Sel pühapäeval võtsis siis kolm aktiivset Järvakat ette teekonna Rakvere isetegijate juurde, seega siis tegelikult Kikuliisi sünnipäevale.

Pühapäevased aktivistid olid siis
Mina
Minni ja
Rena.

Me nagu kaugema nurga tulijatele, asusime teele juba varavalges , ei, nii hull just polnud, aga startisime üheksast. Kuna Renal oli kasutada auto, millega ta just iga päev ei vura, siis hoidsime rahulikult madalat profiili maanteel. Muidugi külastasime Rakveres Põhjakeskust. Käsitööpoodi jäime liigagi kauaks pidama.... , noh, nagu ikka käsitööpoode kohates juhtub

Tegelikult ei teadnud me täpselt kuhu me sõitma peame. Mina lootsin rena peale, et ta teab, ja ma toksin lihtsalt aadressi sisse. Tema lootis minu peale , seega juurdlesime Rakvereni mis koht see ikka oli...
Järsku meenus, Otsinguga sai küll koha kätte, aga edasi
Kui olime miski aja sõitnud, arvasime heaks tee äärde tõmmata ja helistada. Leidsime bensuka, tõsi see oli suht lage bensukas, aga vaba pind seismiseks oli. Üks rohekas auto vuras meist mööda.
Saime Kikuliisi toru otsa ja juhised sõiduka. Mööda vuraja oli Kulla 358, aga mulle hoobilt ei meenunud, milline ta auto oli, et oleks sappa võtnud.
Aga ikka kohale saime. Kikuliisi üks koer ei tahtnud meid kuidagi silmist lasta, ta tahtis mängida, otsis mulle 6 cm pulgajupi, mida pidin siis loopima


Toas oli meil plaaniks ka küünlategu. Vahva tegu oli. Ma tegin ÜHE toeka küünla.
Kui juba, siis täiega tegu, eksju.




Võrreldes teiste küünaldega ikka toekas tükk.



Ja kui teistelgi, kokkusaamistel tulev vahva idee oksjon korraldada, siis kutsuga Sinilill kohale




Suured tänud Kikuliisile vastuvõtu eest.
Me saime koju poole kaheksa paiku. Elamustest tulvil ja õnnelikud.