Nii ja naa
Nii ja naa
Viltimine, kudumine, heegeldamine.
28 Mai 2009

Kuigi mul sel nädalal internetti pääsemine väga piiratud, püüan siiski ruttu natuke oma lapsest kirjutada. No et pakitegijal (kes Sa küll oled?) oleks lihtsam.
Ta nimi on Tormi Org, ta on nüüd juba kohe-kohe 10 kuud vana. Sündinud 5. augustil 2008. Talle meeldivad autod ja pallid ja kõik põnevad asjad (eriti keelatud asjad!).
Ta on paras Michelini mehike. Ikka selline mõnusa õllekõhuga ja paksude põskedega. Viimasel mõõtmisel (9-kuuselt) oli tal pea ümbermõõt 47 cm, ise oli ta 75 cm pikk ja kaalus 10,5 kg. Aga ma usun, et tänaseks on ta vähemalt pool kilo juurde võtnud ja ilmselt ka paar cm kasvanud. Üldiselt on tal kõik asjad korraliku kasvamisvaruga
Ta oskab (ja talle väga meeldib) seista, diivani äärt mööda kõndida, väga kiiresti käputades edasi liikuda, trepist üles ronida, voodi alla pugeda, ise raamatu lehti keerata, mobiili ja puldi nuppe vajutada jms teha.
Lemmikvärvi vist ei ole. Vähemalt ma pole täheldanud. Mustad asjad meeldivad küll. Puldid ja mobiilid jms. Aga samas meeldivad hästi erksate värvidega asjad ka. Nii, et värvieelistus on jah pisut segane
Praegu rohkem midagi pähe ei tule. Kui miski küsimus, siis küsi julgesti, pakitegija. Ma tahaks nagunii teada, et kes Sa oled

nii posted @ 07:17 - Link - kommentaarid
15 Mai 2009


Võtame siis lõpuks emadepäeva kokku. Ema sai minult sellise paki:


Seal on siis Annyliisi käest oksjonil ostetud padi, vilditud sussid ja kaart.
Sussid ka uuesti:

Siit tundub nagu oleks üks suurem kui teine, aga tegelikult ei ole. Ma ei teagi, kuidas ta pildile niimoodi on jäänud.

Emal oli hea meel küll ja minul oli siis jällegi hea meel, et temal hea meel oli. Kokkuvõttes võib öelda, et kingituste tegemisega (aga siis ja ainult siis kui need tulevad südamest) lisatakse universumi üldisesse kaalukaussi kindlasti üks tubli ports positiivsust.
Tegelikult on emadepäev ikka natuke kurb ka. Ma ei teagi miks. Aeg tuletab ennast vist jällegi meelde. Me teame ju küll, et aeg muudkui tiksub ja tiksub ja möödunut enam kunagi tagasi ei saa, aga emadepäev toob selle kella alateadvusest korraks jälle aktiivsesse teadvusesse. Lapsed kasvavad ja emad saavad vanaemadeks. Ja see on pöördumatu...

Suured lapsed varbale ei astu,
suured lapsed käivad omapäi.
Pisikesest murest vabaks lastud
suure vastu vahetama pead.

Kõigega võib lõpuks olla päri,
kui vaid elu kestab edasi.
See su oma hajutatud veri,
mis sind ärkvel hoiab sedasi.

Veretunne pidevalt ja tasa
tuletab end meelde emale.
Nagu jäänuks igast lapsest osa
siiani veel ainult temale.
nii posted @ 10:00 - Link - kommentaarid (1)
09 Mai 2009
Kunagi oli olemas üks klubi, tsikliklubi. Selline sõbralik ja mõnus. Hubane. Armas. Minu teine kodu. Selline koht, kus alati ja iga ilmaga sai end hästi tunda. Aga ühel õhtul käisime me klubis viimast korda, sest hommikul seda maja enam ei olnud. Ainult söestunud tukid ja vett tilkuvad seinad jäid alles. Sõbrad jäid ka alles. Mõned neist küll üsna napilt, sest nad magasid kui tuli puhkes. Aga ärkasid ja on siiani elus ja terved. See oli kaks aastat tagasi. Nüüd siis kerkib maja taas. Visalt, aga tundub, et siiski kindlalt. Kevadel pidasid nad oma sünnipäeva jälle kord sellessamas vanas kallis kohas.
Ma ei osanud neile eriti midagi kinkida, aga tegin kaardi. Sellise:

Siit pole vist väga hästi aru saada, aga seal pildil on kujutletud surma sikli seljas. Nagu aru võib saada on tegu klubi 12. sünnipäevaga Tosin täis!

