Isetegu
Minust
Vanus: 30+
Asukoht: Tallinn
Tähtkuju: Kaalud
Meeldib
Päike, kevad, vesi, kodus olla
Ei meeldi
ajapuudus, magamatus, liiga palju lund
Minu õpetused
Lingid

Arhiiv
Praegu

Raamat
Väikevend ja Karlsson katuselt

Film

Muusika

Isetegu
Kogun siia oma isetegemised, kui jaksu on, siis ka koos täpsemate juhistega.
29 Juuli 2013
PRINDITAV MARJAMÄNG LASTELE



Kuna vähemalt mulle tundub, et Eestis on mängude ja mängimisega nii nagu on, siis tuli ette võtta mängu tegemine. Võimalik, et see pole päris käsitöö, aga pildistasin ja töötlesin kõik pildid ise ning Interneti abiga koostasin ka tekstid ise, seega jagan lahkelt ehk tegemist on reklaamtekstiga.

Mäng on inspireeritud nõukaaegsest väga helge mälestuse jätnud seenemängust ning meie peres praegu klotsidega mängitavast marjamängust ja sobib 1,5-5-aastaste lastega peredele.

Mäng koosneb väljaprinditavast korvilõikest ning metsmaasika, rabamuraka, põldmuraka, metsvaarika ja mustika kaartidest, igal lehel üheksa kaarti. Samuti on juures mängu alustamise juhend, mõned ideed mängimiseks, marju tutvustavad tekstid ning värvikaardid ise värvimiseks. Mäng on 14 lehel ja kvaliteedi huvides on pildifailid päris suured. Seepärast otsustasin mängu mitte e-mailiga saata. Kes soovib, siis seda loomulikult saab. Tellida saab minu e-poest.

Esialgu on mäng mugavas PDF-formaadis, mis võimaldab mängu oma arvutisse salvestada ning igal ajal uuesti või juurde printida. Kui tekib nõudlus, näiteks kingituseks, anna mulle julgesti teada. Leiame võimaluse mäng ka papile printida ning kinkekarpi panna. Mäng on üleval internetis ning parooli saadan Teile meilile.



Hea uudis on veel see, et juulis saadan kõigile ükskõik kus ja mismoodi mängu lingi jagajatele selle tasuta. Jagada saab Pits ja sats Facebooki fännilehel või ükskõik kus foorumites viidates saada palun mulle sellest link.

Head mängimist!
siblik posted @ 21:51 - Link - kommentaarid (1)

25 Juuli 2013
MINU PÄRIS OMA KIHNU VARDAKOTT

Mul on nüüd lõpuks oma vardakott! Rõõm on tõesti suur. Olen sellest puudust tundnud oi kui ammusest ajast. Käsitööd on kogu aeg vaja kuhugi kaasa võtta. Tavaliselt kasutan selleks kilekotte, sest need on head kerged, samas lipsavad heegelnõelad sealt jube kergesti välja, kui unustad kogemata selle kerasse torgata. Viimati läks just kaduma minu lemmik, number 1,25, hea kummise sabaga konks. Ehk leiab siiski kusagilt, ei tea.



See pole isegi mitte Isetegija kotiprojektige seotud, aga ühel õhtul otsisin oma kangajäägikoti üles. Enne muidugi otsisin internetist üles kihnu vardakoti tegemise õpetuse. Oli teine kunagi kusagilt silma jäänud. Ma ei ole peaaegu mitte ühte riideriba ära visanud, kui käsitöökotti või nukule lapitekki ei saa, saab veel grazy-tehnikat harjutada. Valisin siis välja kõik tükid, millest on võimalik 10x10 sentimeetri suurusi ruute välja lõigata. Mõni on ehk mõni millimeeter väiksem ka, aga polnud hullu. Ruute on vaja 32. Kui aus olla, siis päris õiget lillelist kihnu sitsi mul polegi, küll aga on muud kirju-mirjut. Mõnda ruutu on ainult üks, mõnda sai kaks ja paar värvi korduvad isegi kolm korda. Kõik kangad on uued.

Kuna kihnu vardakott tehakse tegelikult taaskasutatud kangast, siis vooder selline saigi. Seal sees on minu elu esimene lapitöö, mis oli eelmises elus laudlina. Vooder oli ilusti all, aga täiesti teppimata. Tõenäoliselt ei teadnud ma siis sellisest asjast veel midagi, aga see on hea, sest voodri ja ääre harutasin lahti ning mõnus pehme lapikangas oligi olemas. Värvid meeldisid mulle vist juba lapsena, sest see laudlina sisaldab ka üsna korralikke roosasid ja oran˛e lappe, mis kindlasti peale mõningast harutamist leiavad ka oma uue elu.



Koti sain valmis aga alles eile. Hea ikka, et mul on suur auto, saab rahulikult oma armast õmblusmasinat igale poole kaasa tassida. Paelad jäid esimese hooga ikka linna, aga nüüd leidsid ka need tee siia ja töö sai lõpetatud. Koti mõõdud on 30x37 sentimeetrit ja kott on tõesti mõnus. Aga tõenäolisel tuleb üks pisike käekotis kandmise kott veel teha, näiteks 3x3 lapi mõõdus. Mul asi nüüd käpas, tegin selle koti üle pika aja täpselt õpetuse järgi, et õppida midagi uut. Kangas ja kangalõikamise vahendid on mul ju ka kaasas
siblik posted @ 08:52 - Link - kommentaarid (4)

19 Juuli 2013
SÄRTSAKAS POEKOTT VÕI RANNAKOTT SUURTELE




Laulasmaa laadaks, mis oli juba kaks nädalat tagasi, õmblesin veel ühe koti, seekord täiskasvanute poekoti mõõdus. Peale sai kaks kollast pitsi ning rosette ma seekord ei kasutanudki. Laadal koti vastu huvi ei olnud. Värv on lõheroosa, materjal paks, suviselt rõõmus, kollaste õmblustega, aga vist liiga hele. Nüüd sai kott lõpuks pildile ka ja abiks oli minu 4,5-aastane tütar Kertu.



