Soktoobrikuu sokid on mul alles varrastel ja need vardad liiguvad kuidagi väga aeglaselt. Mõni päev kohe mitte sentimeetritki.
Seega panen siia ülesse teistsugust käsitööd. Kuu alguses pidasime sünnipäeva ja sünnipäevalapsel oli oma tordisoov. Ei saa meie sellest linnuteemast kuidagi veel üle Et siis linnutorti küsiti. Egas midagi, paar kuud tagasi olin seda juba katsetanud. Seekord panin vahele keedukreemi.
Sünnipäevalaps oma tordiga:



Kui juba vanem venna oma tordiga poseeris, arvas noorem samuti, et üks tordiga poseerimispilt kulub ära! Ja kusjuures vabatahtlikult ta naljalt enam ei poseeri. ei tea kas on iga selline või... Ikka kogemata tehtud pildid on sellised, kus söandatakse naeratada ka.





Peab ütlema et 8-nda eluaasta täitumisega on kõvasti asjalikkust juurde tulnud. Ei mingit lasteaialast enam, täitsa koolilaps valmis.
Augustis pidasime noorema poja sünnipäeva. Temale sai samuti tehtud linnutort. Nii palju sain targemaks, et on suur oht, et järgmine päev sulab pilt martsipani pealt pilt ära Värvid läksi lihtsalt laiali! Aga muidu lihtne maaskamoosi-kohupiimatäidisega.


Noorema poja puhul võiks tsiteerida lausa klassikuid Kui alul pidime väga pikalt ja murelikult ootama, kunas ta rääkima hakkab, siis nüüdseks on seda juttu juba nii palju, et oleks ainult kuulajaid. Pea iga asja kohta on tal öelda oma arvamus, mida ta siis ka teistele lahkesti jagab. Mõnda sõna ta veel käänab omasoodu. Nii armas on koju jõudes juba ukselt kuulda tuttavaid sõnu, nagu " kuhule " sõna " kuhu " asemel. Eks seegi paraneb ajaga.
Ja õigluse tunnetus lööb tal vahel häälekalt välja. Aga muidu tavaline toimekas 4-ne.



Ja juba traditsiooniks kujunenud pilt teeviidaga, millel number igal aastal vahetub. Arutasimegi juba et viimane aeg uus silt teha, sealt enam nr. 5 edasi ei kujunda))




Ja midagi ka tänasele päevale kohast. Käisime lapsega õues lumega mängimas ja vaatasime üle meie tiigi pardid, kes tundusid esimest lumest väga hämmeldunud ja tavapäraselt vaiksemad olevat.