TK Oma raamat.
Selle projekti raames tegin luuleraamatu õekesele sünnipäevaks.
Kui kevadel täditütrele raamatu kinkisin ütles õde, et tema tahab ka minu luuletustega raamatut-päris omale.
Tegin. Teistsuguse. Väga isikliku. Loodan, et ´õeke ennem oktoobrit siia ei piilu.
Raamatu pealkirjaks sai õelus, oleme õega sellele sõnale isekeskis juba ammu uue ja positiivse tähenduse andnud.
Esikaanele sai üks paljundatud kujutis minu ja õe ammusest kallistusest.
Sissepoole tegin kujunduse meie lapsepõlvega seotud vahtrapuuga.
Lehti sai 31, ühepoolseid. Luuletusi 30.
Illustratsiooniks vaid luuletuse number. Käsitsi joonistet nagu tiitellehe vahergi.
Nimilugu
Ja ongi sügis ja homme kool ja minul veel tuhat tegemata asja. Aga sügisel on omad võlud. Meil saavad aias küpseks viinamarjad. Täiesti mahetoodang, mõnus ja magus. Avamaa mari sordinimega zilga.
Huvitavat algavat kooliaastat.
Kel raske õppustel, sel kerge lahingus!
Poja tahtis sel aastal sünnipäevaks kindlasti teemapidu "Sõduri raske elu!" Minul oli selles osas vaid üks tingimus, et sõdurid söövad suppi. Olles frikadellisupis (kapsata) kokkuleppele jõudnud asusin organiseerima. Ise olin väga õnnelik selle üle, et poeg ei avaldanud soovi kusagile mängutuppa pidu pidama minna.
Hommik algas siiski traditsiooniliste õhupallidega sünnipäevalapse voodi kohal.
Siis sai keedetud supp ja eelmisel õhtul küpsetatud tordipõhjadest tort kokku mätsitud.
Kõik lapsed said ka laigulised pearätid, mis ma overlokil valmis vuristasin. Poja sai sünnipäevalapsena nn kaprali mütsi.
Vanaisa vorpis kõikidele lastele puust kuulipildujad.
Sellel pildil on ühel mehel lausa kaks relva.
Rivistus algas kell 1600 Päris ehtsa eruleitnanti karmi käe all.
Prooviti tassida täisvarustust 15 kg kui ma õigesti mäletan.
Tehti trenni
Peeti sõjaplaani
Luurati ja roomati
Veel õpiti haavatut kandma, sõlmi tegema, veeti köit ja maaliti näod kaitsevärvi.
Natuke üle tunni sõduriõppusi leitnanti juhtimisel võttis lapsed igatahes võhmale. Siis joodi kõigepealt mahla ja söödi suppi. Ja keegi ei virisenud ei väsimuse üle ega selle üle, et toit võiks olla midagi muud ja paremat.
Seejärel kogusid issi ja vanaisa pisikese pataljoni kokku ja läksid ekskusioonile Vabadussõja muuseumisse.
Seal tutvuti tehnikaga ja onu Juss rääkis ajaloost.
Samal ajal ootasin mina oma noori sõdureid tordiga. Juba kogunesid mõned lapsevanemad aga lapsi polnud veel kusagil. Helistasin abikaasale ja selgus, et ekskursioon on oodatust huvitavam ja olgu meie kannatlikud.
Peaegu 1,5 h oodatust hiljem saabusid soldatid rünnates meid seljatagant ja ettehoiatamata.
Meie võtsime kasutusele tanki. Mis oli minu jaoks ka kogu sünnipäeva suurim väljakutse. Siiani olin tordiks meisterdanud vaid liblikaid ja usse.
Ja nüüd ongi meil kodus üks seitsme aastane noorsoldat.
Ausõna ma luban, kui kõik sünnipäevad on peetud, suurpuhastused tehtud ja lapsed kooli saadetud, siis ühel heal päeval teen ma oma blogi korda.
Kõike kaunist ja olge vaprad.
Midagi mereröövlitele ja natuke taaskasutust.
Aeg muudkui ruttab ja suvi juba peaaegu otsakorral. Augusti algupoolel oli veel imemõnus soe ilm ja siis sai vorbitud hulk pärlkõrvarõngaid mereröövlitele, kes firma suvepäevade puhul aaretesaarelele sõitsid. Ise ma seekord osa ei võtnud ja panustasin vaid käsitööga.
Taaskasutuse poolelt oli huvitav väljakutse õmmelda kaltsukiik kasuämmale. Nimelt said kiigena uue elu ühed vanad, toredate neetrõngastega kardinad. Kiigepuu on vana kiige jagu.
Sain pildile ka selle kuidas minu tehtud ehted poes uusi edevaid omanikke ootavad. Mõned ehted on ka juba omaniku leidnud.
Täna on aga poja sünnipäev -juba seitsmes. Alustasime traditsiooniliselt õhupallide täispuhumisest kui sünnipäevalaps alles magab. Seekord õnnestus nii, et ühtki palli katki ei puhunud, on sedagi ette tulnud, õnneks on meil hea unega lapsed
.
Nüüd lippan aga ettevalmistusi tegema. Kell 1600 on väikestel sõduritel rivistus.
