Vanaema Hettykas
Vanaema Hettykas
Kõige rohkem meeldib kududa ja heegeldada.
30 Mai 2007
Tere!

Eestirahva vanasõna:" Ära hõiska enne õhtut!" peab ikka täiega paika. Hüüdsin siin suure suuga maha, et lähen eile venemaale, aga vot ei läinudki veel. Reis lükkus natuke edasi, aga mis siis ikka. Tänan heade soovide eest, võtan need kaasa siis kui sõiduks läheb.

Panen üles ka vahetus kotti. Pilt on tulevalgel tehtud ja sellepärast ei ole värvid õiged. Tegelikult on ta ilus, õrnroosa, armsate helvestega ja väikeste pärlitega. Õiged värvid on näha Sirtsu blogis.
KOTT

Oma käsitöötegemisi veel ei ole üles panna, pooleli on hulga asju, kui ükskord valmis saavad siis panen ka üles.

Ilusat päeva kõigile!
hetty posted @ 09:52 - Link - kommentaarid
28 Mai 2007
Hei-hei! Kena päeva!

Jätan siia maha teate, et mu armas kaasa viib mind 29. mail avastama laia, suurt venemaad. Kuhu täpselt, kui kauaks - seda ei oska praegu mitte ütelda. Loodan jaanipäevaks ikka kodus olla kui mitte varem.

Kohtumiseni edaspidi ja palju teile kõigile!
hetty posted @ 08:53 - Link - kommentaarid (9)
12 Mai 2007
Tere hilisõhtust!

Täna oli üks vahva päev. Käisime pojatütardega matkamas. Algul oli plaanis minna rattamatkale, aga oh õnnetust, vanaema rattakumm tühi. Miks, seda ei tea ja et meest majas pole siis tuli see mõte maha matta. Aga ega me sellest siis ometi meelt ei heitnud. Võtsime jalad selga ja läksime. Põhjus oli ka väga tähtis. Vanemal, neiu Kristelil, koolis metsanädal ja vaja teha metsast pilte. Ta andis ikka kohe täiesti paparatso mõõtu. Muudkui aga klõpsutas fotokaga ja päris ilusaid pilte tegi. Kui umbes 5 km sai maha käidud siis jõudsime mäeotsa ja tegime ühe mõnusa pikniku, siis otsustas Carmen ühe kivi vallutada ja Kristel arvas, et ta teeks väikese pausi ja istuks ka õekese kõrvale kivile. Enne kui Carmen kivilt alla ronis tahtis ta näha kumb on pikem, kas vanaema või tema. Et oli juba üksjagu turnitud mööda karjääri siis mõtlesin ma kas minna mäele veelkord või ..... aga tüdrukud ei jätnud juhust kasutamata ja olid nagu krapsti mäel. Ja mõned looduse võtted ka. Üks eksinud tulbike
ja tõelised kevade kuulutajad või õigemini juba suve kuulutajad. Ja teele jäi väike ojake ja varsakabjad
oja kaldal. Tegelikult oli kauneid pilte veel väga palju, aga kiire ja lühike kokkuvõtte siis tänasest päikesepaistelisest päevast. Koju jõudes olime kõik rõõmsad ja mõnusalt väsinud. Igati õnnestunud päev.

