26 Jaanuar 2010
ROOSA KOPPTA PISIKESELE PREILILE! 
Just enne kirjutasin pakist kaugetele tuttavatele, milles oli puudu veel väike roosa kabjaline. Nagu selgest taevast tuli tahtmine see kohe õmmelda...
(See mis pildil tundub sinine on tegelikult ilus lilla!
)
Niisiis lähevad Lõuna-Prantsusmaa õele-vennale sellised vahvad kopptad!
KÄEVÕRU ja midagi unustatud ilusat! 
Me püüame iga aasta alguses Lõuna-Prantsusmaa tuttavate lastele väikse paki teha. Eelmine aasta saatsime ühe kilbiku, see aasta saadame kopptad. Üks väike roosa kabjaline tuleb mul veel selleks otstarbeks õmmelda pisikesele tüdrukule.
Otsustasin seekord ka midagi pereemale teha (seda pere tunneme elukaaslase töö kodu, pereisa siis) ja otsustasin heegeldada ja kokku nikerdada ühe käevõru. Kuna ma naist väga ei tunne (olen vaid paar korda näinud), siis otsustasin musta värvi kasuks. Eks sobib see värv kõige ja kõigiga, eriti veel väikse tumedapäise prantslanna kätte!
---------------------------------------------------------------------------------
Õmmeldud riietega on ikka alati nii, et osad tegemised jäävad jäädvustamata, eriti veel kui on endale õmmeldud. Ei tea, kas see tuleb sellest, et ma olen nagu "eluaeg" endale midagi selga nikerdanud ja see tundub nii tavaline ja loomulik.
Aga üht kleidikest ma näitaks teile küll...
Hästi õrn pastelse värviga kleidike. Kahjuks on see mu tipsule juba ammu väikseks jäänud.
Õmmeldud sai see ka suht pimesi ja omast peast. Riti oli siis issiga vanama juures maal ja mul ei olnud muud targemat teha!
Aga ripub ta meil siiani Ritsu toas väljas silmailuks!
24 Jaanuar 2010
KLEIT "HELISEV MUUSIKA" ehk KARDINAKLEIT! 
Tekkis hommikul mõte, et võiks Ritile õmmelda ühe vahva kodukleidi. Hakkasin aga oma Burdasid lehitsema, et äkki leiab mõne lihtsa lõikega kleidi. Ja leidsingi... suurusele 92, kuigi meie tirts jõuab kasvult alles suuruseni 80!
No mis seal ikka, lõige ajakirjast võetud, hakkasin otsima kodus kangast, millest teha saaks. Leidsin mummulised kardinad, mille elukaaslase ema mulle millalgi saatnud olid, et äkki saab sellest midagi teha... ikka saab!
Nii sündiski Heliseva Muusika kleit...
Veidi suur on, aga eks kevadeks-suveks on enamvähem juba, millega maal vanama-vanaisa juures koerte ja partidega ringi joosta saab!
Kõik kangad ja nööbid on kodus seisvatest asjadest, nii et poolenisti nagu taaskasutus... vähemalt mummuline kardinaosa küll!
-------------------------------------------------------------
Lisaks kleidile sai tehtud veel selline armas kaltsubeebi.
Täidetud on nuku päris ehtsa lambavillaga, mis juba ammusest ajast väikse nutsuna kotis seisnud oli.
Silmad ja suu on paksema topeltniidiga tikitud.
Lõpetuseks üks väike kalli-kalli pilt ka!
AASTA EMA TEKILAPID! Siis kui avalehele ilmus Aasta emale tekilappide kooskudumise teema, hakkasid käed kohe sügele, aga... tekkis ka suur aukartud või hirm, et kas saan ikka hakkama?! Siiski väga suur vastutus, teha kenad ja armsad lapid, mõõtudes 20x20cm, ääres selline-ja-selline kude jne jne.
Igatahes võtsin endale mõtlemisaega, mitte sellepärast, et kas jõuan õigeks ajaks kootud ja kas lõnga jaksan osta jne, vaid just sellepärast, et kas ma suudan teha nii korralikud lapid, mis tekki panna sobiksid.
Ööpäevake mõeldud, otsustasin siiski osa võtta, seda enam, et kudujaid oli poole jagu puudu.
