Vanaema Hettykas
Vanaema Hettykas
Kõige rohkem meeldib kududa ja heegeldada.
14 Juuni 2007
Tere jälle!!!

Nagu eelmise postituse lõpus sai öeldud, tegin reisil ikka käsitööd ka. Ja nüüd siis siin nad on:

Kõigepealt heegeldasin valmis ISA TEKI LAPID. Lõngadeks - valge ALIZE CASHMIRA. Sama mis ema tekkilegi. Sinine on TITAN WOOL WINNER ja must NOVITA WOOL. Tunduvad sellised pehmed ja haprad, ei tea kuidas nad tekkiks sobivad, aga loodan, et ikka sobivad.

Siis sai valmis tehtud sünnipäevaks üks KIRJU SALL
Selle salli õpetuse leidsin sallide kudumise alafoorumist LaanteLapse postitusest 28. sept.06 ja kui selle blogi lahti teete ja edasi kerite siis 20.juuli postituses on sees ka õpetus ( vabandust viidata ei mõistnud jälle). Mul endal võttis tükk aega selle selgeks saamine, sest ingliskeel on suur "0". Aga tahtmine suur ja siin ka kõik tõlkimised ju olemas, nii et sain hakkama. Kellel ingliskeel selge ja siin ju keele oskajaid hulgi, saab salliga lihtsalt hakkama.
LÄHEDALT KA ja veel PAHEMALT POOLELT ka üks pilt. Lõngaks kasutasin MEXICO KATIA lõnga ja vardad nr.5. Salliks kulus 3 50gr tokki. Siinkohal tänan LaanteLast, et nii huvitava kudumise välja käis .

Ja nüüd hetkel üsna kuum teema - prantsuse topike. Kuna kõik plaanitud tööd olid mul valmis ja aega jäi üle veel mitu päeva siis otsustasin, et hakkan tegema topi. Ettenägelikult oli kaasas mul Leili33 pool antud mustrid ja selleks ajaks tõlgitud osa teksti ka. Narvas aega parajaks tehes ja poodides kolades jäi mulle silma ilus oranž niit, mille kohe ära ostsin. Ja igasugu vardad ja heegelnõelad topsiga kaasas. Nii, et ma olin ennast kindlustanud tööga. Alustasin lehekeste ribaga, lootuses, et kui see valmis siis olen ikka juba kodus. Aga võta näpust. Bordüür valmis ja mul veel koduni mitu päeva. Tuli reegleid rikkuda. Bordüür jäi venitamata. Heegeldasin otsad kokku ja hakkasin siis edasi kuduma. Oh küll ma proovisin ja mässasin ( muidugi algul proovilapil) kuidas neid silmi venitada. No ei tulnud välja. Kahetsesin, et ei võtnud kaasa Maimu Põldoja raamatut KUDUMINE, seal on õpetus sees kuidas neid pikki silmuseid teha. Enne reisi just vaatasin. Ja nii oligi, et ma nende kudumisega hakkama ei saanud. Mõttes lootsin, et ma ei tee väga suurt pattu, kui muudan topi. Kaasas oli mul üks kudumise mustrileheke, sealt siis võtsin mustri ja kudusin edasi, sest ei tahtnud ka niisama istuda. Nüüd tuleb siis mu prantsuse top väga teistsugune. Originaalist on ainult alumine bordüür ja dekoltee ning käeaugud. Kujult tuleb ta ka särgiku moodi, sest mulle on siginenud päästerõngas ümber selle koha kus peaks talje olema. Olen vist uudishimu piisavalt tekitanud. Töö alles poolik, aga näitan ikkagi. SELLINE TA SIIS ON. Siin on värv vale. LÄHEDALT üks pilt ja siin on värv õige. Üldse said need pildid kuidagi kehvad. Aga aparaat läks kiiresti mu juurest ära ja uusi ei saanud enam teha. Eks siis kui ta valmis saab ükskord, siis näitan uuesti. Niidiks on STEINBACH WOLLE MAXI. Rullis on 550 meetrit ja koon ringvarrastega nr 2. Mis välja tuleb ei tea. Ja võibolla ükskord teen ka õige topi valmis.

