Lõpuks saan oma teist rahvuslikku tööd ka esitleda, kuigi jah 2- nädalase hilinemisega. Aga parem hilja kui mitte kunagi.
Algselt oli mul plaan kangavärve proovida, aga tulemus ei tulnud just kõige parem, et seda teistele näidata. Nii, et selle töö puhul kehtis ütlus - esimene vasikas läheb ikka aia taha.
Otsustasin, siis teha kirikindad. Kuna külm aeg tulemas ja lastele ikka kindaid kulub, siis minu teine rahvuslik töö ongi kirikindad lapsele.
Kogu eilne päev käis Maria toas ringi oma lumememmejutuga. Ta arvab kindalt, et need on lumememmetegemise kindad. Minugi pärast!
Töö sai selline nagu piltidel näha. Muster on mugandatud vastavalt silmustearvule. Pean ütlema, et neid oli äärmiselt põnev kududa. Kui vähegi aega, proovin endalegi ja pisut keerukamaid teha.

Oran˛ nagu sügisesed lehed

Minu lemmikute hulka see värv kahjuks ei ole seni kuulunud, seepärast ka sel kuul tagasihoidlik töö - käterätiku äärepits.
Huvitav oli see, et eile sain oma kallilt kaasalt sünnipäevaks just oranzikates toonides roosid. Ei tea millest selline valik. Aga peab tõdema, et oranz on üks ütlemata rõõmus ja soe värv. Eks näis kas tulevikus valmib veel midagi neis toonides.
Praegu aga pean oma rahvusliku tööga kiiresti valmis saama. Olen sellega juba üle nädala hilinenud.

Rätikupits koos roosidega aga siin

Vahepeal üks lõngajääkide likvideerimise töö.
Kuna lasteaeda oli lapsele vaja üht oma nimega patja, siis lasin eile ja täna näppudel kiiresti käia. Tegin talle värvilise padja. Kuna viimasel ajal tunneb ta kiisude vastu eriti suurt heldimust, siis heegeldasin ka kiisu padja peale. Nimi "Maria" sai peale tikitud ahelpistega. Lõng ise oli suht jäme, nii sai ka töö kiiresti valmis. Oleme mõlemad rahul - mina sain jälle heegeldada ja tirts uue rõõmsa padja.