Susa hobinurk
Susa hobinurk
Esimene vasikas ei pruugi alati aia taha minna. Teine aga küll!
.: Blogiomanikust:.
Kui soovid Susa bannerit enda blogisse, siis saad banneri lingi kopeerida sellest kastist:
.: Palun pane tähele! :.
KÕIK ÕIGUSED SELLES BLOGIS LEIDUVALE KUULUVAD SELLE BLOGI AUTORILE JA BLOGI SISU KASUTAMINE ILMA AUTORI LOATA ON KEELATUD. susa(at)isetegija.net

Aastaid: 36
Pesapunkt: Pärnu
Tähemärk: Skorpion
.: Mis mulle meeldib :.

Armastan Stockholmi! ->WEBCAM
Listen Radio Svenska Favoriter live online.
Norra loodus!
Kevadised sibullilled, suvine Jaanituli, sügisesed kirjud lehed, talvine härmatis.
Optimistlikud inimesed
.: Mis mulle ei meeldi :.
Hädaldamine ja virisemine ja pessimism - nagu see midagi muudaks!?
.: Projektid, milles osalen :.

.: Mõttetera :.
*Iga küsimuse vastus peitub küsimuses endas!
*IGAS asjas on ka midagi head - tuleb vaid osata see üles leida!
*Sina ära oma elu ise raskeks ela!
.: Postitused :.
.: Kui otsid midagi kindlat :.
.: Mõnusad blogid teistelt maadelt :.
Attic24
Livet Enligt Mynta
Heather Bullard
Tikkimisblogi
Melody Fibermania
Celtic Cast On
Anna - Knit and Knag
HPNY Knits
Celtic Memory Yarns
.: Lihtsalt põnevad leheküljed:.
Crazy Junkyard

COPY THE CODE TO ADD MY BANNER TO   YOUR BLOG
.: Praeguse hetke :.

Lemmikraamatud:
Gerald Durrelli olete lugenud? Kui ei, siis jooksuga raamatukokku! :D

Lemmikfilm:
"Väsimatud vanad torisejad" :) "Merele" :) Jõulude ajal on traditsioon, mida telekanalid kenasti toetavad "Home Alone" 1 ja 2 :)

Lemmikmuusika:
Rauno Pehka, Will Martin, David Garrett

Parimatest parim:



.: Külaskäigud :.

1000997

free counters
06 Märts 2014
Olümpiamedalid

Käsitööolümpia juba käis kui mul tuli mõte, et igal õigel olümpial peaks ju ikkagi medalid ka olema. Sel aastal oli kohe selline tunne, et inimesed ju näevad 2 nädalat vaeva ja kuidas siis finišis tublimatele midagi kaela riputada ei ole!?

Inspiratsiooni polnud vaja kaugelt otsida - Sotši mängude medalid on väga ilusa kujundusega, nii et eeskujuks need saidki.
Otsisin alguses puutöömeest, kes puidust need medalid välja vooliks, aga ühel hetkel sattus mu teele Laserdisaini lehekülg. Vaatasin nende töid ja idee arenes edasi - ehk nad saavad medali keskelt selle läbipaistva ala ka välja lõigata? Said küll.
Järgmine mõte - miks mitte teha iga medali jaoks kaks eraldi poolt ja siis võiks sinna läbipaistva osa kohale natuke pitsi paigutada...

Seletasin oma mõtted kõik Laserdisainile ära ja nemad tegid kiiresti medalitoorikud valmis. Kokku 6 kena põletatud vineerkettakest.



Järgmised mõtted tekkisid juba kujundamise osas.
Mida kahe poole vahele panna? Grafoprojektori kilele joonistatud muster? Kootud motiiv? Heegeldatud?
Võitis heegeldatud motiiv. Tegin neid 3 tükki, ostsin poest kuldset, hõbedast ja pronksist värvi ning värvisin valmis motiivid üle.



Medali lintideks said mu aastaid tagasi, peale Isetegija Kihnu suvepäevade, punutud Kihnu vöö jupid. Vaatasin seda vööd ja mõtlesin ,et praegu küll enam seda punuda ei oskaks! Selliste tööde meeldejätmiseks peaks neid aegajalt meelde tuletama...

