Kerstine näpukad
Kerstine näpukad
Koon, heegeldan, õmblen ja teen kõike muud mis meeldib.
17 Jaanuar 2010
Heegeldatud vest

Heegeldasin lihtsakoelise südametega vesti pere pesamunale lasteaias käimiseks. Ikka selle mõttega, et lõngavarusid vähendada.
Nagu näha piisas peaaegu et ühest tokist.
Jätkan samas vaimus....
Uus töö mõttetes - heegeldatud kleit.





kerstine - Link - kommentaarid (2)
08 Jaanuar 2010
Ühest lõngatokist...

Juba pool aastat on minu plaan olnud lõngajääkidest lahtisaamine. Enamasti on ikka kogunenud sama värvi ja koostisega lõngatokke 1 või 2. Suuremaid esemeid neist teha ei anna. Väiksemaid küll. Nii valmisid ka soojad sõrmikud ja auguline "lodumüts" ühest lõngatokist Denim 100 g.




kerstine - Link - kommentaarid (8)
05 Jaanuar 2010
Lihtsalt ja kiirelt...

Järjehoidja


Pliiatsitops tüdrukutele



JÕULUTEGEMISED









kerstine - Link - kommentaarid (2)
VÕLUSOKID

Metsas valitseb vaikus. Kõik loomad ja linnud magavad, vaid öökull on ärkvel.
Aga miks põleb orava majakeses tuli? See on seal põlenud juba kolmel või neljal ööl...
„Pole mingi ime, et selles majas ei saa keegi sõba silmale! See väike orav on ju hullem kui tuulispask!“ hüüatab öökull.
Miksi ei aita – väike oravavõrukael pole üldsegi unine...
Oravamamma ja – papa on teinud kõik mis võimalik, et väikest üleannetut maha rahustada.
Selge on see, et ilma võluri abita oravapere oma murest jagu ei saa, sest väike paharet ei mõtlegi rahuneda. Keegi aga ei teadnud, kust võlurit leida. Kuni ühel päeval...
Keegi koputab uksele: „ Mina olen võlur Merlin. Ma arvan, et saan teid teie hädas aidata.“ Ja mehike tõmbab seljakotist välja kaks kera värvilist villast lõnga ning ulatab need oravamammale.
„Kas sul on mahti paar sokke kududa?“

Oravamamma on väga osav kuduja ning hakkab kohe tööga pihta. Kogu see aeg, mil oravamamma koob, veikleb lõngakerade ümber väikesi tähekesi.
Sel öö valitseb metsas niisugune vaikus, et ... Ja orava majakeseski on aeg kustutada valgus. Lõpuks ometi on ka väike orav uinunud.
Ta tillukesed käpakesed on nii kenad ja soojad neis uutes sokkides....
„Head ööd!“ pomiseb väike orav läbi une.

(Lühendatud versioon jutust „Võlusokid“)


Olen seda juttu oma lastele kümneid ja kümneid kordi õhtuti lugenud, kuni Marial tärkas peas mõte, et ka temal võiksid võlusokid olla. Oodetud jõuluvana millegipärast neid sokke ei toonud. Siis ei jäänud Marial muud üle kui mulle peale käima hakata. Ühel õhtul valisimegi lõngakerad välja. Kusjuures sinine sai veel sätendav. Nii siis hakkasingi kuduma, kuni valimis minu versioon soojatest võlusokkidest.



kerstine - Link - kommentaarid (3)
154877 külalist käinud. Tulge jälle!