Aga kuna tegu on ikkagi käsitööblogiga, siis natuke ka seda juttu.
Valmis sai pontso Carmenile sünnipäevaks. Kootud varrastega 3 ja täiesti igasugused kappis olnud üksikud tokid sai ära kasutatud. Ja valmis sai ka järjekordne koostegemine. Väga vajalikud asjad käsitöö vahendite hoidmiseks. Sattusin hoogu ja tegin kohe 2 asja. Kõigepealt õmblesin suure ja üsna pikka kotti, kuhu mahuvad ära kõik hetkel mitte vajalikud töövahendid. Mittevajalikud tähendab seda, et kunagi ei tea millal neid vaja läheb ja siis kui vaja on, ei leia neid mitte sealt kuhu oma arust panin. Tegin siis nii, et pealiskangas on tugevam riie - mingi seelik oli ta enne seda - ja õmblesin siis voodri vanast siidipluusist. Keerasin kahelt poolt servad peale ja siis õmblesin nagu väikesed taskud. Hii-hii, mis viga õmmelda kui triibud ees. Otsa paelad ja valmis ta oligi. Seda võiks liigitada ka "vanas uus". Ning teiseks tegin topsi, mida saab kaasa võtta kui peaks kuhugi minnes olema rohkem kui üks töövahend käeulatuses. Ka tops teises vaates. Topsi tegemiseks kõige tähtsam osa on papis toru, mille sain paberrätiku rulli seest, sellele heegeldasin siis lõngajupidest ümbrise ja kaane ka peale ning valmis ta oligi. Sellised tegemised siis täna.
No sai ikka poogen jälle kirjutatud, läksin vist hoogu.
Ja näe imet - uus päev on alganud. Minust saab siis tänasest ajutine tartlale. Ehk tulevad järgmised kirjutised juba sealt.

KÕIKIDELE TULEVASTELE JA PRAEGUSTELE EMADELE, VANAEMADELE JA EHK LOEB KA MÕNI VANAVANAEMA - ILUSAT EMADEPÄEVA KÕIGILE!!!!!!
ja järgmise korrani.
hetty posted @ 21:27 - Link - kommentaarid (7)
07 Mai 2007
Õhtust!
Uuh kui palju aega möödas viimasest postitusest.

