Nii-ih, mina ka IT suvepäevadelt kodus tagasi!!

Just jõudsin pool tundi tagasi. Meie jõudsime Hiiumaale viimase praamiga reede õhtu ja kell pool 2 olime sündmuskohal. Tintsiku abikaasa oli nii kena ja näitas autoga tuld, et ikka saaksin oma telgi üles koos noorte abiga. Mis ka väga hästi õnnestus. Enne mind oli seal juba 3-4 telki üleval. Aga nüüd sai nalja ka - räägin enne ära kui Maali26 koju jõuab. Kui ma telgi olin üles saanud läks Tintsiku pere ära ja ma hakkasin siis omale pesa tegema ja asju sisse sättima, väga pime ei olnud ja tahtsin ikka kõik ära teha. Aga öises vaikuses iga krabin ja lukutõmme oli väga vali, ise ka sain aru. Ja siis käratati kusagilt: " Kas saab ükskord magama või ei!" Oh, ma kohe ehmatasin jätsin kõik sinna paika ja pugesin magamiskotti. Ise mõtlesin, et jube käre mammi kõrval. Aga noh mis siis ikka, kui magama siis magama. Hommikul ärgates oli Mannu (tema telk oli kaugemal, tähendab tema kui kurjustanud minuga) oma perega juba liikval, ronisin ka siis välja, et uurida, keda ma öösel segasin. Varsti roniski Maali26 oma telgist välja, aga see oli ülejärgmine telk minust. Noh teda ma ka ju ei oleks tohtinud segada. Ja siis mis välja tuli - tema lapsed magasid minu kõrval eraldi telgis ja need jutustasid siis veel kui ma kohale jõudsin ning see magama sundimise käsk oli hoopis lastele mõeldud ja mina arvasin, et mulle. Nii, et hirmul on ikka vahest eriti suured silmad ja ara verega nagu ma olen, oli see hirm mu ikka eriti suur.
Vot selline naljakas lugu juhtus minuga.

Tore oli koos olla ja juttu ajada, orjenteeruda ja vaadata mida teised teevad.
Väikestel lastel oli eriti tore seal olla, sai mööda suurt õue ringi sibada.
Koht meeldis mulle väga.

Ja, et pühapäeva lõunast olin ma seal üksipäini, siis võtsin sellest rahust ja vaikusest kõik. Muidugi ei saanud ma ka siis ilma üllatusteta. Läksin jalutama ja kujutage ette, ma oskasin ära eksida. Tuulasin paar tundi ringi, enne kui õige koha jälle üles leidsin. No mis teha, minuga ikka juhtub ja ma lohutasin end sellega, et see saar ei ole nüüd nii suur ka.
Pilte mul pole, aga teised tegid usinasti.

Tänan Tintsikut ja ta peret toreda sõidu eest ja Tripsu vastuvõttu eest.

Muide ma ootan juba järgmise aasta suvepäevi - kas teie ka!!! Kus neid peaks küll pidama?
Järgmise korrani.