Eelmisel pühapäeval rannas jalutades, nägime puudevahelt midagi veidrat vilksatamas. Lähemale jõudes avanes meile selline vaatepilt:



Sellised vahvad tuulelohed lendasid seal. Eriti vahva oli suur täispuhutud kass!



Hoolimata tuulisest ilmast, soendas päike mõnusasti. Ja kui juba randa sai tuldud, siis peab kindlasti ka jäätist sööma, arvas poeg. Ega sealt enam seda naljalt ei leiagi. Aga õnneks on selle suve jooksul ranna lähedale tekkinud jäätise kohvik Mama Tony`s. See koht sai juba esimesel külastamisel meie suureks lemmikuks. Suureks üllatuseks ei olnud seal ka suve kuumematel päevadel pikka järjekorda, kuigi tegu on äärmiselt maitsva maiusega.





Valmistume jahedamateks ilmadeks. Müts nooremale pojale. Materjaliks puuvillasegu.

Olen jälle tasapisi käsitöö lainele saanud. Tõuke selleks andis vennanaine, kes pojale papusid palus. Ja mitte lihtsalt papusid, vaid selliseid omapäraseid ja lahedaid. Saatis pildi ja puha. Esialgu ei andnud ma lootustki... Siis aga lihtsalt uudishimust tahtsin seepeale järgi proovida, et kas ma oskaksin?
Ja sellised nad tulid:







Lõngaks capri ja konks nr. 2,5

Suve jooksul sai meisterdatud vennapoajale ka üks mütsike. Siin siis juba omaniku peas. Lõngaotsad veel lõikamata, et olla kindel mütsi õiges suuruses. Lõngaks miskit peenemat puuvilla, mis korvist leidsin.





See sügis tuleb meie peres teistsugune. Meil on peres nüüd koolipoiss. Tunne on, nagu oleks ise uuesti esimesse klassi läinud. Esialgu muidugi on seda koostegemist ja harjumist päris palju.
Esimesel septembril uhke koolipoisiga.


Ja nii tähtis päev ei saanud mööduda tordita