaks annavad kõlavööde vasteid, weaving loom on kudumistelg üldisemalt.

chenet posted @ 17:44 - Link - kommentaarid (10)
24 Juuni 2009
Minu teine ... protsess pooleli

Sokike soovis näha, kuidas käib siis kirivöö tegemine.

Siin on pilt hetkeseisust. Ütleme nii, et üks lust ja lillepidu on see kirivöö punumine.... a eks pildid räägivad enese eest.




Taustamuusikaks on linnulaul ja põleva lõkke helid. Mõnuuus Eestimaa suvi!
chenet posted @ 19:58 - Link - kommentaarid (13)
Minu esimene

Kirivöö on olnud üks minu lemmikuid juba kaua kaua aega. Aga ka minu jaoks oli selle tegemise ümber tõeline keerukuse aura. Miskipärast tundus mulle, et see värk jääb küll teistele osavnäppudele, mina ei küüni. Ju siis polnud õige aeg.
Nüüd aga jõudis kätte hetk, kus oli ka väikene sundlus ja ette ma selle asja võtsin. Ja see polegi teab mis keeruline. Ning töö ise mõjub mulle tõeliselt meditatiivselt, enamik kästiöö asju, eriti aeganõudvad punumised, kisuvad lõpu poole ikka tüütavaks, aga kirivöö punumine on täielik nauding mu meelest. Igatahes soovitan kõigil proovida.

Siin ta siis on, minu esimene täispikk kirivöö. Lõplik pikkus 3m ja 17 cm ilma narmasteta, vöö laius 3,5 cm. Mustri joonistasin maha Helmi Kurriku 1938 a rahvarõivaraamatu värvitahvlitelt ja tegemist on Väike-Maarja vöökirjaga.

Siinkohal ka suur aitäh tislerile, kes mulle teljed tegid, kindel see, et nende kasutamine muudab vöö kudumise kordi lihtsamaks, kui see pulgaga ja ümber enda punumine, nagu meie esiemad seda tegid, minu lugupidamine nendele.







Järgmine vöö on juba üles rakendatud ja esimesed 20 cm kootud, peab laulupeoks valmis saama.


chenet posted @ 14:27 - Link - kommentaarid (7)
137615 Kurvitsauurijaid