See on mu teine postitus tänasesse päeva. Ja teine teema teisest postitusest. Teise postituse teine teema on mu elu teine kalamüts. See ka lõpuks pildil.
Selline vahvake siis:

Kui kõik läheb nii nagu plaanitud, siis läheb see müts kingituseks ühele uskumatult sõbralikule inimesele, keda ma tegelikult ei tunne, kuid kes tõestas, et maailmas on väga väga toredaid inimesi olemas. Mitu päeva mu elust on tänu temale olnud ilusamd kui nad muidu oleksid olnud.
Ma pole väga osav isetegija, aga minu meelest need kalamütsid kukuvad mul hästi välja. Sellepärast ma tahangi just kalamütsi kinkida.

Ja veelüks kaart. See on tegelikult selle perforeerimistehnika proovitöö. Sellepärast on osad õielehed tihedalt täis toksitud ja osad tühjad. Kumb pool on ilusam?


Rohkem vist praegu pilte ja juttu ei tule. Aga vaadake ikka päeva esimese postituse susse ka Nüüd nad hakkavad mulle endale jälle järjest rohkem meeldima.
nii posted @ 19:59 - Link - kommentaarid (1)
Oh kui ammu pole blogis käinud. Lihtsalt ei ole mahti. Vahepeal on nii palju juhtunud. Aga käsitööd olen ikka teinud. Vahepeal olin haiglas ja siis sai ikka mõnuga heegeldatud. Terved päevad läbi. Haiglas olin ma sellepärast, et mul kõht valutas ja siis nad tegid kõhtu kolm auku ja vaatasid, mis mul sees on. Aga käsitööle mõjusid need haiglapäevad hästi jah. Sain tehtud õepojale ammu-ammu lubatud jalapalli. Tegin neid kaks tükki: üks sai liiga suur ja teine liiga väike Aga liiga suurega on hea mängimist harjutada ja liiga väikese ma lubasin natuke üles harutada ja suuremaks teha. Ma pildistaks neid ka, aga kahjuks on liiga väike veel lõpetamata ja liiga suure on õepoeg vist laagrisse kaasa võtnud, nii et ma ei saa pilti teha. Aga ma võin öelda, et liiga suur on kollase ja sinisega ja liiga väike roosa ja sinisega. Liiga suur on ilusam. Täiteks panin riisi.
Siis on vahepeal valminud salvrätitehnika tööproov. Liimisin lihtsalt salvräti papitükile. Ja kingitus õele kah salvrätitehnikas. Tööproovil jäi salvakas natuke kortsuliseks. Lugesin, et suurt tükki ongi raske siledalt liimida. Kingitusel lõikasin siis pisikesed motiivid ja jäi tõesti paremini. Ainult, et läbipaistvale pinnale ei ole salvrätitehnika just kõige parem idee. Jääb natuke tuhm.
Aga palun, vaadake ja otsustage ise.
Minu salvrätitehnikas pang:


Üldiselt pole hullu. Kingituse juurde kuulus veel see heidemüts, mis juba eelpool ette näidatud on. Ja minu esimene pasha ka. Oi, küll see oli hea. Tegin toidutare.ee 'st leitud "tsaari pasha" retsepti järgi. Aga natuke muutsin vastavalt oma tarkusele. Pilti ei teinud, aga võin öelda, et nägi välja peaaegu nagu üks õige tort ja maitses ülihästi. Nii et kokku oli uhke kingitus küll minu meelest.

(Olengi praegu õe juures. Üksinda. Esiteks kiskusin ma kõikidest tema kelladest patareid välja, et fotokat käima saada. Ja nüüd keetsin kartuleid ja kirjutasin blogi samal ajal, nii et üks tema pott on nüüd süsimust ja terve maja haiseb nagu kõrvetaks keegi keldris karvu.)

Aga tagasi asja juurde. Mul on ette näidata ka üks osa emadepäeva kingitusest. Alguses ma arvasin, et selline kaunistus on väga originaalne ja vahva, aga kui ta eile valmis sai (kell kaks öösel), siis ta ei tundunudki enam nii tore. Aga noh, ära kinkida ma ta igatahes kavatsen. Need nimed on ema laste ja lastelaste nimed. (Meid on palju )

Pildid:







(Sussimemm, jällegi head sõnad Sulle! Kas midagi pildilolevast tuleb tuttav ette?)