Paljud - peaaegu kõik - teevad ehteid. Ma vaatan ja imetlen kõiki ehteid kui harakas, et oh see nii ilus ja see nii vapustav. Mõtlesin, et katsetan ka. Ega ma vist ei oleks proovima hakkanud, aga selles on veidike süüd ka Vaigal. Tartus, mai kokkusaamisel, näitas ta karbikest, kus lastele mõeldud ehetetegemise materjal sees. Ma siis juba mõtlesin, et katsetuseks on see väga hea. Ma ka sellel ala ju alles laps. Ja juhtuski nii, et jäi ka mulle see karbike jalgu ja muidugi ostsin ära. Siin siis minu esimesed väga, väga arglikud katsetused: PUNANE KAELAKEE ja SINAKAS-ROHELINE KAELAKEE. No on ikka algelised küll ja tegelikult mulle ei istu selline ehete tegemine. Kannatust ei ole neid peeni helbeid mööda lauda, karpi või põrandat taga ajada. Aga no küll ma nad millalgi sobival ajal omale külge riputan. See punane meeldib mulle endale tegelikult väga.
Hoopis teine lugu on heegeldamisega, eriti põnev on traati heegeldada. Katsetuseks tegin omale KÄEVÕRU. Tegema hakkasin häda sunnil, sest mu lemmik käevõru lagunes koost laiali. Kuidas teha ikka nii, et kanda saaksin. Ostsin Tiimaris hõbeda värvi traati ja ajasin oma käevõrujäägid ja veidi pärleid ka traadile ning heegeldasin. Täitsa vahva oli. Kaua ta küll vastu peab, seda muidugi ei tea, aga kui katki läheb jälle siis mul ju traati ja heegelnõela on, saab uue teha. JaKÄEPEAL KA .Kuid siiski pean ma nentima, et siiani ei ole mind pärlipisik hullult nakatunud. Nii, et kas mingit lisa tuleb ei tea. Ma vaatan ja imetlen parem vilunud meistrite töid ja kui suur himu tulev siis tellin kelleltki. Ostjaid ka peab ju olema.

Jälle on saanud nii pikk postitus ja kellgi üle südaöö veerenud.
Kõike head ja ilusat algavat päeva teile.
hetty posted @ 21:12 - Link - kommentaarid (11)
13 Juuni 2007

Tuligi meelde kuidas albumit lisada. Nüüd on see tehtud
REIS VENEMAALE ja saate ka vaadata.
hetty posted @ 18:17 - Link - kommentaarid
Tere taas üle pikka aja!

