LaanteLapse käsitöö
LaanteLapse käsitöö
29 Aprill 2009
Emme - emme, Uku peputab!



...kostis Uku toast, hüüdjaks õde Meistrimoor. Mina, vanamoodne inimene, ei saanud esiti aru, mis seal toas toimuda võiks! Jooksin köögist kiiruga tuppa vaatama, mis see peputamine on. Õde oli venna põrandale pannud ja õppis seal poisiga tegutsedes koolitükke. Pisipõnn ajas end neljakäpukile ja kukkus koogutama. See oli suure õe jaoks "peputamine". Nüüd ongi meie peres uus sõna kasutusel.

Aga täna ei tahtnud ma üksnes peputamise rõõmu jagada. Hommik oli töine ( arvestades, et nii ilus päev nõuab kiirelt lapse pakkimist ja maale sõitmist ). Minu mõte jäi ühel päeval pidama voodipehmendusele. Kõik müügikeskused müüvad voodipehmendusi, mis katavad kogu voodi võred ( odavamad variandid ). Mina sellist omale ei soovinud. Tahtsin vaid ühele küljele. Chiccos olid küll väga vahvad pehmendused ka minu maitsele, kuid hinnaklass oli pisut kõrge. Arvan, et voodipehmenduse eest pea 1800 krooni välja anda on hullumeelsus.

Surutist kangakapis tunda pole, seega sirutasin käed välja ja haarasin suure kangakasti järele. Siuhh ja viuhh krõbistasid käärid end kanga sisse, õmblusmasin vuristas mu mõtted mõnusalt kinni ja valmis ta siis sai. Üks pool lapiline, et lapsel oleks põnev.




Teine pool rahulikum - ühevärviline. Kinnitasin voodi külge organsapaeltega.



Haa!!!! Põnevil põnn, kellel on üleval hambareas tänase seisuga välja punnitamas 4 esihambakest!





LaanteLaps posted @ 09:48 - Link - kommentaarid (17)
27 Aprill 2009
Avardades silmaringi



Kodust tuleb vahepeal kaugemal käia, ideid ammutamas. Teisi kuulamas ja imetlemas. Eelmises postituses on mu viimane reis näha ja lugeda.

Juba ammu on mind häirinud meie esikus olev kapipealne oma võtmeterohkuses. Nähes Polkovniku filigraanset võtmehoidjat, tuli endalgi tahtmine kätte võtta lauajupp, klambripüstol ja kruvikeeraja. Mis see siis ühe Eesti naise käes ära ei ole!

Kõigepealt seadsin sammud kangapoodi, et saada kõige paksemat vatiini. Kattekanga sain Pärnus Kvaliteetajal käies ühest taaskasutuspoekesest.

Oma ideejupi rääkisin meie pere isandale ( kes sai minust absoluutselt teistmoodi aru ). Mehed ei ole võrdsed naistega. Mõttemaailma poolest. Seletasin detailselt, üksipulgi oma abikaasale asja ära. Mõlemad õhinat täis sõitsime Ehituse ABCsse. Nagisid ostma.

Oh, ja ma saangi täitsa ise kruvisid keerata ja klambripüssiga paugutada! Selle võtmenagi valmistamine pakkus mulle suurt naudingut. Vahel kulub ikka marjaks ära midagi hoopis muud teha kui ainult heegeldada või viltida.

Siin on meie kurikuulus kapipealne enne võtmenagi valmimist:



Kui päris aus olla, siis oli seal pudi-padi rohkemgi, aga mu hing ei lubanud neil pildile jääda.

Ja nüüd, kui nagi on valma.... VOILAA!!!!



Minu uus vidin, mida käin ikka vahetevahel esikus piilumas ja endale kinnitamas, et naine saab väga edukalt ka pisemate meeste töödega hakkama ( loe: kruvikeeraja käes hoidmisega ):



Kummut, mis pildil kenasti poseerib, on saanud uue rüü miski 5 aastat tagasi. Leidsin täiesti korraliku kapikese Samaariast 50 krooni eest. Tõime kapi ära. Meie issi lihvis ja peitsis ning tulemus on ju laitmatu. Hea oli asja juures see, et kapp oli korralikult hoitud. Mingeid vigu ei leidnud. Garaazis on üks suur ümmargune laud ootamas suve. Selle tahan ise korda teha.

