Isetegu
Minust
Vanus: 30+
Asukoht: Tallinn
Tähtkuju: Kaalud
Meeldib
Päike, kevad, vesi, kodus olla
Ei meeldi
ajapuudus, magamatus, liiga palju lund
Minu õpetused
Lingid

Arhiiv
Praegu

Raamat
Väikevend ja Karlsson katuselt

Film

Muusika

Isetegu
Kogun siia oma isetegemised, kui jaksu on, siis ka koos täpsemate juhistega.
28 Mai 2011
VILDITUD SUSSID



Kuna olen ennast igasuguste projektidega väga kinni mässinud, tegin selles kuus ära jällegi ühe väga lihtsa asja ehk siis viltisin omale sussid. Meil siin külmad põrandad ja neid ikka tarvis, kas just vastu suve, see on iseasi.



Õppematerjal: sussimemmelt
Materjal: Pilvelammaste villaloor
Tallad on seekord võetud oma vanade susside alt.



Peale on lilled tikitud villase lõngaga, sest nii tundus lihtsalt õiglane. Oleks ehk sussid veel kirjumaks tikkinud, aga hakkasin kartma, et siis on mul sellele tööle isegi rohkem aega ja energiat kulunud ning eelmine kuu alles läks kirja tikkimine.

Sussid said natuke lopergused ja lilled erineva suurusega, aga olles susse juba mõne päeva kandnud, võin öelda, et jalas on vill ikka äärmiselt mõnus. Kui kusagilt sobivat tallamaterjali leian, tuleb neid susse kindlasti veel.

siblik posted @ 08:31 - Link - kommentaarid (2)

23 Mai 2011
LUGU SELLEST, KUIDAS MA OLIVERILE PAKKI TEGIN



Märtsis liitusin väriseva südamega oma esimese koostegemise projektiga. Kuna tähtajani aega oli, liigutasin algul ainult ajusid. Tegudeni jõudsin alles aprillis. Tulemus on nii ja naa, sest oma pähe tulnud ideede teostamiseks pidin õppima ja katsetama palju uut ja esimene vasikas, teadagi ....

Kõigepealt sussid - punased ja autokujulised.



Lugenud läbi natuke internetis ette jäänud juttu viltimisest ja vanutamisest tundus viimane algatuseks lihtsam. Tassisin siis koju kera Aade lõngade heiet ja asusin kuduma.

Soovitus kududa kahekordse heidega oli igati asjakohane. Vähemalt see heie on küll äärmiselt peenike ning läks ka kahekordsena pidevalt katki.
Vardad: 7
Heiet kulus 70 g
Kudumisõpetus: Dropsi lehelt.

Etteantud jalanumber oli 30, mis mulle küll alguses midagi ei öelnud, aga sõber Internet andis vasteks umbes 19 cm.

Kootud sussi mõõt oli 35 cm, päras pesumasinas käiku sai suure venitamise peale aga kõigest 20 cm. Vormiks kasutasin oma lapse talvesaapaid. Pärast seebitasin käsitsi üle, aga seda oleks võinud rohkem teha. Tulemus on piisavalt kõva küll, aga ajab ikkagi karva.



Tallanaha leidsin lõpuks Abakhanist. Pole ka parim, aga suure sobramise peale ma sealsest nahajääkide kastist midagi paremat ei leidnud. Kuna mingit augurauda ei osanud otsidagi, sai talla kinnitamisest üks päris paras töö. Naha ja sussi vahele tegin veel piimapaki papist tallad, et oleks tugevam, aga samas kannataks pesu ka. Lisaks tegin valmisvildi lehest sisetallad. Ei tea, kas on praktiline, aga tundus mõnus ja õige.

Viimistluseks sai veel natuke nõelvilditud, tikitud ja heegeldatud. Harutatud sai ka omajagu, aga sussid ei saanud ikkagi ühesugused. Õnneksi sai mu kahene aru, et tegemist on autodega.



Mütsiks oli kusagilt silma jäänud motiividest jalgpallikujuline müts ja juhendi olin ka loomulikult ilusti arvutisse tallele pannud. Kuna tahtsin motiivid kohe töö käigus kokku heegeldada, tuli kõigepealt see omale selgeks teha. Õpetuse leidsin siit lehelt. Esimene, juhendijärgsete motiividega, katse tuli liiga väike. Tegin siis motiivi oma peas natuke suuremaks ja saingi vähemalt kahesele liiga suure mütsi. Mütsinoka heegeldamise õpetustest tundus kõige parem Mioka blogis.. Panin veel kihtide vahele tüki paksu kilet ja hoidis vormi küll. Ainult et pärast paki kokkupakkimist selgus, et ma pole vist elu sees ühtegi jalgpalli näinud. Tegelikkuses on see ikka valge ja mustade lappidega asi ja oleks nii ka suvemütsiks paremini sobinud.



Kaardi tikkimine oli juba rohkem käepärane.



Ja lõpetuseks tegin portsu selliseid komme. Süüa kõlbasid algul küll, aga kuna ka neid tegin esimest korda, siis säilimisomadused olid küll alles katsetamata.



Lõpetuseks võin öelda, et kingitust on lihtsam teha inimesele, keda sa reaalses elus ikka näinud oled.

siblik posted @ 09:24 - Link - kommentaarid (4)

17 Mai 2011


Osalen oma esimesel pakivahetusel. Reedel panin värisevate kätega oma paki posti. Nii raske on teha kingitust kellelegi, keda sa pole kunagi näinud. Pakk liigub lõuna poole hämmastavalt aeglaselt, et näiteks täna öösel nägin ma juba õudusunenägu, sellest, mis selle pakiga kõik juhtunud on. Arvestades oma viimase kahe nädala ebaõnne, ei imestaks ma muidugi millegi üle. Loodan, et kerge närvitsemine on pakivahetuse loomlik osa.

Ja eile sai Kertu oma paki ka juba kätte.



Pakis oli ilus suur Hello Kitty, müütsike, kangale kleepimise kleepsud ja kaart. Armas pakike, aga raske arvata, et kiisut märganuna jätsid teised asjad saaja esialgu külmaks. Praegugi magavad mõlemad teineteise kaisus oma lõunaund. Eks mütsiga hakkama mänguväljakul poosetama, kui esimene kassivaimustus üle on läinud. Suur-suur aitäh, kairi384.

Küll see pakivahetus on ikka lahe asi.
siblik posted @ 10:52 - Link - kommentaarid (1)



341208 visits