Sai otsitud igast lapivariante, aga albumisse hakkas kogunema juba päris palju "pitsilisi" lappe. Niisiis otsustasin mina veidi toekamad kududa... ja ka Sokike oli just valmis saanud ilusate "tihedate" lappidega!
Lõng sai ostetud ja proovilappe kootud, aga kui päris tegemiseks läks, pidin ikkagi mitmeid kordi üles harutama. Aga mis seal ikka, eesmärk on ju ülitore!
Minu lapid tulid välja sellised...
Lapid on kootud varrastega nr. 3! Südamelapil on 46 silmust ja augulisel lapil 44 silmust!
Tekilapid on enamjaolt oma kavandatud, mõned mõtted siit-sealt meelde jäänud.
Esimese tekilappide kooskudumise kohta võin täitsa rahule jääda, peamine on, et see vastaks kõikidele kriteeriumitele, mis ette antud...
17 Jaanuar 2010
KAUAOODATUD KILPSID......või pigem kaualubatud!
Teie ees siis Minni!
Väikesele poisile Uku!
Ja veel üks roosa-kirju Suusi!
Üks poose pilt Minniga ka!
No ja ega issi tütrest pipram pole!
16 Jaanuar 2010
ESPRITI MINI-KAMPSIK! Sai küll suure suuga lubatud, et tulevad kilbikud, aga ei tule veel... kuigi nad mul valmis, aga elu on sisse puhumata ja ootavad suures hulgas vatiini... Mina aga tegelesin hoopis varrastega...
Siin üks õhtu blogides tuhnides leidsin Tommykase blogis nii vahva
kapsiku-jaki, et ma armusin sellesse kohe ja teadsin, et pean selle oma tibinale kuduma.
Kuna Tommykas on nii tubli ja usin, siis oli tal õpetus ka üleval, kuidas mida täpselt kududa, nii et selle eest talle suurimad tänud!
Jakike sai ise selline...
Jah, te näete õigesti, ikka see sama helelilla lõng, aga kuna mul oli seda kodus päris suur tokk, mis sallkrae kudumisest alles jäi, siis mõtlesingi, et proovin enne, kas üldse asja saab. No ja kuna hakkas asja saama, siis olin sunnitud seda toki võrra juurde ostma... seda jäi veidi veel üle!
Tagant samade palmikutega...
Püüdsin Riti seljas ka pildistada, aga no mu laps on ikka liiga edev, et pildile normaalne jääda!!!
Kampsik sai kootud varuga (õpetus suurusele nr. 86), nii et kevadel saab ilusti sellega ringi tatsata!
11 Jaanuar 2010
VEEL ÜKS KOPPTA! Enne kilbikuid (mis on juba pooleldi valmis) valmis veel üks koppti-koppti (nagu Ritsu neid kutsub)!
Ei tea, millal küll see hobuse vaimustus mul üle läheb, aga nad on minu arvates nii lahedad tegelased.
Sellel ponil on isegi kõrvad!
Ma ei tea, kuidas ma sain nii rumal olla ja eelmised kabjalised kõrvadeta jätta!
Kõrvadega poni sai siis selline, nime veel pole!
10 Jaanuar 2010
TÄPI JA ROOSI! 
Lappasin ma siin eile õhtul Isetegija.neti`i blogisid ja juhtusin Sunray blogi uudistama. Seal oli viide ühele välismaa blogile, kus osavnäpp teeb igast vahvaid kotte ja muid vidinaid. Mulle jäid silma aga need
hobused-ponid!
Kuna mu tirtsul on kiikhobu ja talle need kopptid-kopptid meeldivad, siis tahtsin ka sellise teha. Tegin siis umbkaudse lõike, otsisin välja kanga, mõned vildi jäänused ja asusin õmblema.
Välja kukkus selline Täpi...
Isegi elukaaslasele hakkas mängukas väga meeldima.
Olen esimese katsega rahul, aga siiski jäi painama veel parem hobune. Ok, tegin lõikes mõned parandused ja uuele katsele.
Seekord sündis Roosi...