Moment oli abiks kui lindid ja värvitud motiivid medali poolte vahele kinnitasin. Siis suur raamatuvirn pressiks peale.
Järgmisel päeval said põimitud palmikud, mis ümber medalite liimisin.

Olen rahul! Tõesti ilusad medalid tulid



************************************************************************************

Omaltpoolt tahan tänada kõiki neid, kes minu olümpiatöö poolt oma hääle andsid!
Aitäh sõbrad!
Eesti sportlase jaoks pole kuues koht ju paha, eksole





Susa posted @ 10:17 - Link - kommentaarid (8)

23 Veebruar 2014
Käsitööolümpia 2014!



Alustuseks pean ütlema kohe, et ma armastan suusasporti!!! Seda maailmatasemel, nauditavat suusasporti. Nii on taliolümpiamängud minu jaoks alati kui sefiiritort kirsside ja marmelaadiga
Sama mõnus üritus on alati käsitööolümpia!
Niisiis mõtlesin ma juba aastavahetusest hoolega, mida sel olümpial teha, et asi oleks nii nauding kui väljakutse.

Olümpiale ei minda teatavasti alal, mida hästi ei oska. Valida tuleks endale südamelähedane tegevus ja minul on selleks viimasel ajal kudumine.
Olümpiamängud on sportlase jaoks alati väljakutse, seega pidi ka käsitööolümpia olema minu jaoks väljakutse. Midagi sellist, et ma töö ja mängude lõpetuseks saaks endaga rahul olla ja öelda, et jah, ma pingutasin ja ei teinud enda jaoks tavapärast tulemust, vaid ületasin enda!
Oli üks muster, mida ma pikemat aega piilunud olin, üks kena kootud lapimuster, millest saab imearmsaid tekke kokku panna. Pikemat aega olin ma mõelnud ka sellele, et meie magamistoa voodi vajaks katet. Kas ma nüüd võtan selle töö ette ja mahutan voodikatte kudumise kahele nädalale?
Järgnes arupidamine. Mitu nädalat. Ja siis kiire otsus, et jah, teeme ära!

Peale esimese lapi kudumist oli selge, et üks lapp = 6 tundi tööd.
Tekki pidi minema 16 lappi, mis = 96 tundi tööd.
Mul oli aega 14 päeva (eelmise nädalavahetuse veetsime Helsingis, nii et seal kudumist ma eriti tõsiselt ei võtnud). Õnneks ei olnud tööl väga kiired ajad, nii et ma sain mitu head päeva veeta kodus, teleka ees, vardad peos ja meel ärevil nii oma lemmikute pärast Sotšis kui teki pärast oma olümpiakavas.





Lõpptulemus oli see, et 13 päeva kulus lappide kudumisele ja see viimane päev, tänane, tekile äärepitsi heegeldamiseks.
Ma sain ta valmis ja OIOIOIIII kui rahul ma oma olümpiaga olen!!!
Saabun lahingust kilbiga, mitte kilbil



Andmed:
Lapimuster: Megan's Counterpane
Vardad: nr.4
Heegelnõel: nr.6
Lõng: Drops Karisma (sinine, valge, punane, helesinine)
Teki kaal: 2,4kg
Teki mõõdud: 2x2m




Hea, soe šuba



Mis puutub pärisolümpiasse, siis olen rõõmus, et Justyna Kowalczyk võitis kuldmedali (ta on ju peaaegu eestlane, eksole) ja et Venemaa sai nii uhke võidu meeste laskesuusatamise teates ning kolmikvõidu meeste 50 kilomeetri maratonil. Jubedalt kahju on, et Petter Northugi olümpia niimoodi tuksi läks!

Aga lõpetuseks - see oli nauditav olümpia!
Eriti hea oli kududa suusasprindi ja laskesuusatamise ajal, sest reporterite entusiastlik jutuvadin pani ka vardad kiiremini tööle
Nüüd jääb suusafänn ootama järgmise aasta Faluni MM-i!

PS: Kas polnud Venemaal ilus olümpiasümboolika! Millised mustrid ja värvid!


