LaanteLapse käsitöö
LaanteLapse käsitöö
22 Juuni 2007


Eelmisel aastal oli meie perel hästi vahva jaanipäev Valgamaal. Olime isa perega mõnusalt aega veetmas. Sai tehtud palju pilte ja juhtus naljakaid seiku.

Isa peab mesilasi. Jah, neid tegelasi, kes seal ülal päises poseerimas on. Kuna juba maale sai mindud ja meie pere polnud kunagi meevõttu näinud, siis korraldas isa sel päeval meevõtu. Kohale tuli võrkkübaraga vanaonu, kes tossutas usinasti meetarude juures ja tassis kastidega suuri kärgesid sauna, kus mett vurritasime. No minu agar mees ei saanud ju vanal mehel lasta rassida! Kohe appi! Ei tema karda meil vett ega tuld. Ammugi siis mesilasi. Sel päeval olid aga need pisikesed magusatootjad eriti kurjas meeleolus. Lendasid õue peal õelalt ringi ja nii mõnigi maandus just juustes ja pinises kurjasti. Vurritamine võttis vanaemal aega, aga meie issi sai selle tähtsa töö ka korraks ära proovida:

Siis patseeris ta meil tähtsalt õue peal ringi, kui äkki rapsas peast mesilinnu, aga nõnda, et see kuriloom kuidagi püksivärvli vahele end kinnitas... Edasine oli juba nagu filmis, mees tormas aita ja edasi nägime ülihelikiirusel pükste jalast võtmist ja edasi-tagasi vilkuvat valget taguotsa. Aga õnn, mis õnn, kiirel tegutsemisel oli tulemust, sutsakat ära ei saanud!
Mina muidugi kõkutasin, et ja-jaa, minule ei tule, näed, ükski ligi. Läks mõni aeg mööda ja piuh! oli puusal suts käes! Küll oli kibe!
Sel õhtul lendas kahjuks üks pere minema. Oli nagu must vihmapilv kobaras kaseladvas.
Kuid mesi sai võetud ja vurritatudki.


Meistrimoor käis õuemööda ringi ja peenarde vahelt leidis sõbra konnakese. Palja käega ta ei julend teda pihku võtta, aga imeruttu sai võluvanaisalt ( nii nimetab ta mu isa - oma vanaisa ) kindad ja juba ta tuli - EMME! näe, minul on konn!
Ja käis nagu uni - võtame ta koju... Paluun! Emme! Issi! Kuid lõpuks sai selgitatud, et konna kodu on ikka siin ja siia ta jääb. Lähme parem aia taha maasikaid vaatama. Nõus! Enne, kui ahvatlevad marjad suhu tee leidsid, sain neid kõhuli pildistatud:


Mulle meeldib isa juures maal! Mõnus! Loodus ja palju jäädvustmist. Heast seltskonnast rääkimata

ARMASTAB!

Nii andis veel õide puhkemata karikakar meile teada
Ja kibuvitsapõõsas lisas veel omapoolse - no nii jaaniõhtul - teie kaks, täpselt nagu meie. Kui tahan, olen okastega roos. Kui tahan, seisan truult su kõrval ja olen toeks:


Ja siin oli 2006 aasta jaanitule algus - Meistrimoor issiga tähtsat ülesannet täitmas:


Sel aastal on meie pere jaoks üsna väike ettevõtmine midagi ise korraldada. Aga teile soovin JAANIPÄEVAKS mõnusat äraolemist! Otsige armastust, jaaniussikesi ja punuge 7 erinevast lillesordist pähe pärjake, mille võib pärast ära kuivatada ja jõulukuuse alla panna...

Heh!
Ja seda kõike soovin Teile otse loomulikult mina, LaanteLaps, kogu südamest!