Aga nüüd edasi. Mulle meeldib linavilt. Väga - väga! Oma tekstuurilt ja lõhn muidugi kütkestab mind ammu. Paljud kirtsutavad nina ja ütlevad, et linavilt läheb takuseks ja pole see mingi materjal. Mina arvan, et kui leida õige kasutusviis, siis ei juhtu asjadega midagi halba ( vaadake kasvõi seda vana kummutit ). Ühesõnaga ma armastan linavilti! Minu armas karbike:





Kaas:



Lillederohket kevadet meile kõigile. Eriti tulpiderohket!
LaanteLaps posted @ 06:32 - Link - kommentaarid (7)
22 Aprill 2009
Kvaliteetaeg Polkovniku juures

17.04 - 19.04.2009 olime koos oma näputöö-nädalalõppu veetmas ütlemata vahvas Häärberis pr. Polkovniku juures.



Kohale jõudes oli seltskond koos ja sukeldunud ülepeakaela villa-lõnga-heide pallide vahele. Neid oli palju! Naisi ja villa Ootasime kannatlikult Polkovniku laste juurest ära ja imestus oli suur, kui köögipoolelt astus rahva sekka pikas ruudulises kleidis punapäine üdini naiselik ja särasilmne olevus! Polnud mundrit, polnud ranget olemist. Oli Polkovnik.

Reede oma suurte tutvumiste ja kingituste vahetamisega oli nii õhinat täis, et kella ei mallanud küll keegi vaadata.

Lossipreili käest tellitud jänes ja liblikas olid imelised! Tõelise tikkimisproffi käe all valminud pihuloomad teevad Horritilgi tuju heaks. Kuigi!!! mängida ta võib nende asjakestega vaid oma kõige suuremas unes. Sniff oli lasknud heegelnõelal usinasti käia ja valmistanud mulle veepudeli hoidja ( mis praegu Meistrimooriga koolis on ) ja Ukule tibu ( muud põnevat kraami ka ).

Terjeripoiss oli lahkelt nõus taas pildistamisprotseduuriga:



Uku oli rahul saadud kinkidega:



Aitäh, tädid!!!



Reede õhtu päädis suure saunatamisega, kuhu ma sel korral isegi ei jõudnud. Saunast, õigemini basseinist kostus vahepeal rõõmsaid kilkeid. Värskendav vesi tegi häälepaelad klaariks.

Organsalillede õpetamise aal tuli imeline energiapomm Laima lagedale oma heegelnõela jutuga. Olgem ausad, mida mina oskan teha ühe peenikese heegelnõelaga? Kolm heegelnõela leidsid kodu huumorimeelega väljamaise sokolaaditüdruku juures. Vastutasuks meisterdas Laima reede öösel mulle sellised ägedad kindad:





Laupäeva päeva nael oli sepikoda. Nii vahvaid käsitööõpetajaid peaks koolides rohkem olema kui oli sepikojas uut ametit õppiv noor mees! Kannatlikkust ja ehedat - muhedat olemist täis sepp! Selle toreda pika patsi ja habemega tegelase käe all valmis minu maa-kuningakoja käepide.

Naine, tao rauda, kuni see on kuum!



Oli see vast töö! Pean vist oma viis aastat jõusaalis kätele spetsiaalse programmi läbi tegema, enne kui jaksaks niimoodi rauda koksida, nagu sepp seda teha palus.
Lisaks oma käepidemele sain vägeva nõela, mille kavatsen panna oma käsitöötoa uksele ( see on veel unistustes, aga küll ta ühel päeval ka valmis saab ).

Oi, ma olin ja olen siiani MARU rahul!



