Tänase postituse pealkiri on Kuidas ma pealinnas käisin.
Laupäeval sõitsin Tallinna õmblusvõistluse auhindade järele. Auto jätsin Võrru ja läksin bussiga. Siis hea ümbrust vaadata ja puhata.Kõik oli kaunis. Ostsin oma kinkekaardi eest ka õmblustarvikuid ja sõime võileibu ja kooki. Aeg möödus ruttu. Siis oli aeg koju sõita. Istusin trammi ja sõitsin bussijaama poole. Riputasin oma käekoti ilmselt trammi istme seljatoele ja istusin siis mõnusasti istmele. Ajasime veel teise osavõtjaga magusasti juttu. Kui oli aeg maha minna, siis polnud mu käekotti koos rahakoti, dokumentidega ja autovõtmetega kuskil. Otsisin küll ja sõitsin terve peatuse edasi, aga mida pole , seda pole. Ukraadeno nagu Kiire Kevade filmis. Laenasin siis 150 krooni ja läksin bussi peale. Umbes poole tee peal helistab Käpake( kelle aadress mu käekotis) ja küsib kas mul midagi kadunud on. Talle oli üks meesterahvas helistanud et leidis käekoti . Õnneks oli mul telefon taskus ja siis ma helistasin tollele leidjale. Palusin mu kott posti panna, aga kus Sa sellega. Venelane ajas peale et vaja kuskil park kokku saada. Mina kauplesin siis et järgmine päev keegi tuleb kohtama. Polevat aega jne. Siis ajasin poja kaudu tolle sõbra kohtingule. Sellel kulus ikka ka kaks päeva enne kui üks poisike koti talle üle andis. Ja täna sain siis oma koti lõpuks kätte. Ja auto sain ka Võrust ära tuua. Võtmed ja dokumendid olid alles, aga raha muidugi läinud. Hää et niigi läts. Muidugi sain kodus noorte käest narrida et tädi Maali läks Tallinna nagu kodus karjamaale. Meil siin vargaid tõesti ei ole. sellest moraal- püsi kodus ja asi vask. Praegu teengi ühte tekki kingituseks See saab homme valmis. Aga täna näitan oma vesti, mille Tallinnast koju tõin. See auhinnalisele kohale ei tulnud. See selline veidi rahvusliku hõnguga. Materjal villane ja sees linane vooder. Panen vist müüki, sest mulle väike ja minijatele suur. Ehk keegi tahab omale linase kleidi juurde?Suurus on rinnamõõdule 96-100

,