Kottide õmblemine tundub mulle hetkel aga põhjendamatult aeganõudev töö, nii et kui nõudlus peaks tekkima, siis tuleb leida koht, kust kotid tellida või keegi, kes need kiiremini valmis õmbleks. Oma värvilisest kangast ei taha ma loobuda ja see võib valmiskottide leidmise keeruliseks muuta. Pitsid ja satsid õmbleks ikka endiselt ise külge. kui keegi oskab nõu anda, kuulan rõõmuga.

siblik posted @ 11:58 - Link - kommentaarid (2)

18 Juuli 2013
LIHTSA KOOTUD JÄNESE ÕPETUS



Seekord katsetasin lihtsa õpetuse tegemist. Idee ei ole enda välja mõeldud, kindlasti on tegu juba väga vana avastusega, kuid kui mina selle Pinterestist leidsin, teadsin kohe, et pean proovima. Need pildid siin on enda tehtud ja kokku pandud ikka eesmärgiga lasta need laia maailma ringlema, nii et võib lahkelt jagada ning pinida.

Selle jänese meisterdamine sobib ideaalselt ka neile, kes ei ole käsitöös väga kodus, küll aga tahaks oma lapsele midagi ise teha. Minu jänesed on kootud, aga samal põhimõttel võib neid ka heegeldada või teha hoopis riidest või õhukesest vildilehest. Kuna kodus on kaks last, ei saanud kuidagi ainult ühe jänesega läbi. Aega kulub ühe meisterdamiseks umbes tund, aga osavamad saavad ka kiiremini.

Vaja läheb:

- Valget lõnga (minul on naturaalne maavillane lõng)
- Pruuni või musta lõnga
- Lõngaga sobivaid vardaid (minul nr 5)
- Täitematerjali (minul lambavill)
- Nõela

Töö käik:

1. Loo 30 silmust ja koo ripskoes (kogu aeg parempidi) 30 rida. Koo silmused maha.
2. Pane lõng nõela taha ning Õmble lapp keskelt läbi, edasi moodusta kolmnurk. Jäta lõngale pikad otsad.
3. Aseta pea täidis kolmnurgale.
4. Tõmba lõngaotsad kokku. Saad jänese pea.
5. Õmble kokku ka jänese selg ning tagakeha.
6. Tee jänesele silmad-nina-suu ning sobiv saba.



Ja kui juba, siis panin õpetuse PDF-i ka ja riputasin oma lehele üles. Öösel kirjutatud tekst on küll üsna konarlik ja fail silmselgelt liiga suur ning tundub, et mul on karjuv vajadus õpetuse tegemise õpetuse järele. Kui keegi leab või kellelgi on, võib lahkelt minuga jagada.

Teistele aga meeldivat meisterdamist!
siblik posted @ 08:45 - Link - kommentaarid (1)

15 Juuli 2013
HEEGELDATUD ROOLIRATTAD

Millalgi kaunil kevadel potsatas minu postkasti kiri palvega heegeldada pulmadeks ametimeestele roolirattad. Kas rinda või kaela, mina siis veel ei teadnud. võib-olla olin mina saamatu, aga internetiotsing midagi erilist mulle kätte ei andnud. Ega ei viitsinud teist päeva otsida ka vaid hakkasin ise proovima. Esimene katsetus tuli ilus (pildil valge ratas liival), läbimõõduga 10 cm. Tellija arvates liiga suur. Siis tuli sooviks lisada ka punane, siis keskelt tihedam, siis hoopis sisse pune ring ja lõpuks suurema sisuga ratas, mis andis tegelikult tulemuseks veel suurema ratta, kui esimene oligi



Iga muudatuse korral tuli silmuse muidugi ümber arvutada ja see võttis aega. Lõpuks 10 ühesuguse heegeldamine oli juba lihtne töö. Üleval siis mõned näited proovi rooliratastest.

Heegelnõel 1,25 ja niit mingi tundmatu, aga puuvillane. Rattad läksid punase peale otsas ametimeestele kaela.



Ja kuna tähtaeg ei peksnud just jalaga pähe, oli kõigega aega küll ehk rattaid mõõtu venitama hakkasin alles viimasel hetkel või see hetk ei olnudki algul viimane, aga ei õnnestunud minul neid esimese hooga piisavalt kõvaks saada ja nii see viimane hetk kätte jõudiski. Küll proovisin tärkliseveega, küll suhkruga. Lõikasin korralikult papist ümmargused kettad välja ja venitasin sinna peale kuivama. Praegu pildi pealt vaatan, et punane ring on ikka lopergune. Õigel ajal polnud mahti vaadata. Rattad läksid suisa niiskelt kättetoimetamisele. Valmis ametimärkide pilt on pruudi enda tehtud. Ja pidu on praeguseks juba peetud ka.



Kõikide variantide mustrid peaks kiiresti kirja panema, muidu lähevad veel meelest ära. Neid oleks omalgi hea kusagil kasutada. Hetkel, kui ühtegi väljakutset enam käsil ei ole, on aga kuidagi tühi olla. Äkki aitate?


siblik posted @ 19:57 - Link - kommentaarid



341206 visits