Susa posted @ 16:40 - Link - kommentaarid (19)

10 November 2013
Pitsiline päevavari (õigemini vihmavari)!

Mõned õhtud on sellised, kus und ei tule. Oled kõike teinud - päeval tööl käinud, kodus kokanud, trenni teinud, telekat vaadanud, lugenud, kudunud, saatnud välismaale umbes 15 jõulukaarti ja ikka ei ole tunnet, et võiks magama minna. Siis istud arvuti taha ja nuhid sääl ringi.
Hiljaaegu liitusin ma FB-s soomlannade sokikudumise grupiga. Vahvaid sokke teevad! Kiidavad hoogsalt teiste töid, kaklevad ja solvuvad ka naljakate asjade peale. Näiteks lahkus üks proua grupist selletõttu, et keegi küsis, kas 2 tundi on soki valmiskudumiseks liiga pikk aeg? Proua solvus, et hobi hakati ajas mõõtma Aga mina vaatasin sommide sokke ja jõudsin ühe kena blogini, kus palju toredaid asju sees. Ja äkki nägin pitsilist vihmavarju! No nii ilusat!!! Varju juures oli ka link, mis viis idee autorini, nii et kes iganes nüüd seda tehnikat proovib, palun viidake ka autori blogile, sest ta on sellise megahea idee eest suure tunnustuse ära teeninud!

Idee autor omaKoppa, blogi link siin: http://omakoppa.blogspot.fi/

Vaja läheb:
1. Ühevärvilist vihmavarju
2. Sprayvärvi (ilmastikukindlat)
3. Pitslinikuid, pitse
4. Kummikindaid (võite ka ära jätta, sest käed saab ju hiljem lahustiga puhtaks teha)

Ja polegi muud kui vari lahti, linik sobivasse kohta peale, sprayga üle, järgmine linik peale, sprayga üle jne. Siis lasete ära kuivada ja ootate pikisilmi vihmast ilma, et tänavale kekutama minna

Minu vihmavari sai umbes 10 minutiga sellise tuuningu:







Eks ma olen vahepeal kudunud ka, aga näitan neid töid järgmises postis Praegu mõtlen, et selline vihmavari oleks ka tore jõulukink

Susa posted @ 14:38 - Link - kommentaarid (13)

25 August 2013
TK: Sügis soojaks!

Mõnede asjadega on nii, et näed ja ei saa enne lahti kui pole ise järgi teinud. Seekord oli selleks üks Facebookis jagatud hall kampsun, mis lihtsalt võlus oma eripärase kudumisviisiga. Kindad ja sall jäid ootele ja vardad sukeldusid punase lõnga sisse. Õpetus oli küll hiinakeelne, aga skeemid kenasti loetavad, nii et ei mingit probleemi kudumisel.

Originaal näeb välja selline (Google pildiotsing aitab selle pildi järgi ka skeemideni):



Lõng: Alize Ecolana, 100% villa, 100gr=220m (kulu 4 tokki)
Vardad: nr.3
Heegelnõel nr. 3,5

Teadsin kohe, et sellest peab tulema vest, mitte kampsun. Mulle meeldib talvel kõrge kaelusega polosid kanda ja selleks on vaja vesti. Lisaks sai see vest endale ka kelmika kaeluse ja kahele poole õmbluste kohale tulid palmikud. Mõnus nikeradmine oli! Loodame, et tuleb külm talv




Susa posted @ 20:47 - Link - kommentaarid (20)

17 Juuni 2013
Suveks riie selga!

Sel kevadel tekkis mul äkki hirmus tahtmine heegeldada mõni pitsiline vidin. Selline, mille saaks suvel kuumade ilmadega selga panna.
Kuna riiete mõõtu kudumine ja heegeldamine on minu jaoks puhas õnneasi, siis alustasin sellegi topiga nii, et... no lihtsalt alustasin ülemisest äärest ja heegeldasin. Vahepeal passisin selga. Tundus, et on paras. Ja siis jäin niisama passima, sest kuidagi ei tahtnud enam heegeldada... Mõtlesin kudumisest ja tikkimisest kui maailma toredamatest asjadest ja põrnitsesin oma pooleliolevat heegeldust. Aegajalt surusin hambad risti ja tegin pluusile heegelnõelaga paar tiiru peale. Kuni jõudsin asjaga nii kaugele, et varrukad olid valmis ja edasi oli vaja teha vaid kereosa. Niisiis - vöökoht läks ludinal. Kuni ääreni. Tegin alguses samasuguse lihtsa alumise ääre nagu on kaelaauk. Aga see jäi kuidagi proportsioonist välja. Nuputasin siis natuke ja organiseerisin alla ka ananassid. Kolm viimast rida tuli igal ananassil eraldi heegeldada ja tänu sellele oli ka omajagu lõngaotste peitmisi