LaanteLaps posted @ 20:02 - Link - kommentaarid (8)
11 Juuni 2007
Minumoodi Molly

Kunagi sügisel sai alustatud Molly vestiga. Juhendas mind Muhv. Igal ajal. Ma ikka nii algaja vardaliigutaja, et mul annab veel õppida.
Kuna ma eriti liikuda ei jaksa - pole lihtsalt jõudu, siis vaatasin tasa-tasakene oma poolikud tööd üle. Noh ja, ets kae - seal korvis on neid asju ikka küll. Aga Molly - mis pidi tulema S number, on L või väike XL.
Tulevane oksjonikaup. Kui keegi enne soovi ei avalda.






Proovisin valgusega mängida, aga ... pildid tulid siiski sellised... ebamäärased.
LaanteLaps posted @ 18:58 - Link - kommentaarid (8)
09 Juuni 2007
Oh, elu - eluke...

Tere taas! Oleks nagu valgusaastaid teist eemal olnud! Hea on olla tagasi ja juba jaksata midagi ka postitada. Nimelt ... Kuramuse selg ütles taas üles. Aga ehk annab valuga sõbraks saada ja kuidagi nii toimetada, et ei peaks seda va väitsa taas sinna lülide vahele ajama.

Muuseas, Isabeli roosipadi oli minuga truult haigemajas kaasas. Selline pisike ja lemmik, saab kaissu võtta, pea alla panna ja sai ka selja alla panna, kui selg lamades tuge otsis. Meeldetuletuseks pilt ka:


Niih. Sain mina siis neljapäeval Mustamäelt Haapsallu koju. Kuna minu minestus ja muu jura ei lubanud mul üksi kodus olla, tuli perenaine Bell minule reedeseks päevaks toeks, kuni abikaasa töölt naases.



Me siis pikutasime ja lobisesime ja sõime ka muidugi. Mina õpetasin Bellile hargipitsi ja ise siruli olles nokitsesin täditütre poisipõnnile tekikest.
Nagu pildilt näha ( andestage mulle mu pikali olles tehtud pildikest ), on Bell juba päris vanaema rolliks valmis. Tahtis Meistrimoori Kiket katki musutada.
Aga panime ta siis tekikesele istuma. Tekk sai kena, suur ja poisilik.



Selline lihtsakoeline ja südamega tehtud. Nii suurt asja pole ma vist valmis teinudki.



Belliga naersimegi, et pool elutuba tekki täis. Poiss oli sündides tublisti üle viie (!) kilo!

Meistrimoor käis vahepeal, enne kooli lõppu, oma klassiõel sünnipäeval. Taas sai tehtud üks pisike neiu õnnelikuks selliste ehete näol:



Kaelakeele küpsetasin Fimost õiekese otsa, millele Slug, va osavnäpp, augud oma isanda puuriga sisse puuris. Muuseas, pärast puurides jääb asi palju kvaliteetsem, kui alguses tikuga torkides. Tänud Slug!






Meistrimoor demonstreerib ka kenasti kingitust

Ja nüüd TIKUTOPSI PROJEKTIST !!!

Heilykene!!! Sina said kõvasti oodata ja praadida! Õnneks tõi abikaasa sinu paki täna postkontorist otse mulle voodisse



Oh, kui lahe! Ma ei tea, kas keegi on andnud sulle vihjeid, et ma olen juustumaan, või on siin jutu sees kuidagi välja tulnud, et mulle juust meeldib... Igatahes mõrušhokolaad on kohvi kõrvale IN ja Juusturaamatut polnud meil veel olemaski. Ja mis põhiline - äge tikutoos! Oled sellega vaeva näinud! Teistele avaldan saladuse, et sisse oli pandud punaseid helmeid ( jess! ) ja suviseid putu - mutukaid!





Aitäh, Heily!!!

Tintsik, kullake! Kuna olin nii pahas seisus sääl haigemaja voodis, siis Bell aitas mu hädast välja. Ja tean, et ta teeb kõik asjad suure südamega... Kui kunagi trehvame, siis teeme SUURE kalli! Nõus?

Tasakesi siin sosistan ka: käisin täna juba jalutamas... Loodus on imekena ja päike mõnnalt soe!

Kõigile kallid!
LaanteLaps posted @ 15:38 - Link - kommentaarid (22)
257679 Piilureid