Taas peotäis kõrvarõngaid. Ikka portselanist.



Väike teadaanne.

Nüüdseks võib mu portselanist üllitisi leida toredas butiigis LesPetites Tallinna vanalinnas.

Kaks lehte vilti ja sama värvi iirisniiti, natukene heegeldamist, vildijäägist vabakäelist lõikamist ja kinnitamist. Nõnda sai valmis hea ümbris väikesele ja tublile abilisele.







Mõnusat septembrit!

Savimaterjalist tilkade voolimine on üks paras katsumus. Et nad ikka enam-vähem ühesugused tuleksid ja et avad oleksid paraja suuruse ja suunaga. Ja portselani puhul veel vaja ruttu tegutseda, kuna portselansavi kuivab väga kiiresti. Aga ma endiselt naudin kogu seda protsessi. Nii et palun vabandage mind blogipostituste üksluisusele kaldumise pärast.






Hoidke ennast ja lähedasi, siis ei pääse batsill ligi.