Ananassid on minu jaoks nostalgia Kunagi põhikooli ajal, kui mu ema Pärnu Ukut juhtis, heegeldasin ma mõned ananassimustriga õlarätid. Mäletan, et algus läks alati libedalt, aga siis läksid read aina pikemaks ja lõpuks olin ma päris tüdinenud. Veidi aega pidasin puhkust ja siis võtsin uue rätiku töösse.
Kahjuks ei ole mul enam seda Ukuaegset rätimustrit alles.

Aga pluus sai valmis ja selline ta on (Lynxile suur tänu pildi eest!):

Lõng: Alize Bamboo, must 2,5 tokki
Konks: nr. 2,5



Kirjutan siia ka, et tänasest kuni 1. jaanuarini 2014 olen ma amelikult "tööpuhkusel". St. mõnulen siin foorumis kui lihtsalt tavaline foorumlane, tööd tegemata, lihtsalt lugedes ja vaadates. Selleks on lihtne põhjus - akud said tühjaks! Ma vajan väikest laadimispausi ja olen hirmus tänulik admin Muhvile ja Isetegija tublidele tugidele-modedele, kes lubavad mulle selle tööpuhkuse!

Kujutan juba ette, kuidas ma foorumisse tulles lihtsalt avan näiteks blogide lehe ja loen ja naudin pilte! Või lobisen niisama. Või panen enda nime kalendritellijate ridadesse kirja ja ootan ainult kuidas kalender mulle postkasti potsatab. PARADIIS!
Muutsin oma staatuse ka ära - Puhkav Admin

Hetkel ei oskagi kohe valida, millist näputööd järgmisena ette võtta
Susa posted @ 20:14 - Link - kommentaarid (27)

09 Juuni 2013
Sall nimega Madeleine



Sallide kudumise juures on kaks rasket asja:
1. Äärepits
2. Nimi

Selle salliga läks nii, et mulle tundus - KÕIK koovad Haapsalu salle! Tahaks ka... Leppisin endaga kokku, et ei mõtle alguses üldse äärepitsile. Lihtsalt valin mustri välja, koon keskosa valmis ja eks siis ole näha, mis saab. Poodi oli just saabunud imekaunis türkiissinine Kid Royal ja see lausa nõudis salliks saamist.

Ilus raamat, "Haapsalu Rätt", ette ja mustrit otsima. Üks uhkem kui teine! No kuidas sealt valida... Ja siis jäi silma leheküljel 170 oleva Viljaringi kirjaga räti äärekiri. No nii lõpmata ilus! Võtsin siis mustriprogrammi ette ja hakkasin seda mitmest nurgast kokku joonistama. Raamatus ei ole äärekiri kirjas täismotiividena. Poolikud sakid ja poolikud rombid sai ühendatud terveteks ja kiiresti kuduma! Nii põnev oli

Kudumisega tegin algust tegelikult juba eelmisel aastal. Aga siis tekkis paus, sest muud asjad tulid vahele. Nüüd, tööde vahelisel ajal, otsisin pooliku kudumise jälle üles ja lõpetasin salli ära. Ja siis tuli see esimene raske asi, mida ei saanud enam edasi lükata - äärepits!?!?! Võtsin aga suure raamatu jälle ette ja süvenesin neisse silmade arvutustesse. Lugesin, arvutasin.
Vahepeale tekkis üks heegeldustöö.
Ja siis kui too läbi sai, tabas mind geniaalne mõte - miks peaks sallile äärepitsi kuduma kui saab ka heegeldada? Oma türkiissinise värvi poolest ei pretendeeri see sall nagunii Haapsalu salliks. Mis tegelikult ei ole ka eesmärgiks... Seega tuleb leida sobiv heegeldatud äärepits ja asi valmis teha. Tuhlasin nettipidi tükk aega ja ei leidnud täpselt sobivat mustrit. Võtsin siis ühe enamvähem õigena tunduva pildi ette ja paberi-pliiatsi abil sai äärepits kokku kombineeritud.

