Vanaema Hettykas
Vanaema Hettykas
Kõige rohkem meeldib kududa ja heegeldada.
20 September 2009
Tere taas!!!!!

Olengi tagasi reisilt Venemaale. 6-nda õhtul siis startisime ja 18-nda lõunaks olime kodus tagasi. Sellelt reisilt ma pilte ei teinud, sest midagi uut ja erilist ei jäänud teele, sest sõitsin ümber Moskva ja Sankt Peterburi. Sealt kandist olen juba pilte teinud. Aga neile kes tahaksid siiski midagi vaadata, pakun välja vaadata eelmistelt reisidelt jäädvustatud muljeid 2007 aasta reisist
ja selle suve reisist
Mõtlesin siis, et kirjutan natuke rohkem ja mõtisklen nähtu üle.
Kui ma esimest korda Venemaale läksin siis vaatasin nagu vasikas uut aiaväravat – kõik oli uus ja eriline, aga samas ka vana ja tuttav, olime ju olnud sarnases olukorras. Pani imestama kui mahajäänud ja hooletusse jäetud kõik on.
Teine reis toimus sellel suvel. Minnes arvasin nägevat muutusi paremuse poole ja et minek oli lõuna suunas olid ootused seda suuremad, aga vahet ei olnud ikka sama hooletus. Maa, mis on väga viljakas, on harimata, kõikjal kasvavad karuputked, olgu see siis linnas või maal. Linnades ehitavad uusrikkad väga kalleid ja suuri elamuid, aga maal ootavad kaunid puupitsiga tarekesed kannatlikult remonti.
Kui meie siin nuriseme, et meie teed on halvad, siis Venemaal on maanteed jubedad, kuigi jah tuleb nende teedeehitusele ka au anda, sest ikkagi ju tehakse uusi teid, aga vähe. Linnade ümber on ka teed paremad.
Kõigil kolmel korral sõitsime Moskva ja Sankt Peterburi ringteedel ehk siis ümber linnade ja minu jaoks on seal liiklus kohutav. Ei ole mingit teiste liiklejatega arvestamist. Kui teel on 5 sõidurada ja auto sõidab parasjagu esimesel real ning juht näeb et viiendal real liiguvad autod kiiremini siis ta võtab suuna otse diagonaalis üle tee, vaatamata kas kõrval read on vabad. Ummikud on pidevad kaaslased. Aga seda on võimatu kirjeldada, seda peab ise kogema. Väga närviline liiklus on ühesõnaga.
Maal inimestega suhelda on aga mõnus. Nad on sellised muhedad ja abivalmis. Abikaasa ostab mõnest külas alati kartulit, sibulat või mõnelt memmel lehma piima. Ja alati on talle müüdud. Nad on leppinud oma eluga. Katsuvad harida oma väikest ajakest ja kõik mis ajast tuleb, see ka müüki läheb. Müüakse värsket puu- ja juurvilja, neist valmistatud hoidiseid ja muidugi ka metsasaadusi. Kus on ligidal veekogu siis on ka kalu igas variandis. See ongi nende sissetulek.
Nende reisidega kasvas minu austus rekkameestesse, kes Venemaale kaupa viivad. Olgu nad siis eestlased, venelased, lätlased või mistahes euroopa riigist. Selline kannatlikkus mis on neil meestel on võrreldamatu. Ootamine piiril, tollis, et koorem lahti tollitakse, et koorem maha võetakse, et uus koorem leitakse, et uus koorem peale laaditakse, et jälle uus koorem tollis kinni pannakse ja siis uuesti ootamine piiris. Minnes on järjekorrad eriti pikad, nüüd kui tulime oli autode rivi 16 km pikk. Tulles ei ole nii pikk aga ikkagi ootasime ööpäeva. On palju kurdetud, et miks mehed piiril joovad, aga ma küsin, mida nad seal siis tegema peaksid kui peavad seisma nädala või kaks ja ootama. Mõni loeb raamatut, lahendab ristsõnu, vaatavad telekat ( muidugi kui telekas autos on) või vaatavad arvutist filme, aga üks kord saab neist kõigist ju villand. Ja kui on 2 või enam meest koos siis on ikka ka õllepudel seltsis ja siis teine ja siis juba toob keegi kangema pudeli välja. Muidugi joovad nad ka ainult siis kui on teada, et autoga enam edasi sõita ei saa. Aga noh mis seal salata, eks ole ka teistsuguseid juhtumeid. Aga mehed hoiavad enamuses kokku ja aitavad üksteist olenemata rahvusest.
Sellised mõtted siis keerlesid minu peas ja eks neid mõtteid ole veel, aga see kirjutis on juba isegi pikaks veninud. Et minu muljed on rohkem miinuspoolel, ei tähenda see seda, et naabritele külla ei võiks minna. Neil kellel on see võimalus, siis soovitan kindlasti seda kasutada. Muidugi on ka erinevad turismireisid või minna metsikult st. omal käel. Ühega näeb ühte ja teisega teist Venemaad. Mul on veel selle aasta lõpuni viisa – mine tea äkki lähen veel kord.

Natuke käsitöö juttu ka. Viimane kaalulangetamine siis selles toredas ühistegemises. Valmis sai emale sünnipäevakingitus. Enamus sellest tekkist kudusingi reisil olles ootamiste ajal, aega mul ju oli küllaga.

ja kaalul ka

Kaal langes1080g. Tekk on pikk 180cm ja lai 130cm. Kasutasin ära suure hulga erinevaid lõngajääke. Nüüd võib jälle uusi varusid kasutama hakata, et siis millalgi midagi uut doomino-tehnikas teha, mulle selline lapikudumine väga meeldib.
Selle tekiga siis võin lugeda järjekordse projekti lõppenuks. Tänud Mari Marikesele projekti vedamise eest ja meie kaalulangetamise numbrite arvestamise eest.


Ärge siis väga pahandage selle pikka ja natuke negatiivse kirjutise eest, aga sellised on minu muljed.

Kohtumiseni
hetty posted @ 20:08 - Link - kommentaarid (9)
06 September 2009
Hei, hei!!!

Annan teada, et ma ei ole umbes 2 nädalaks kuhugi mujale kadunud kui et jälle suurele ja laiale Venemaale. Arvasin küll, et ei lähe enam sinna, aga et viisat veel on ja kallis kaasa tahab seltsilist reisile, siis lähen taas. Nii et käsitöö asjad kaasa ja minekut!

Kohtumiseni siis kui tagasi olen!!!!!!
hetty posted @ 12:34 - Link - kommentaarid (2)
241486 uudistajat