Saigi siis teoks reis naabrite juurde - venemaale, mis on täis kontraste ja üllatusi.
3 juuni hommikul hakkasime kodunt st. Ahulast sõitma ja kell 11.15 olime Olginos. See on umbes 2 km enne Narvat ja meile avanes sellinepilt. Kuigi ei olnud see veel kõige pikem järjekord, mõtlesin, et oh tule taevas appi, kaua siin nüüd seista tuleb. Aga ei olnudki väga hull. Õhtul umbes kell 12 olime terminalis, kus oli autosid ees juba saja ringis. Ja nii siis võisime end seada magama või kes mida teha tahtis. Järgmine päev päike paistis ja ilm oli soe ning mis mina tegin, ei ole vist raske arvata, muidugi võtsin päikest. Ei lugenud ühtegi, et ümberringi jalutas rohkem kui 100 meest. Nii me siis ootasime ja praadisime ja kes tahtis jõi õlut, sest kiiret ei olnud kuhugi.
5 juuni hommikul kell 3.30 läks aga kiireks. Platsivalvur käis ja tagus auto ustele, magajad maast lahti ja tehke ruumi järgmistele. Aga edasiliikumine käis kui teosammul 5.35 olime lõpuks vene tollis ja 10.30 olid lõpuks kõik protseduurid tehtud ja sõit läkski lahti.
Sõitsime läbi Luga ja Novgorodi Moskvasse. Teele jäid vene külad. Minu jaoks trööstitud, aga kui neile meeldib nii elada siis ei ole see kellegi kommenteerida, veel vähem minu. Panen siia ritta pildid küladest, sellised olid nad kõik terve trassi ulatuses.
küla 1
küla 2
tarekene
Minu silma jaoks olid veidi harjumatud need värvimata majakesed. Muidugi mitte kõik,sest oli ikka värvitud maju.
Moskvas jõudsime 6.juuni öösel kell 3 ja peatusime Šeremetievo lennuvälja lähedal. Aga seal sai nalja ka. Tegelikult on see naljakas nüüd tagant järgi mõeldes. Algul ei olnud üldse naljakas, päris hirmus oli kohe. Ööbisime tolli ja piirivalve tsoonis ja mina muidugi olin ära unustanud mis tähendab piiritsoon. Meil olid need ju ikkagi väga ammu. Hommikul tahtsin ennast kergendama minna, põis oli juba peaaegu põlvini, sest terve öö selja taga. Abikaasa käis uuris asja ja juhatas kuhu minna. Ma siis läksin, kui õige mees otsima maja, kus keiser jala käib. Paar sammu enne väravat kostis selja tagant tohutut venekeelset kisa. Ma ei saanud kohe arugi, et minuga karjuti. Õnn, et ma seisma jäin. Minu juurde tormas 2 mundris meest ja nõudsid aru - miks ma siin jalutan ja kuidas ma üleüldse siia teritooriumile sain. Kas ma siis ei tea, et see on tolli ja piirivalve tsoon ja siin on eraisikutel keelatud viibida. Kohe arreteerime teid kui kõrvalist isikut. Oh teate mul läks meelest äragi kuhu ma minna tahtsin. Püüdsin siis selgitada on väga viletsas venekeeles kuidas ma siia sain ja miks ma siin olen ja kuhu minna plaanisin. Anti range korraldus kohe kaduda. Ja ega ma teistkorda seda öelda ei lasknud. Ronisin aga autosse tagasi. Aga nad tulid järgi ja nõudsid aru abikaasalt miks ma seal olen. Õnneks on mees mul venekeele selgeks saanud ja oskab asja selgeks teha. Tegelikult aga oli see nende tegemata töö, mille pärast mina sõimata sain ja nemad kartsid on töökoha pärast. Mind oleks tulnud sellel valvuril, kes meid öösel sisse lasi, registreerida nagu registreeritakse autojuhte, siis ei oleks mingit probleemi olnud. Kui mulle see väike paberike toodi, küsis abikaasa, et kas ma nüüd võin vetsu minna, oli vastus konkreetne ei ja mõelge ise midagi välja. Naljakas, mis sa mõtled välja autos, mis seisab akende all ja ümberringi ainult mehed. Vot see on küsimus nr1 ja mina sellele lahendust ei leidnudki. Õnneks siiski ei hoitud meid seal tervet päeva ja varsti oli kergendus missugune.
Kui nüüd sellele seigale tagantjärgi mõelda siis läks kõik hästi, sest oleks võinud minna palju hullemini - kui seal oleks olnud mõni halastamatum inimene ja lasknud mul väravast välja minna, siis ma ei oleks saanud enam tagasi auto juurde, passi kaasa vetsu ei võta ja ka telefoni kaasas ei ole. Siis oleks kindel olnud 15 päeva vene türmi. Ja otsitagu mind siis mööda laia Moskvat.
Vot siis selline lugu.
Kaup sai maha laetud 7 juunil ja edasi sõitsime läbi Rostovi - Jaroslavli - Vologda - Tšerepovetsi Belozjorasse. Seal olime jälle 2 päeva. "Töötegijatel" on aega küll.
Belozjoris on suur, suur Valge järv. Laevatatav ja puha. Ümber järve on kaevatud kanal mille põhjust ei tea. Aga siin siismina järve ääres. Ilm tundub küll ilus ja ma nõnna paljalt, aga tegelikult oli 15 kraadi sooja ka tuul nii tugev, et minema tahtis viia. Kohalikud vaatasidki meid kui veidi naljakaid, sellise külmaga käivad nii õhukeselt riides. Aga me ju turistid, mis teha.
Kui koorem peal, hakkasime siis sõitma Tšerepovetsi tolli, et paberid korda teha. Õnneks oli seal siiski eraldi parkla ja mingeid ootamatusi ei olnud, ainult jälle pidi ootama 2 ja pool päeva. Miks taas ei selgitanud keegi. Ja siis kui 11.juuni 11.50 pääsesime siis me autole valu andsime ja kodupoole veeresime läbi Novaja-Ladoga - Tifini - Peterburi.
Mõned pildid veel: sellist teed oli palju. Üldse on aga venemaa teed ikka väga hullud - auk ja muhk on kõrvuti. Sellegipoolest kihutatakse nii, et hirm tuleb peale. Kui on teel 2 sõidurada maha märgitud siis seal on kindlasti kõrvuti 3-4 autot ja möödasõite tehakse just sealt poolt autot kust mööda saab. Muidugi on ka head teed natuke, aga ainult väga suurte linnade ääres.
Veel pani mind imestama teede ääres kasvavad suured karuputke väljad ja kui ei ole karuputke siis on jälle väga ilusad lupiiniväljad.
Tifini juures tekkis mul mõte minna lendama kui see lennuk poleks olnud maaga tugevalt ühendatud.
Ja et ei jääks sellist muljet, et venemaal ainult tarekesed ja ajahamba poolt kulutatud külad on, siis siin mõned pildid ka rikkamast venemaast: ilusad ja uued majad ja veelneid. Sellised rikkused on kogunenud linnade, jõgede, järvede äärde ja muudesse kaunimatesse kohtadesse.
Ja siin siis veel mu reisumasin ka. See pilt ongi tehtud Tifine teeristis, Kus lennukit piilusin.
Vot nii ja 12 juuni kell 11 astusin ma koduuksest sisse. Reis koosnes 3 sõidupäevast ja 6 seisupäevast. Selline see rekkamehe amet on, mis teha.
Üldiselt oli huvitav, mulle meeldis ja kui teised arvasid, et ma ei taha enam minna mehega kaasa, siis Moskva poole jah ei taha, aga mul juba plaanid tehtud järgmine aasta minna kuhugi kaugemale, kas lõuna poole või siis päris siberisse. Tahaks ikka näha tõelist venemaad ka.

Aga ma tegin ikka reisuajal ka käsitööd. Need pildid panen üles paari päeva pärast. Tahaks ikka enne viimistleda neid.

Kui nüüd keegi siiani luges, siis äkki värskendaks ta mu roostes mälu ja ütleks kuidas siia üles panna viidet albumile, kus on rohkem venemaast pilte. Album on foto24 üleval.

No nii tänaseks aitab. Teine kord jälle.
Ilusat

ja päeva teile!!!!
hetty posted @ 11:56 - Link - kommentaarid (7)
237186 uudistajat