Üks mõte, mis mind juba mõnda aega kummitanud on, on salli ümber lokkiv ja lendlev äärepits. Selline edev, elektriline Nüüd oli see võimalus mõte järgi proovida.
Peab ütlema, et kududa on märksa lihtsam ja kiirem kui heegeldada... Aga kange soov tulemust näha utsitas kiiremini nõela viibutama ja valmis ta sai!

Nüüd tuleb teine raske asi, ehk nimevalik. Ühel õigel sallil peab ju nimi olema, eksole!
Mõtlesin siis, milline ta välja näeb - uhke, pidulik, tänu värvile ja lokilisele äärele kindlasti pilkupüüdev ja edev, soe, õrn, natuke nagu armas ka.. Ja nimeidee tuli eilse päevaga minu juurde - salli nimeks saab Madeleine. Rootsi kuningatütre järgi armas ja õrn ning tema pulmapäeva auks uhke ja pidulik. Pilkupüüdev ja edev peab üks naisterahva nimega asi nagunii olema

Niisiis: Sall nimega Madeleine
Lõng: Alize Kid Royal (<- ilmne vihje salli nimele) nr. 443
25gr = 250m, 62% mohääri, 38% polüamiidi
Kaal: 138gr
Vardad: nr.3
Heegelnõel: nr.3





Tahan tänada oma ema väga meeleoluka fotosessiooni eest! Ja oma meest abi eest pildimudumises!

Ema lubas endast ka salliga koos pilti teha ja oli hiljem pildiga väga rahul

Susa posted @ 20:34 - Link - kommentaarid (23)

20 Mai 2013
Muhu jogurtid

See oli 1. aprill kui ma Facebookis ringi vaadates sattusin ühe pildi peale. Pilt asus Farmi toodete lehel ja kutsus rahvast tarbjamängus osalema - kes arvab ära, milliste toodete uus kujundus pildil on, see saab kotitäie Farmi piimakraami.
Usun, et see on nii kõigi käsitöötegijatega, et kui talle näidatakse pilti tema enda tööst, siis saab ta kohe aru, et tegu on tema tööga. Mind tabas selle mängu pildi nägemisel päris suur OHOOO-efekt, sest pildilt vaatas vastu minu Muhu tikandis padi! Veidi ümbertõstetud kujul, aga ilmselgelt minu 2010. aasta Isetegija Käsitööolümpia ajal tikitud padi! SIIN on postitus.
PS! Sain täna teada ka, kes need karikakrad ja teised lilled-lehed kenasti kompositsiooni on sättinud ja pildiks joonistanud - Sirje Tüür! Ilmselt oli kupongi küljes kunagi ka silt nimega, aga tol ajal ei pööranud ma neile asjadele eriti tähelepanu ja igasugu sildid rändasid lihtsalt prügikasti... Tore, et ma seda nüüd tean

Vasakul on pilt, mis Farmi Facebooki lehel üleval oli ja paremal minu Käsitööolümpia tikand:



Hõikasin sealsamas Farmi mängu teate all, et tegu on minu tikandiga. Üsna kiirelt kirjutas mulle Maag Piimatööstuse esindaja ja küsis alguses, kas ma teen nalja Peaaegu sama kiirelt kirjutati Õhtulehest ja küsiti, kas see, mida ma kirjutasin, on tõsi ja et kas pilt on võetud minult küsimata... Õhtulehe esindajale sain vastuseks kirjutada paljude tähtsate ninade lemmikfraasi: Ma ei kommenteeri
Maagiga pidasime aga kirjavahetust.
Alati, kui peab kellelegi midagi tõestama, on vaja väga kindlaid argumente, et just sinul on õigus. On ju tikitud miljoneid Muhu tikandis karikakraid, moone, lillelehti. Kõige parem argument oli sel juhul küllap see, et mul on padi kodus, võin selle iga kell jogurtitopsi kõrvale panna. Samuti see, et karikakrad ei ole tikitud nii, nagu Muhu tikand ette näeb, vaid on tikitud nagu suled jne.
Maagi esindajaga oli meil väga meeldiv kirjavahetus ja sealt suunati mind Maagi reklaamibüroose nimega Newton.