Siia juurde tuleb veel Annyliisi käest ostetud padi. Nii, et igavesti suur kingitus sel aastal. Kui mahti saan, siis teen kogu pakist ka veel eraldi pildi õhtul.

Ja et meelest ei läheks, siis panen siia kirja, et pean pildistama ja blogisse panema ka uue kalamütsi pildi ja mõned kaardid, mis vahepeal valminud.
nii posted @ 14:24 - Link - kommentaarid (2)
09 Aprill 2009
Kalamüts valmis. Jepii-jee!
See on nii lihtne! Aega läks vähem kui kaks päeva ja minusuguse tigukuduja jaoks on see ikka tõsiselt kiire valmissaamine. Tegin lapsele, nii et veidi väiksema kui õpetuses. Rullis huultega on lühemast kohast sabani 20 cm. Kõrvaklapi (suu üla- ja alaosa) tipust sabani 25 cm. Laius kõrvaklappide juurest (kõige laiemast kohast ) 22,5 cm. Ja kala silmade kõrguselt 21 cm.
Küljeuimed tegin väga bossilt kolmnurksed.
Aga palun.. kutsun teid lahkesti pilte vaatama.


Ja omaniku peas ka:







Antagu mulle andeks minu aeg-ajalt välja lööv kanaemadus, mis seekord siis väljendub piltide ülespanemises. Ma lihtsalt PIDIN kõik need pildid siia üles panema. Isegi hea, et ma kõiki 80 pilti üles ei ladunud, mis ma oma kalamütsiga põnnist tegin

Mõned kommentaarid kudumise kohta:
*Järgmine kord teen ma kala huuled paksemad. Seekord tegin napilt 4 cm, aga võiks teha julgelt 5 või 6 isegi. Hoiaks ilmselt paremini.
*Võtan kohe kasutusse ringvardad ja koon ringiratast.
Seekord tegin huule osa edasi-tagasi kududes ja pidin pärast kinni nõeluma, mis oli suht tüütu.
*Mütsi lõpus võtan, kohe kui liiga kitsaks läheb, kasutusse sukavardad. Praegu ma üritasin väga kaua ikka ringvarrastega hakkama saada, aga see suht mõttetu pingutus.
*Uimed jäävad ilusad kui nende ääred kinnissilmustega üle heegeldada.

Vardad olid mul ringvardad nr 3 ja sukavardad (nr 2 vist). Punane ja roheline lõng on 100% puuvillane Capri ja sinine lõng on 100% puuvillane ämmakas. (S.t. ämma antud suuuuuuurest lõngakotist. Ma ei mäleta, mis ta nimi oli.)
Veel läks tarvis heegelnõela, tavalist nõela ja kahte nööpi.


Ja mütsi kiitmise eest ka väike õpetus. Tegelikult ehin ma ennast nüüd muidugi võõraste sulgedega, sest selle õpetuse saatis Sirts Pühapäevale ja Pühapäev mulle. Ja mina panen ta siia üles. Aga ma küsisin luba.. hea seegi, eksole. Loodetavasti ma nüüd ei murra miskit autoriõigust või midagi..

Kuidas kududa kalamütsi lühendatud ridasid:
Lühendatud ridadega kudumine käib nii:
[Koo 27 s ning mähi järgmine silmus ning pööra töö ringi
koo pahempidi (tagasi) 9 s, mähi järgmine silmus ning pööra töö ringi
koo parempidi 10 s (viimane silmus on mähitud silmus)]
Kood 27 silma, siis mina pöörasin julmalt lõnga lihtsalt ümber järgmise silmuse, selleks panin lõnga silmuse ette, libistasin vasakult vardalt korraks selle silma paremale, panin lõnga töö tagumisele poolele ja libistasin silmuse uuesti vasakule vardale tagasi. Nüüd pöörasin töö ringi ja kudusin 9 silma pahempidiste silmustega, tõstsin lõnga töö paremale poolele, libistasin vasakult vardalt ühe silma hetkeks paremale vardale ja tõin lõnga töö pahemale poolele tagasi, libistasin silmuse ka vasakule vardale tagasi, pöörasin töö ümber. Seejärel kudusin 10 parempidisilmust, millest viimane on eelmisel korral mähitud silmus ja teen jällegi järgmise silmusega mähkimise, tööle pöörd ja edasi juhist järgides.