Siiski pole ma rahul silmade asetusega, said siiski liiga alla õmmeldud, näib selline väga kurvameelne teine. Eks homme, kui Riti vanaema juurest tagasi jõuab, ole näha, kui palju ta neist ponidest ka huvitatud on!
Aga ma olen suht kindel, et need ponid pole mu viimased!
Uute õmblustöödeni... milleks on loomulikult uued kilbikud!
09 Jaanuar 2010
No ei saanud minagi ju seda testi tegemata jätta!
Aga veidi käsitööd ka, kudusin Ritile mütsiga sama värvi sallkrae!
Üks pisike uudis ka, et meie tirtsust saab juunis suur õde!
02 Jaanuar 2010
PRÄÄNIKUMAJA! Nagu iga aasta mul kombeks, küpsetasime ka sel aastal piparkoogimaja. Kui küsisin elukaaslase käest, kas teeme tillukese või suure maja, siis tuli kindel vastus, et ikka suure!
Niisis, kui suur maja, siis tuli ikka ise hakata tainast tegema, ei raatsi ikka nii suures koguses seda tainast poest ostma hakata.
Kahjuks tuli tainas aga liiga hele, nii et mina kutsun seda Präänikumajaks!
Aknaklaasid tegime lutsukatest ja kaunistatud glasuuri ja M&M`s shokolaadinööpidega!
Näitan veel paari kinki:
Elukaaslase emale valmistasin nõelapadja-tarvikute topsiga.
Idee tuli sellest, et kord, kui mul oli vaja midagi kokku nõeluda, tõi ta mulle tagatoast Delma võitopsi, kus olid mõned niidirullid ja nõelad "ma-ei-tea-milles"!
Oma emale õmblesin ma teekannusoojendaja koos kuumaalusega.
Kuna talle meeldib ikka teed juua, aga sellist luksus nagu kannusoojendaja puudus (nagu mul endalgi
), siis muud kingivarianti ei olnudki!
Üks pilt kingiomanikuga ka (näost on ta veel eriti õnnelik
)!
Lõpetuseks pildike meie töökast päkaplikast, kelle kostüümi ma veel paar tundi enne tööülesannet kokku õmblesin - fliisist müts ja vestike!
ILUSAT UUT AASTAT!
HEAD UUT AASTAT KALLIS BLOGI JA TEMA KÜLALISED! 
Nii kiire on olnud kõigi tegemistega, et detsembri kuus ei jõudnudki ühtegi postitust teha... oh seda suurt häbi!
Katsun nüüd olla tubli ja mõningaid oma tegemisi siia ka üles panna... kahjuks oli mõne asja pakkimisega nii kiire, et jäädvustamine ununes sootuks. Nii jäi pildistamata näiteks pool tosinat padjapüüre, üks kilbik nimega Lilli, ahjus röstitud mandid kangast kotikestes jne.
Aga nüüd tegemistest...
Kuna Ritsu osales ühes jõulupaki loosis, siis meisterdasime ühele poisile ise kingituse:
Jõulusoki, mille saab kingisaaja järgmine aasta aknale riputada...
...ja lapipalli, millega saab niisama mööda elamist mängida.
Kokku sai jõulukink selline:
Piparkoogid pole kahjuks/õnneks minu tehtud, aga kaardi meisterdasime küll ise, selliseid said sel aastal meie poolt mitmed inimesed!
Järgmiseks olime külla kutsutud kolmik-sünnipäevale: nii emal, isal kui pisikesel aastasel Harmonil on sünnipäevad detsembris. Nii et võtsime perega plaani meisterdada igale sünnipäevalapsele ühe kingi!
Ema sai omale kirjud pajalapid!
Isa sai mängu... trips-traps-trull!
Sead on voolitud kahest erinevast cernitist. Veel kasutasin ma puidust kuulikesi, muidu oleks seda savi ikka väga palju kulunud!
Silmadeks kasutasin seemnehelmeid.
Aastane Harmon sai endale aga mõõdupuu!
Tähed on lõigatud kunstnahast ja kenasti peale õmmeldud. Mõõdupuu pikkus on meeter, iga värv on 10 cm, nii et saab ise valida, mis kõrgusele mõõdupuu rippu panna!
Need olid siis jõulueelsed kingid, mis said ka enne kinkimist jäädvustatud!
Vanus: 27