Panen siia kirja meenutusi Rootsi reisist, et meeles püsiks. Kahju ainult, et pilte panna pole. Käisin siis kaasas oma rekkamehega 18 - 21. aprillil. Läbi sai sõidetud pool Rootsit. Sõitu alustasime Paldiski sadamast, öö loksusime Regal Staril ja hommiku kell 8 nagu õiged mehed Kapellskäri sadamas. Edasine marsruut Stocholm - Jönkoping - Värnamo - Gislavedis sai veidi eksitud ja õiget teeotsa otsitud Burserydi, kus oli kauba mahalaadimine. Mis sest et eksitud, selle-eest jälle ilusaid kohti nähtud. Edasi põrutasime Halmstad - Helsingborg - Malmö - Trelleborg, ka see oli üks eksitus ja kui meri ei oleks vastu tulnud, siis vist oleks Taani välja põrutanud. Igatahes Taaniriik oli käega katusda ja silmaga näha. Tegelikult oli vaja jõuda Anderslövi, seal oli uue kauba peale laadimine. Aga, et me sinna jõudsime alles öösel, siis tegime head äraolemist ja puhkasime öö Anderslövis. Oo ja milline tuul oli, see lausa jube, seal ei oleks aidanud ka 10 triikrauast taskus. Suur auto kõikus kui jonnipunn. Hommikul leidsime kenasti kaubahoovi üles ja pärast mõningast ootamist ja siis kaalumisi ning ümbrelaadimisi oli osa koormast pealelõunat peal ja sõit võis hakkata põhjapoole. Tagasi jälle Malmö - Helsingborg ja uus laadimis koht Föslov oligi olemas, ainult, et jälle jäime hiljaks. Rootsi rahvas on korralik ja lõpetab tööpäeva kell 17.00 ja ei minutitki kauem. Kes hiljaks jääb, see ilma jääb. Ega siis kedagist. Jälle üks öö autos. Aga see tuul ei jätnud meid ka seal maha, ikka kui truu kaaslane oli olemas. Hommikul koorem peal ja padavai sadamapoole tuldud teed tagasi. Õhtuks olimegi Kapellskäris ja kell 23 laevas Via Mare. Ja ikka ei jätnud tuul meid maha, kus sa sellega, aina tugevamaks paisus. Päris korralikud jänesed olid merel. Tegelikult ma ei osanud sellest tormist midagi arvata, sest minu merereisid olid siiani tipnenud Virtsust - Kuivastuni. Seal nüüd mingit tormi ja lainetust. Vähemalt ma polnud küll kogenud. Aga õhtul Rootsi sadamas laeva oodates ajasid autojuhid mul küll veidi kõhu seest õõnsaks. Ei tea kas meelega, või mõni neist ikka tõega ka natuke pelgas, mine sa võtta nüüd kinni. Aga minul möödus see öö laevas kui titehällis. Nii mõnusalt kiigutas unele ja hommik saabus liiga ruttu mu meelest. Oleks veel tahtnud veidi tududa selles hällis. Nii, et siit järeldus - mina merehaigeks ei jäänud. Aga sööma minnes oli nii mõnegi mehe näost näha, et neil küll hea olla ei olnud. Ei tea küll millest, kas tormist või siis mõnest liigsest grammist hundijalaveest. Mine sa võta nüüd kinni, kus tõde.
Millisena siis mina nägin Rootsit. Ilus, puhas. Põhjapool mägine ja lõunapool lauge. Ilusad väiksed ja hiiglasuured linnad. Mulle meeldis see, et ei trumbata oma naabrit millegiga üle. Kus see välja paistis? Teedel oli näha peamiselt Rootsi enda autotööstuse toodangud. Ei häbenenud sõita kõrvuti 20-30 aastane auto tuttuue autoga. Muidugi võiks sellekohta öelda ka patriotism, ei tea. Hirmkalleid autosid nägime sellel teel küll üksikuid ja ei saa väita, et need turistid ei olnud. Majad ka elamiseks, mitte uhkeldamiseks. Ei hakanud silma selliseid tondilosse nagu meil tehakse, et ühes külas iga maja isemoodi ja ikka uhkem ja võimsam kui naabril. Kõik oli kindla planeeringuga ja saa jätis tohutult rahuliku mulje. Ja inimesed, niipalju kui meie sel reisil kokku puutusime, olid rahulikud, sõbralikud ja abivalmid. Ja mis mind kõige rohkem hämmastas - teedel sõites ei olnud ükski autojuht närviline. Kui kellelgi oli vaja rida vahetada, toimus see nii sujuvalt. Isegi 17 meetrine veoauto lasti ilma ühegi signaalita või muu märkuseta õigesse ritta. Olgugi, et õige reavahetuse koht oli juba möödas. See oli vaatamist väärt. Ma tundsin selles suures saginas end kohe väga rahulikult. Meil oleks ammu tuututatud ja rusikat näidatud. Sa võid 10 suunatuld sisse lülitada, aga rida sa küll vahetada ei saa. See on muidugi jälle ainult minu kogemus meie suurematest linnadest.
Lauget maad on väheja see kõik on haritud, kas siis põllumaaks või hoopis on tehtud golfiväljakud, neid oli ikka üsna palju. Kahju ainult, et loodus seda maad niipalju räsinud on. Kohutavalt suurtel metsaaladel on puud ära murtud. Neil läheb veel mitu head aastat, et seda kõike ära koristada. Ja ega nad vist jõuagi, sest uus torm teeb uued laastamis tööd. Seda oli kurb vaadata.
Poodides ei käinud ja ma arvan, et ega ma suurt ei kaotanud ka midagi, sest ma pole üldse soppaja inimene.
Läksin vaatama rootsi loodust ja seda ma ka nägin üksjagu.
Ühesõnaga mulle Rootsi meeldis ja ma tahan sinna veel tagasi minna. Ja kui saaks põhjapoole, sest seal pidid olema veel suuremad mäed. Mägesid ja merd ma armastan.
Käsitöö juttu täna üldse ei räägi. Palju asju on pooleli. Kui valmis saavad, siis on jälle mida näidata.
Kaunist õhtut neile, kes siia maani jõudsid.
hetty posted @ 20:31 - Link - kommentaarid (4)
236835 uudistajat