Mina tegin selle õpetuse järgi ja see oli täitsa kukepea. Tänud Pühapäevale, kes mulle selle Sirtsu õpetuse saatis. Ja Sirtsule, kes selle Pühapäevale saatis.
Ja kõige viimaks väga tähtis tänuavaldus: Aitäh, Rändlind, et sa võtsid vaevaks õpetust tõlkida!
Mütsi autorit pole mul eriti mõtet tänada, sest ta nagunii siia ei satu ja kui satubki, siis ta ei saaks aru, et temast siin isiklikult juttu on.

Lisa: Sokikese kommentaar pani mind mõtlema, et võib tõesti sattuda. Kunagi sattusin mina ühe täiesti suvalise prantslase blogis oma foto peale. (Õigemini mu prantsuse keelt õppiv sõbranna sattus. Blogist võis lugeda (prantsuse keeles), et see tegelane oli Tartut külastanud ja parasjagu linna pildistanud kui nägi meid Anne kanalil jääsurfi tegemas. Nii ma siis ta kaamera ette jäingi.)
Enivei.. otsisin autori nime välja.

Thanks Thelma Egberts for this wonderfully easy, cool and funny fish-hat.
nii posted @ 18:31 - Link - kommentaarid (9)
06 Aprill 2009
Algab mütsihooaeg. Pooleli on omaleiutatud mustrist suvemütsike lapsele. Aga tegelikult tahtsin ma hoopis kalamütsi linkide postitust teha. Nimelt on plaanis teha kutile puuvillasest lõngast lõbus kalamüts. Ja et ma kogu aeg ei peaks pikka teed mööda õigete linkideni ennast nikerdama, siis siin nad nüüd on ühes kohas:
Rändlinnu blogi kalamütsi postitus
Rändlind tõlgib kalamütsi õpetuse
Originaal-kalamüts
Mercari lühendatud ridade seletus
Selle viimase kohta ma nüüd ei tea, kas see on ikka seesama, mida mütsiga kasutada tuleb. Ja mähitud silmuse kohta ma ei ole veel suutnud infot leida. Et mis leiutis see veel on :S
Kui leian, eks siis lisan selle kohta ka lingi.
Kui mähitud silmustega lühendatud rida ON inglise keeles Short row with wrap siis siin on üks päris hea lehekülg, mis õpetab, kuidas seda teha (seal allpool on selle õpetus). Aga vot ma ei tea, kas see on nüüd õige asi :S
nii posted @ 21:23 - Link - kommentaarid (3)
02 Aprill 2009
Lilly lehesall valmis Veel viimistlemata küll. Täna hommikul lõpetasin. Ja jumala ausalt, kõige rohkem võttis aega mahakudumisrida. Mul oli kududes selline tunne, et see ei lõppegi kunagi ära. Aga nüüd on valmis..
Tra-lallaalaaaaa..
Kui ma ta ära jõuan viimistleda, siis teen ilusaid pilte päikesevalguses ja modelliga, aga lubatagu mul siiski veidike rahustada mu kibelevat meelt ja kohe (kohe-kohe-ruttu!) natuke näidata, milline ta siis tuli. Pilt on tehtud välgu ja laelambi koostööl. Minu ESIMENE pitsisall.

Mõõdud on praegu 160 cm pikk serv ja 120 cm lühikesed servad.
Viimistlemise kohta ka üks küsimus: mille peal te venitate neid suuri salle? Mul küll nii suurt penokatükki ei ole. Ja päris vaiba peale ka nagu ei tahaks tõmmata. (Kujutan ette, millise mõnuga mu kutt nööpnõelu välja kakuks ja suhu topiks )

