Järgmine roosa postitus.

Juulikuu on minu jaoks olnud äärmiselt produktiivne.

Kõigepealt minu kõige tähtsam ja olulisem sündmus. 26.07.2014 sündis meie pesamuna, kes sai täna endale ametlikult nimeks Mirtel.



Ennem seda oli mul aga aega lasta näppudel käia

Valmis kollane beebitekk, mis jäi küll kahjuks lõngapuudusel lõpetamata. Aga selle vea parandame peagi ära. Muster oli väga mõnus kududa, leitud ja salvestatud kuskilt netiavarustest. Lõngaks jällegi REDHEART Soft Baby Steps.





Ja seejärel roheline beebitekk. Lõng ikka sama.





Tegelikult need beebitekid olid mõeldud minu heale sõbrannale, kellel sündis samuti juulis tita ja kes on ka fotograaf. Et tal oleks siis valikut titade pildistamisel. Sest häid ideid jagub tal juba endal kuhjaga



Sama soojaga valmisid veel mõned mütsikesed.







Siis veel väike komplektike imepehmest lõngast Dropsi Baby Alpaca Silk. Lõnga võtsin kahekordse, et vardad üldse sees püsiksid









Vahepeal veidi teistsugust käsitööd. Käisin kevadel degoupe kursusel ja nüüd sai oskusi rakendatud. Tegemist oli tiimitööga. Vanem poiss värvis ja mina kaunistasin.





25.-ndal õhtul võisin rahuliku südamega sünnitama minna, sest lõunaks olin valmis saanud veel ühe beebiteki. Seekord oma lapsele
Lõngaks Dropsi Cotton Merino naturaalvalge ja varras nr 3,5.









Tüdruk aga ei midagi roosat?!
Tuleb! Kuna mul polnud lõpuni täit kindlust et sünnib tütar, siis valisin pigem valgeid toone.

Roosa postitus

Olen sattunud roosale lainele! Ja kui juba roosa, siis ikka päris roosa!
Algatuseks üks roosa boolero. Lõngaks RED HEART soft baby steps. Üks väga mõnus lõng kudumiseks. Kui olin roosa lõngaga lõpetanud, siis leidsin, et seda lõnga on veel just seda `õiget´ värvi kollast ja rohelist ka. Kuigi tegu on akrüüliga, on ta käe all mõnus katsuda ja kuna on jäme, siis töö edeneb kiiresti. Mustri alla äärde sain Dropsi mustri varamust, tegumood kujunes töö käigus.



Juurde sai boolero roosa roosikesega peapaela.









Veel üks roosa lilleke, nii igaksjuhuks



Vahepealses kaardimeisterdamise hoo tulemus on selline. Esimene valmis 60-sele väga elurõõmsale juubilarile.







Siia lõppu sobiks veel paar ligilähedaselt sama looduslikku roosakas-punast värvi koogipostitust
Suvel kohe ei saa ilma maasikatordita. Esimese koogi tegi shokolaadi-mandlijahu põhjaga ja teise keedukreemiga ja liivataigna põhjaga. Kui viimase peale perepojad veidi tegemist vaadatesnina kirtsutasid, jäi pool tundi peale koogi valmimist vormi vaid puru! Nii kiirelt see kaduski. Mõlemad retseptid võtsin ajakirjast `Oma maitse`.





Natuke on mu lõngakorv nüüd tühjenenud, aga ees on ootamas veel päris mitu tööd, mis vajavad kiiret kudumisspurti

Mõeldes laulupeole.

Saatsin täna oma poja laulupeole. Kuna üle tüki aja võtab keegi meie perest sellest peost jälle osa, siis elan ise ka juba selles rütmis Rääkimata nendest paljudest-paljudest tuttavatest, kes seal esindatud on.
Mina aga heegeldasin enda lustiks ühe lillepärja. Noh, pojale ma seda muidugi pähe ei pane.Temal on oma laulupeolise müts. Aga aega oli palju käes ja ammu olen teiste tehtuid imetlenud. Karikakarde tegemisel tuli appi you tube, rukilille tegin pildi järgi katse-eksitusmeetodil. Mooniõie õpetuse leidsin Mimmi blogist.
Plaan homme ise laulupeole kuulama minna, aga ega ma vist endalegi seda pähe pane. Aga minetea







Kui ma juba tegema hakkasin, siis tegin mitu. Ühe rukilillede ja karikakardega, teise lisasin moone.






Endale heegeldasin rannamütsi. Kätte sattus ammu soomest soetatud lina-puuvillasegune lõng. Alläär vajab vist ümbertegemist või tärgeldamist, liiga pehme teine. Ja ka sinna jagus mooni ja karikakraõis.