Midagi roosat, pehmet ja uinutavat....
Kuna mul viimasel ajal õmblustuhin pean, siis vuristasin eile õhtul masinal Mariale pidzaama kokku. Riideks fliis, mis meie kodustes tingimustes (elamine kipub ikka jahedaks muutuma, eriti hommmiku poole) ja Maria magamisviisi jaoks ( ajab teki pidevalt ära) igati sobilik on. Kapis sobrades leidsin vastava teemalise aplikatsiooni ka peale ja valmis ta saigi.

Olen vahelduseks õmblustööd proovinud teha. Nimelt jäi mulle silma üks KLEIT eelmise aasta oktoobrikuu Burdast. Mõeldud tehtud! Riide sain Abakanist, mida küll päris tüütu oli õmmelda, kuna kippus hargnema. Õnneks mitte nii hullusti, et asi tüütuks oleks muutunud.
Mõtlesin algul midagi juurde veel teha, et poleks ainult punane, aga kuna see pole minu jaoks ei kevade ega suvekleit, vaid pigem külmemaks ajaks, siis panen ka kindlasti pluusi kleidi alla. Nii siis jätsin kleidi nii nagu on. Lõige ise oli minu jaoks lihtne ja mingit ümbertegemist ei pidanud õnneks tegema. Kui siis võiks viriseda selle üle, et külgedelt võiks veidi kokkupoole võtta. Aga see selleks. Nüüd siis plaanin kevadeks midagi ette võtta.
Ah-jaa see kleit läheb minu värvispektri projekti raamesse kui PUNANE vol. 2

Võtsin vahepeal lapiteki heegeldamise kõrval ette ühe kudumistöö - vesti tegemise. Võiks öelda, et ise jäin rahule, kuigi võiksin olla väga rahul. Lõnga valik polnud just päris õige. Oleks pidanud ette aimama, et siit plaanitud mustrit üldse välja ei paista, eriti pildi pealt. Ees nimelt jookseb palmik. Mustri idee pärineb SIIT ja originaalpilt on SIIN.
Aga muidu on vest ülipehme ja soe, nii et seisma see küll ei jää.

Vaatsin, et aeg hakkab juba nii kaugele jõudma, et varsti sõbrapäev tulemas ja minul pole veel südant sõbrale valmis tehtud. Piilusin teiste tehtud vahvaid südameid. Need on küll hästi armsad ja ilusad. Isetegijad on ikka nutikas rahvas! Enda peas tiirelnud idee sai seekord sellise lahenduse, et tegin süda-padja nagu mu põnn ütleb. Idee ise korjasin kuskilt interneti avarustest üles juba kaua aega tagasi. Sai selline praktiline, et ei jääks kuhugi seisma, vaid leiaks ka kasutust.
Pliks oli nõus ka lahkesti poseerima, mis on igati tänuväärne temapoolt. Suure tõenäosusega tema selle padja endale ka mõneks ajaks saab.

Minu järgmised 20 tekilappi.

HARGPITSIST SALLID

Mõte, ise proovida hargpitsist midagi valmis teha, oli mu peas juba ammu keerelnud. Et ma seda senini teoks teha ei ole suutnud ajasin julgelt selle kaela, et ma ei leidnud poest hargpitsi heegeldamise jaoks sobivat harki. Pole senini leidnud. (Kuuldavasti pidi kaubamajas olema, aga minu laiskuse tõttu ei viitsi ma kahe väikse põnniga kesklinna seiklema minna). Mis mul muud üle jäi kui keerasin ühe üksildase varda nö. pooleks ja katsetasin sellega. Mõtlesin, et proovin vähemalt midagigi. Aga tuli välja küll ja isegi kaks. Üks natuke lihtsam ja teine pisut keerulisem sall. Igastahes igati vahva oli vahelduseks midagi uut proovida.
Esimene punane sall läheb minu raamesse VEEBRUAR - PUNANE NAGU ARMASTUS
Pildilt paistab küll nagu lilla moodi, aga uskuge mind tegelikkuses see on punane, mis punane.

Teine on valge. Kuna mul valgeid töid jaanuaris sai niigi juba valmis, siis mul polnudki plaanis seda jätta eelmisse kuusse. Valge on mul üks lemmikvärve, mida mu blogis võib üsna sageli näha, nii nüüdki veebruaris.