Ma kirjutaks veel õpetust ka, et endal meelest ära ei läheks ja võib-olla on kellelegi veel abiks. Midagi ma kirjutasin juba siis kui mul ahhaa elamusena selgus, et kolmnurksete sallide kudumist ei alustatagi teravast nurgast
Aga lisaks veel:
*"Ära unusta alustada uut lehte" - kui mustrit järgida, siis pole midagi rohkem teha vaja. (Ma tegelikult ise ei saa siiamaani aru, kuidas seal on võimalik midagi unustada.) Ühesõnaga.. ei maksa end sellest lausest segadusse ajada.
*Pahemalt poolt: suured lehed kududa nii nagu silmused ette tulevad: parempoolsed parempidi ja pahempoolsed pahempidi. Mina sain alguses aru nii, et tuleb kududa täpselt nii nagu näitavad mustriread 2-14, aga siis juhtub see, et pool suurest lehe ümbert tuleb ilusti pahempidine, kuid teine pool (ülemine) ripskoes.
*Kui 8,5 lehte on valmis, siis tulevad kollased read täpselt nii nagu mustris näidatud. Seal pole vaja ise midagi leiutama hakata. (Mina üritasin oma targa ajuga äärepitsi mustrit kollaste ridade vahele toppida ) Aga tegelikult on nii: põhimuster, siis kollased read ja siis äärepits
*Maha kudumine on õige teha äärepitsi 15. real. Kui tahad nii pikka pitsi kui originaalis. Selle fakti leidsin ma lehesalli foorumist, aga ta on seal muu jutu vahel üsna peidus, nii et ma otsisin ikka tükk aega. Mäletasin, et seal OLI sellest juttu, aga täpselt ei teadnud kus.
*Eelmiste soovituste hulgas oli mul muuseas ka soovitus kõik silmused iga rea lõpus üle lugeda. Sellest soovitusest ma nüüd siiski taganeks. Asi selles, et lõpuks saab isegi paandunud algaja osavamaks ja kudumise jooksul hakkab mustrist aru saama. S.t. et saad oma salli vaadates aru, kuidas muster jookseb ja üsna ruttu saad aru, et oled kusagil vea teinud.. Nojah.. üsna ruttu.. on muidugi suhteline, kuid siiski. Uskumatu, kuidas hakkad mustrist aru saama.
Kui mina alustasin, siis ma lihtsalt kudusin nii nagu märgid näitavad, aga oma töö pealt vaadates paistis kõik ainult sigri-migri

Ja veel.. kogu respekti juures salli autori ning tema loomingu vastu vaidleksin autoriga siiski ühes punktis. Nimelt.. minu meelest on see algajale päris hea sall kududa. Võib-olla muster ei ole väga lihtne (ma ei tea, ma olen ju algaja ), aga "klienditugi" on niivõrd tugev ja enamik ettetulevaid küsimusi siiski foorumiteemas või blogides vastatud nii et kes vähegi tahab ja pusida viitsib, see peaks selle salliga hakkama saama.
No parempidist ja pahempidist silmust võiks osata kududa. Ja õhksilmuse tundmine ei teeks ka paha. Lugeda võiks ka osata. Aga rohkem tingimusi ma oma kogemuse põhjal ei seaks.

Aga SÜGAV KUMMARDUS Lilly ees
Mina usun küll, et iga kord kui keegi loob ilusa asja, sünnib kusagil haldjas.
nii posted @ 22:01 - Link - kommentaarid (2)
28 Märts 2009
Juba mõnda aega tagasi valmisid kutile papud. Mässamist nendega ju oli, aga lõpuks jäin tulemusega üsna rahule. Ja soojad on ka. Kuna ma olen juba kaotanud lootuse, et meile kunagi ka kevad tuleb, kuluvad soojad papud täitsa marjaks ära.



Ja omaniku jalas:

Äär on kootud soonikus ja kõige ülemine rida: õhksilmus, parempidine, õhksilmus, parempidine ja siis paar rida parempidist otsa, tagasi keeratud ja kinni õmmeldud. Sinna on jäetud ka pilu kummi või paela sisseajamiseks, aga praegu ei ole seda veel teinud.
Lisa (lihtsalt, et järgmine kord oleks meeles arvestada): oleks võinud ka alla ühe sarnase augurea teha, siis oleks saanud sealt paela läbi ajada ja oleks kindel, et suss ikka jalas püsib.
Nõelviltisin ka kaks valget südant, et neid kaunistuseks lisada, aga kui mees nägi, et ma kuti papudele südameid tahan külge panna, siis ta arvas, et see pole ikka piisavalt mehelik kaunistus. Et "see on nagu roosad papud oleks." Nii et ma siis ei pannud neid südameid.. Nojah, eks nad on südamega tehtud niiehknii.. võib-olla polegi vaja seda kujundit eraldi lisada.