Tahan kiita Polkovniku toidulauda! Uskumatu, kuidas ta viitsis möllata köögis. Kalasupp oli nii maitsev ja seda jagus isegi kojuviimiseks.



Mis oleks veel rohkem hing ihanud saada, kui et toit oli valmis, seltskond naisi näppude vahel kõlksutamas bluusi saatel vardaid ja heegelnõelu. Juhtus ka nõelapidamatust. Kuid näidake mulle naist, keda ei kimbutaks viimane tõbi

Nii - nii mõnus oli käsitöötoas! Maitsekalt valitud kangad ja tapeedid. Eheda vanaaja romantilis-maastiilis tareke, mis jääb igatsema uusi ja uusi nobenäppe. Kes kord sinna satub, on sama rahulolev, nagu pr. Sibulaplix:



Ja ausalt, te ei kahetse seda sõitu siis elu lõpuni!!!

Aitäh, Polkuvniku - proua! Sain palju-palju ideid ja energiat! Kallid Sulle!





LaanteLaps posted @ 07:18 - Link - kommentaarid (18)
17 Aprill 2009
Kevadised äralennud

Kevadel lendavad linnud ära. Kusagilt. Siia, meile. Aga kevadeti võib ju niisamagi lennata. Ah, mis kuhu? Näiteks IT Kvaliteetajale. Heh, ei pea kohe lendama, võib sõita ja jalgsigi minna.

Selle ürituse tarbeks sai kaasa tehtud paar asjakest. Need lendavad nüüd kodust minema.

Vihmametsa edev öökull

... teeb lenneldes ja lennutades mõnusat kõrinat



Kõrge daami tagasihoidlik kott

... seda saab ainult näpuotsaga nuusutada



Kvaliteetaeg

Ma olen nagu koolilaps, kes ootab, millal esimene tund algab! Teritatud pliiatsid ja raamatud ( loe: nõelad, vardad, käärid ja lõng - kangas ) on ammu kotis, juuksetutt on ontlikult klambriga kinni, et õpetajat näeks, kingad viksitud ja kleit triigit´... Kukuks ometi kell!
LaanteLaps posted @ 07:52 - Link - kommentaarid (19)
15 Aprill 2009
Kakupoiss

Meil on kodus üks armas pesa. Aastaid 6 - 7. Võtame erilistel puhkudel ta taas ja taas kapinurgast välja.



Sel aastal oli kuidagi sinna üks muna tekkinud. Värviline ja puha!



Linnukesi polnud märgata, kuid ilmselt soojendas päike sedavõrd pesas munakest... et koorus teine lõpuks!

Nüüd meie kõigi, eriti Uku - poisi, rõõmuks elab seal kakupõngerjas!



Kuna tegemist on sellise pisikese kakulapsega, siis pole pikalt vaja isegi mõtiskleda, kellega tal mängida meeldib

Horrit sooviks ka mängida, aga kakupoiss teeb kohe nokaga toks - toks ja ukerdab lennates Uku voodiservale

LaanteLaps posted @ 16:36 - Link - kommentaarid (11)
07 Aprill 2009
Album Lillele

Meie sõprusringkonnas on juba vanemaid beebisid ka. Noh, kellel veel oma raamatut pole. Lille on oma loomult õrn. Arvan, et piigad on mõlemad samasugused. Naiselikud ja õrnakesed.



Valge on puhtuse värv. Nii nagu beebid ikka meie tavalisse maailma astuvad - puhtad puutumatud lehed. Tumepunased õied annavad ürgset naiselikkust edasi.





Kuid täpiks "I"-l on see pisike roheline papu. See pisike element seal kogu koosluses on lihtne järjehoidja.







Mõni leht taas siin eksponeeritud, et saaks aimu, mis raamatus olla võib.

Loodan, et pisike ilmakodanik, kellele emme ja issi seda raamatut täitma hakkavad, on üks õnnelik tegelane. Et miks? Ikka seepärast, et ta nii toredasse perre sündinud on

Potipõllumajandus

Pisut aiandusjuttu. Nii oma tarbeks. Nagu blogi ju ongi - enda ajaraamat. Hea lugeda, mida millal teinud oled.

