29 September 2010
ÕEL OLI SÜNNIPÄEV!
Jah oli ja täitsa ammu, enam kui kaks kuud tagasi!
Kingi idee oli mul olemas, aga mida polnud, oli aeg. Kuid kingi ta siiski sai, vot sellise!
Roosilised diivanipadjad ja "muffiniküpsetaja" põlle!
No see kõik on nii tema. Roosiline ja romantiline. Probleem tekkis vaid õige kanda leidmisel ja no kui ma nüüd aus olen, siis see jäigi leidmata.
Idee oli siis järgmine, et teha pisikesed roosilised diivanipadjad. Aga aeg lausa lendas käest ja ma juba loobusin sellest mõttest või siis mõtlesin, et kingil hiljem. Aga kui ma olin paar päeva enne sünnipäeva õega rääkinud ja ta mainis samu kingisoove mis mul peas juba pikemat aega keerlesid, ei suutnud ma enam tegemisele vastu panna. See aeg lihtsalt TULI leida. Ja leidsingi. Mida ma ei leidnud, oli see õige roosiline kangas. Leppisin siis alternatiiviga.
Kõige algsem kingiidee oli: padjad, põll ja poekott. Viimase jaoks ei jätkunud enam kangast, ega aega. No ja pealegi on tal juba ammu poekotid olemas. Selle asemel sai Jaan Tätte kontserdipileti!

Padjad tegin päikeselised, nagu ka hiljem
põrandapadjad. Aga põlle tahtsin teha eriti "kohviku" stiilis. Talle väga meeldib muffineid küpsetada ja need õnnestuvad tal hästi.
Nii saigi pandud pitsi-satsi, õmmeldud suur tasku, mille ma keskelt kaheks teppisin ja pikad paelad, et oleks mugavam eest kinni siduda.
Selline ta siis sai, kalli õe kink. Rohkelt roose, veidi pitsi ja üks kaunis kontserdielamus! ÕNNE!
RR`I LASTEAIA KOTID!
Sain tellimustöö õmmelda kaks täiesti tavalist nööridega kinnitõmmatavalt kotti lasteaias asjade hoidmiseks. Mõtlesin-kaalusin, sest kaks väikest titte võtavad ikka oma aja. Aga kuna tegemisega oli terve kuu aega ja masina taha polnud ka ammu saanud, siis arvasin et just paras "näpud soojaks" töö!

No päris tavalisi ma siiski õmmelda ei tahtnud. Tavalisi saab ju poest ka osta. Ikka väike omapära peab olema. Nii saidki kotikesed omale veidi teist värvi lapikesi ja kunstnahast nimetähed.
Olen suhteliselt kindel, et teisi samasuguseid kotte mitte kellelgi ei ole. Ja nii on ju lapsel veel eriti hea oma kotti ära tunda!
Mõõtudeks oli umbes 27x39cm, enam väga täpselt ei mäletagi, aga sinnakanti nad enamvähem olid!

VEEL VEIDI VÕRUSID!
Veel mõned käevõrud, mis minult telliti ja naudivad nüüd oma uusi omanikke!
NEED KAUNITARID VEEL OOTAVAD OMA PERENAISI!
Tumeroosa -
Lilla -
Suviste tegemistega olen ma juba nii kaugele jõudnud, et enamus pildid on arvutisse saadud, nüüd tuleb vaid see aeg leida, et need ka blogisse sisse kanda!

...kusjuures neid ei ole üldse palju!

-----------------------------------------------------------
Et mitte uut postitust teha nende käevõrude pärast, lisan siia veel ühe.

Just täna sain veel ühe võru pildi. See läks nii ahjusoojalt minema, et ise ei jõudnudki pildistada ja palusin see enda tarbeks järgi pildistada!

Nendele sai veel kiireloomulised kõrvarõngad väänatud ja kingiks nad mult ära äriti.

Pildil tundub paela osa ikka jube lillakas, tegelikult ikka täitsa veinipunane oli!
22 September 2010
PÕRANDAPADI ÜHELE ERILISELE INIMESELE!
Juba ammu-ammu, millalgi suvel õmblesin tänutäheks ühe põrandapadja, vot sellise...
...nagu väike päike!

Aga tegelikult pole ta nii pisike midagi, diameetriks on 80cm + ääred!
Padja lõike idee pärit
interneti avarustest.
Aga nüüd erilisest inimesest ka, et miks just talle tegime (justnimelt tegiME, kogu pere võttis asjast osa

). Padi sai tehtud minu kallile ämmaemandale, kelle juures olen ma käinud oma mõlema rasedusega. Ta on mind igati aidanud ja toetanud, ükskõik millistes küsimustes ja ükskõik mis ajal. Ta on nii super-super inimene. Aitähh sulle Triin!
Kui me ta endale külla kutsusime, siis sai tehtud salatit ja kooki ja kingiks padi. Miks padi?! Sest kunagi ta päris minu käest, et tal oleks vaja paar põrandapatja. Ja nii see otsus tuligi.

Nagu ma juba mainisin, võttis tegemisest osa terve pere - mina lõikasin ja õmblesin, Riti aitas mul seda toppida, elukaaslane aitas suurest paksust padjast nööbi tarvis paela läbi ajada ja Jarko oli sellel ajal hästi tubli, ega nutnud. Nurru kontrollis kogu olukorda!

Nii et pere tähtsale inimesele tehti perekondlikult üks PADI!
15 September 2010
AASTA ISA TEKK 2010Või siis õigemini teki üks killuke osa.

Lõngaks sinine Jil.
Heegelnõel nr. 3.
Suurus 20x20 cm.
Algmuster või siis lapikeste "süda" on pärit teadatuntust raamatust "200 heegeldatud ruutu"!
Lapikeste heegeldamine jäi mingi hetk venima, kuna lõngast jäi puudu. Kunagi tellisin sinise Jil`i Pärnu lõngapoodi, selle hankimisega oli miskipärast raskusi. Aga ühe toki ma sain. Nüüd hiljuti õnnestus jälle lõngapoodi minna ja tõin lõnga juurde, ning heegeldasin lapid lõpuni.
Seejärel mõtlesin piiluda, et kui paljudel valmis on ja millised lapid seekord heegeldati... ja vaata värki - ma olin Sokikesega samad algmotiivid valinud, no nagu täielik plagiaat, kuidas see võimalik on?!

Aga kuna ülejäänud muster siiski veidi erinev ja ühe puhul värv ka, siis ehk väga hullu selle sarnasusega ei ole.

Suvised tegemised on veel kõik blogisse lisamata, no üldse ei leia kahe pisikese kõrvalt aega blogitamisele...