Ja tillupapud ka. Need lähevad jalga ainult ilma sokita Aga ilmselt lähevadki kingituseks mõnele päris pisikesele:


Lilly sallist on jäänud kududa veel paar rida + äärepits. Nüüd ma saan lõpuks tervest mustrist aru Varsti võin ilmselt valmis salli ette näidata. Praegu ei hakka poolikut näitama.
nii posted @ 20:31 - Link - kommentaarid
17 Märts 2009
Nüüd on küll täitsa natukene masendav. Just tulid pesumasinast välja KOLMANDAD papud kutile. Ja ikka jälle ei sobi. Esimesed, türkiisid, said liiga pikad ja madalad. Teised, eile tehtud, on ilusti ühtlaselt paksud ja tunduvad head, aga liiga väikesed. Sokiga jalga ei mahu. Vastsündinule oleks ok.
Ja nüüd, tänased, kolmandad, on jälle nagu paadid. Pealegi on mõlemal papul ninas hõre koht ja muidu ka sellised ebaühtlased. Tegin pildi kah viimasest kahest paarist:


Täitsa kurb on. Natuke. Mul oli nii lahe mõte, kuidas neid edasi tuunida. Nohjah.. eks ma üritan vist nende paatidega midagi ette võtta. See ilmselt kõige mõistlikum antud olukorras. Sest kutile papusid vaja, aga praegu ma küll enam neljandatega ei tahaks alustada.. No tuleb siis selline Miki-Hiir, misteha.

Ja lisaks sellele. Mu Lilly lehesall, mille keerulisematest kohtadest ma nüüd üsna hästi aru saan, jooksis natuke ummikusse. Põhjus ikka selles, et ma korralikult mustrit ei jälginud vaid kõrvalt lapse, mehe, ämma, koera ja nõudepesuga tegelesin. Üritasin klappima ajada, aga ei jäänud ilus, nii et täna ma siis harutasin mitu-mitu rida üles.
Aga ma lõpetan postituse parem enne ära kui veel halamise teemasid meelde tuleb..
nii posted @ 15:43 - Link - kommentaarid (5)
16 Märts 2009


Heidemüts sai lõpuks ometi valmis. Pesumasinasse panin ta koos tavalise pesuga. 40 kraadi ja 800 tsentrifuug. Aga poole pealt hakkasin muretsema, et äkki vanub kokku. Passisin tükk aega pesumasina ees ja katsusin pause nupule pihta saada sel hetkel kui heidemüts paistab. Nagu miski arvutimäng. Lõpuks sain ikka õigel hetkel pihta. Midagi targemaks ei saanud. Aga lasin masinal vee välja pumbata ja võtsin oma mütsilotu ikkagi masinast ära. Tundub, et sai just õigel ajal. Natuke oligi ühekohapealt kokku vanunud, aga see tuli kergesti lahti.
Vormisingi peas ja kiskusin ta ikka jupi maad suuremaks kui ta alguses oli.
Ega ma mütsil rahulikult kuivada ei lasknud. Proovisin teda ikka õige mitu korda pähe ja iga kord kommenteeris mees teda uue "pärliga."
"Laula nüüd bluesi ka, see sobiks su mütsiga."
"Tere väike neeger"
"Mu pärlid karbis tuhmid, nurgaks üksik suveking, moest läinud vildist kübar..."
Nojah. Igatahes saab sellest saunamüts. Mulle endale või õele sünnipäevaks, veel ei tea.
Selline kole oli ta alguses:


Minu Lilly lehesall edeneb jõudsalt. Olen nüüd kõikidest arusaamatustest üle saanud ja lasen aga kätel käia. Mõningaid takistusi tuleb siiski ette. Näiteks tõmbas väike kutt eile mu mustri ribadeks ja sõi muist ära, nii et ma pidin uue välja printima. Ja täna hommikul ajasin read segamini ja sokerdasin natuke, mis lõppes sellega, et ma harutasin mitu rida üles ja lõpuks pidin ikkagi ühe silmuse kokku võtma, et asja jälle klappima saada. Aga üldiselt edeneb ta siiski tasapisi ja uue salli lõng on ka valmis vaadatud. Praegune on kõige tavalisemast villasest lõngast. Lihtsalt sellepärast, et mul oli seda suht palju käes. Järgmiseks lõngaks tahaks võtta sinist puuvillast (sain ämma käest terve kotitäie igasugu erinevat lõngakraami ja see on nüüd üks lõng sealt kotist). Mul on seda 100 g ehk 300 m. Ei tea, kas tuleb välja Aga õnneks ei pea ma selle pärast veel tükk aega muretsema, sest praegusest sallist jätkub veel mõneks ajaks tegemist küll.

Ajaa.. kuti uued papud käisid ka täna pesumasinas ära. Aga pilti näitan neist siis kui nad valmis saavad. Mul on nendega üks põnev plaan
nii posted @ 17:42 - Link - kommentaarid
029672 visitors