Sel aastal olen ma juba pisut julgem katsetama. Kasvatan omale taimi ette. Enamik on ürdid, kuid sekka on ka kassettidesse pandud tomatit, suuremates pottides on iirised. Monarda on veel puudu.



Sel aastal ma nii väga lilledele rõhku ehk ei panegi. Suvikutele, ma mõtlen. Eelmine aasta sain enda taluõue roosa ja valge floksi. Tumepunast tahaks veel. Pojeng meil ei kasva. Liiga niiske ja lubjane on vist tema jaoks. Iiriseid mõtlesin veel mõnd tumepunase varianti osta. Liiga kirjuks ei taha aeda ajada.

Käsitöö tegemisi on pooleli nii mõnigi asi, mida hetkel siin näidata ei saa, sest põnevil inimesed käivad ajaraamatus luurel

Saiakeste EI-rühm

Kuidas teil kulgeb? Mul on üllatavalt lahedasti läinud. Mees teeb minuga katseid Ostis mu lemmikkohukest ja pani selle silma kõrgusele külmkappi. Kiusatust tekitama. Saia ja saiatoodetega olen rahu sõlminud. Elavad teiste pereliikmete kõhurõõmuks. Leib on kuidagi jube raske, kuid sepikut pole veel poodi ostma jõudnud. Salatit läheb rohkem kui tavaliselt. Eks ikka magusaisu leevendamiseks.

Nii ta on, ilm juba nii lämmi, et varsti viskaks juba talvepüksid ja kasukad kohvrisse puhkust nautima

LaanteLaps posted @ 15:10 - Link - kommentaarid (12)
03 Aprill 2009
Nii - nii - nii!!!



Sa ei kujuta ette, kui palju ma olen endaga aru pidanud! Ikka nii ja naapidi. Ma olen enda jaoks välja mõelnud miljon erinevat vabandust, et kõrvale hiilida küpsetiste, kommide ja kohukeste söömisest.

Millised need siis on?
* Mul pole vahel ( ! ) aega Uku kõrvalt korralikult süüa, siis ampsan kohukest.
* Ma treenin tavaliselt 4, heal nädalal 6 korda nädalas.
* Ma jalutan ( loe: põletan kaloreid ) Ukuga iga päev väljas ca 2 tundi.
* Ma olen öösiti "pojatoimkonnas".
* Pea igal õhtul küpsetan perele midagi magusat. Üks koogitükk ei tee tassikese tee kõrvale ju ometi midagi halba.

Nüüd selgelt välja kirjutatuna on seda lausa tobe lugeda. Sulle ka tundub nii? Treenerina tean, et see kõik on lihtne lollus. Pean ju ometi suutma EI öelda. Esmaspäevast saati võitlen endaga, et täna ma ei võta mitte ühtegi saiaviilu. Ei kooki ega saiakest. Täna ja täna ja täna. Peab ütlema:" Nüüd ja kohe lõpetan selle mugimise!".

NÜÜD ja PRAEGU panen ma siia märgi maha. Täna hommikul suutsin juba "ei" öelda kohukestele ja hommikukohvi kõrvale tehtud pasteedisaiadele.

Mõõtsin enda punu ja puusa ka ära. Vöö 81 cm ja puus 100,5 cm. Kui suudan olla esialgu kuni IT kvaliteetajani ilma magusata, siis tollel nädalalõpul luban endale midagi head ampsata. Edasi näeb mu plaan ette vastu pidada kuni juuni kuuni. Siis võin teha omale pika pai ja moosi keetes ikka viimast mekkida kah!

Kes ühineb saiakeste-võitlusega? Koos on kobedam!

Muuseas, väljas on juba ammu liblikad. Üksikud küll, aga juba on. Lähme piilume kevadesse!



LaanteLaps posted @ 07:38 - Link - kommentaarid (24)
257462 Piilureid