Aga tegin täna sorteeringut asjades. Tegelikult ka on palju helmestaffi, mis on soetatud oi-kui-kaua-aega-tagasi ja millega mitte ühtegi ideed ei karga pähe. Pakkisin pisikestesse kotikestesse ja vahest mõnel laadal on huviline, kellel just need mõned helmekesed suurest õnnest puudu.
Ning juhul, kui mulle tuleb idee, saan ju alati need (kui alles on ) seal karbikesest välja otsida. No ja kui neid enam pole, siis polnud see kah minule teostamiseks mõeldud.

Nagunii teen igapäevased ehteid ja miski erilisega ma silma ei paista. Seepärast ka vahepeal on neist asjadest kõrini. Igapäevaseid asju teevad kindlasti paljud ja soovivad vähesed.

Tegin hoopis kõrvarõngaid täna. Alus on hõredaks jäänud.
Lihtsad, kergekesed.




Neid siis mitmes erinevas värvivalikus, ka ühetoonilisi, ja vastandina näiteks punased tilgad-mummud ja tillukesed roosad rippumas.

Ja siis sära ja edevust roosana , et ikka säraks. Neidki on teisi veel, sarnased aga erinevad. Pildile ei toppinud.



Mummud
Need on siis need lihtsad "Üks-pärl-traadi-otas" kõrvakad.



Ja siiski, kunagi ammu-ammu Sayilast tellitud metall-lehvikud said lõpuks rakenduse.



Ja toorikutega veel,
Tilgakujulised ja tõeliselt rasked rippuvad kõrvarõngad. Aga säravad



Ja, et miks mõned kõrvakad on niiöelda nõela otsas..., vat seepärast, et laadal, just viimased korrad on olnud nii, et soovin neid kõrvarõngaid, aga kas selliseid "vanaemakad" konksud ka tavaliste konksude vastu saate vahetada, et ma ei saa neid kunagi kõrva, või oli see et ei saada kõrvast ära.
Samas, kui on tavalised konsud, siis soovitakse neid "vanaemakaid", et need ei kao kõrvast ära. Saa sa nüüd aru, eksju.
Siis ongi mõned lihtsalt niisama, ootel, et kui on soov, siis lisan konksu, millist tahetakse, kasvõi hõbekonksu, ka neid leidub.

Niipalju siis tavalisest lihtsast tegemisest. Nüüd peaks lihtsama asja (selle traadi ja tangidega mässamise) vahetama õmblusmasina vaikse surina vastu, või siis kudumisvarraste vastu.
No oleks kena, sest lihtsal on vaja, aga kuidagi ei saa alguse peale nagu.

Opaal
Selline lummav kivi. Võimalik, et sünteetiline, sest kallishinnaline see polnud, aga ilus ikka
Samas, lihtsalt võluv. Piimjalt läbipaistev, samas sinaka lisaga, kuigi seda sinist tooni ei saa otseslt kuskilt.




Mummud siis 6mm ja pikad.... on ikka pikad seal vahepeal.
Sees kahekordne helmetross, valge. Kahekordne seepärast, et hoiaks pisut. Ehe ise ju suht raske. Sellega oli ka nii, et mul olid olemas selle kee jaoks ka valged 4mm helmed, aga nendest kahekordne tross läbi ei läinudki.

Juba trossilainel, siis lükkisin ka seemnekad ja värvilised kuulikesed, saades sellised suvised kaelakeed.
Akrüülhelmed 12mm ja 8mm ja seemnehelmed lisaks.




Vahepeal oli Jõgeval toimunud Naiste tantsupeo raames ka käsitöölaat. Osalesime Minniga.
Seal oli palju Isetegijaid.
Hunditädi, Essi , Luiselotte, Tulihobu, Rotibor, Maarikas, Vahest oli mõni veel,
Siis ka külastajate hulgas nägin tuttavaid, Vikike, Verpin, Helen 123, vast oli keegi veel, aga näh, ei meenu...

Esimesena leidis mind üles Hunditädi. Hõikas rõõmsalt - Tere!
Muidugi, mind tunti riietuse järgi ära. Olime just Hunditädiga jutu lõpetanud, kui keegi hüüdis veel - Tere!

Me saime omale naabrid. Esimene mõte oli, et vahest tundis ta ka minu ära, seega peaks ju teadma, kes ta on. Jälgisin ta asju, müügiasju... ei pannud miskit kokku.
Ja ta polegi Isetegija foorumist, lihtsalt väga avatud ja rõõmus inimene, ehk siis pere
Kairi, Toomas, Elise ja Liset.
Ja nende poeke Eliset.




Enamus asjakesi oli lastekaup. Väga kvaliteetselt ja hästi õmmeldud.
Kuid leidus ka suurtele. Imekenad, linasesisaldusega pehmed rõivad


Seega siis, võite uurida. Seal on asju muidugi paremini, kui minu piltidel
Eliset.eu

Rõdul avanesid esimesed Fuksiad

Kõrred vaigus.

Aeg- ajalt ikka ju nikerdan midagi. Vahepeal ikka helmestega, kuigi jah, ka kudumine on mõnus.
P.s sokikudumine mitte.
Miski aeg tagasi kahtlesin enda tegemisoskuses ja tahtsin umbes 75 % pärlistaffi maha müüa. (natuke ikka jätta alles, et no, mine tea.... )
Aga see oleks vajanud paljude asjade kokkukorjamist, karpides sorimist, ja karpe pole vähe, ning siis pildistamist kaalumist jne.
Vahel muidugi tekkis tõrge, eriti kui leiad midagi, mis on ammu ununenud, et selline pärlike mul olemas on ja et no sellest ja sellest saaks ka ju huvitava asja kokku teha.
Sedasi siis asjade kokkukogumine venib ja venib. Ükskord ma teen selle kokkukogumise nagunii. Kui palju ma maha müün, see selgub ikka sellest, kuidas ma neid kokku kogun.

Ja seega, kuna ma pole selles eriti usin, siis mässasin hoopis vaiguga. Polegi sellega ammu midagi teinud.
Esmalt siis lihtsam teostus.

Rukkilillepildid ja teokarbilaastud.



Pisikesed lillakat tooni klaaspärlid ja Küünele kleebitavad fimolaastud.
Pildile need kenasti ei jäänud, ei päikeses, mis säras kenasti, aga tekitas tobedad varjud




Edasi läks asi loodusliku materjali kasutamisele
Lillekesed on tegelikult tillukesed Meelespea õied, aga selle keemilise segu mõjul on hoopis kollased.
Ripats , kandiline


Ja ümar ripats


Ning hoopis edasi panin kõrred, need ei muutnud oma värvi
Lisaks tilluke liblikas


Ja pisuke eelpainutatud käevõru traadi kasutus kõrvarõngaste juures.
Pikad, kohe hästi pikad
Arvatavasti keti otsad ulatuvad õlale.


Sellised pisikesed tegemised siis.

Ühed puidukad.
Jälle.



Sundvihm küljelt



Peale vihma



Õu



ja tibake õnne ka