Täna soovin jagada ühe õie puhkemise kulgemist. See kaunitar on mu kalli kaasa hobi nö. kaasprodukt. Nimelt on meil majapidamises päris mitu akvaariumi. Kõigis neis on toimiv ökosüsteem ja aegajalt saab imetleda lisaks kaladele ka õitsvaid veetaimi. Siin on aruanne vesiroosi õie puhkemisest paari päeva jooksul.













Olge terved!

Üllatused on enamasti meeldivad sündmused. Selgus, et eile oli mul nimepäev, ristitütar tuletas meelde. Pole sellest kunagi midagi osanud arvata. Aga samas, vene kultuuriruumis on see sündmus vaata et isegi püham kui sünnipäev.
Mul on mõned toredad eakad tädid olemas, kes on ütlemata vahvad ja ikka näputööd au sees pidanud. Siin näitan nende poolt saadetud kingitusi.

Kindad


ja sokid


Rõõmu ja Soojust!

No ei saa jätta eputamata oma uute oskustega. Tänud Vikile tarkuste ja kogemuste jagamise eest. Nüüd on "karbivabrikul" hoog sees ja enamus mu ehetest saavad väärilised pesakesed.

Eputan valminud fotode karbikesega.


Vaade sisemusse.




Rõõmsat saabuvat Vabariigi sünnipäeva!

Iga päevaga pikeneb valge aeg, ikka kukesammu võrra. Ja nii mõnusasti sädistavad tihased ja varblased põõsas.
Ikka katsetan jääküünaldega.


Kandilise küünla puhul proovisin esialgse valge jääküünla täita värvilise vahaga. Päris kenad üleminekud ja kirju-mirju tulemus.


Nende küünalde puhul tegin ka tahi ise. Leidsin lõngade kasti põhjast Pingviin-nimelise puuvillase niidi ja punusin erikihilisi juppe päris mitmeid. Nüüd on vaja proovida kuidas küünlad põlemisel käituvad.



Kena küünlakuu jätku!

Ehete kollektsiooni "HeartInHeart" viimati valminud osaline, nimeks sai "HeartInHeart.Forever".
Tegelikult, selle kee idee oli esimene omanimeliste hulgas, aga teostuseni jõudis viimasena. Naljakas on mõnikord inspiratsiooni sädeme teekond materiaalsusesse. Esiti otsisin tükk aega keskset kristalli. Teadsin, et vajan kindlasti sinistes toonides kivikest. Ja siis, kui pärale jõudis teadmine turmaliinist, on vaja ju leida turmaliinide perekonnast Indicolite-nimega kristall! Hoidsin hinge kinni ja nii ta teiselt poolt maakera minuni jõudis. Keti osas on neoonapatiidi helmed.
Minu jaoks on sellel keel oma tähendus, las vaataja tunnetab ja leiab oma.

Küünlakuul on ikka küünlaid tehtud.
Jääküünlad on hetkel mu lemmikud. Siin veebruarikuu punane küünal. Romantiline ja kirglik.

Punasekirjud lillekesed.
Täielik taaskasutus! Mingisugune lillede pakkepaber vedeles ajalehtede vahel ja ei raatsinud seda roosakat paberit kohe makulatuuriks tembeldada. Natukene lõikumist, värviga pintseldamist ja kortsutamist. Keskelt traat helmega läbi ja traadi ümber salvrätiriba mässitud/kleebitud, et oleks inimsõbralikum käsitleda ja niimoodi sündisid kinkekoti klambrid.
Mõned punasemad õied



ja teised jällegi kirjumad



suuruseks u.4cm

Assaa... Küll nüüd kärgatab külma! Õnneks on paar eelnevat talve meid selleks juba ette valmistanud.
Nüüd on paslik näidata oma katsetusi küünalde maailmast.




Kokkuvõtteks. Soovisin kindlasti proovida geelküünla tegemist, aga see polnudki minu jaoks nii põnev kui jääküünla "võlumine". Jääküünla puhul võlub mind jää ja tule müsteerium! Mitte kunagi ei saa olla veendunud tulemuses, pitsiline ja ettearvamatu.


Nii kummaline kui see ka tundub, kõige lihtsama välimusega küünla, ehk kastetud küünla tegemine, meeldib mulle eriti. See on lausa meditatiivne kulgemine.

Rõõmu ja Soojust!