Ja siit tuleb see jutt, miks ma selle posti siia kirjutasin.
Käsitöö on populaarne ja blogimine on populaarne. Internet on tänapäeval täis fotosid imeilusatest töödest, kirjuta vaid otsingumootorisse sind huvitav sõna ja saad kohe tuhandeid pilte, mille hulgast valida. Kui Googlesse kirjutada "muhu tikand", siis näeb sealt üsna alguses sedasama minu tikitud padja pilti, mis asub... Hoopis ühel teisel lehel, mitte minu blogis!
Just tollelt lehelt oli ka Newtoni reklaamibüroo esindaja selle pildi leidnud. Leht ise asub SIIN. Kultuuripiirkonnad Eestis, omanik Tiina Tamm. "Nali" peitub selles, et aastal 20. juulil 2011 sain vihje, et mu pilt tollel lehel ripub, kirjutasin Tiina Tammele, et ta kas:
a. eemaldaks oma lehelt mu pildi, või
b. kirjutaks pildi juurde mu nime.
Tookord kirjutati pildi juurde mu nimi, esimese raksuga valesti (Liivak), saatsin uue kirja sooviga nimi parandada ja sain vastuse vabandusega ning kirjaga, et nimi on kodulehel parandatud. Vaatasin - oli küll.
Ja nüüd avan ma lehe ja vaatan - nime pildi all muidugi enam pole.
Võtsin uuesti ühendust. Ja sain vastuseks:
"Kui võtsite esmakordselt ühendust, ei olnud mul E-õppematerjalide keskkonnas enam võimalik uuendada sinna esitatud zip faili (mille link on teie kirjas) ja seetõttu seal Teie pildi all nime ei ole." Kiri oli kena ja pikk ning kirutati ka, et püütakse selles .zip failis olevat pilti muuta, aga kui just hetk tagasi vaatasin, polnud möödunud kuu ajaga midagi tehtud. Miks, sellest ma aru ei saa, sest kui mul on dokument zipitud ja istub kuskil veebis üleval ning selgub, et seal on midagi valesti, kustutan ma tolle vale faili ära, teen algsesse faili parandused ja laen õige faili uuesti üles. Antud juhul ilmselt lihtsalt ei viitsita asjaga tegeleda.

On olemas selline kena koht nagu GOOGLE IMAGES. Seal on väli, kuhu saab kopeerida kas internetis üleval oleva pildi aadressi või laadida pildi oma arvutist, ning teostada pildiotsing. Panin siis oma tikandipildi sinna otsingusse ja avastasin, et seda kasutatakse rõõmsalt mitmel lehel. Kas viidet pildi autorile juures on? Muidugi mitte.
Võtsin siis kätte ja kirjutasin kõigile kolmele pildikasutajatele, et tegu on minu fotoga minu enda tikitud tööst ja kui nad soovivad seda oma lehel kasutada, siis palun kirjutage pildi juurde ka selle autori nimi. Näiteks Hansatravel reklaamib sellega soomlastele Saaremaad-Hiiumaad SIIN.

Igal juhul olid Newtoniski kenad inimesed, kellega sai veidi kirju vahetatud ja lõpuks kokku lepitud, et kusiganes nad seda pilti kasutavad, läheb sinna juurde ka foto tegija nimi. Lisaks ka honorar mulle ja kotitäis Farmi piimatooteid

Newtoni enda lehel näevad potsikud välja SELLISED.
Varsti pidi ka potsikute peale tulema kiri, kus kõik kokkulepitu olemas.

Mis ma ise kogu sellest saagast arvan?
Võimalik, et reklaami kujundaja tõepoolest ei osanud internetist leitud pildi autorit otsida. Tõenäolisemalt lihtsalt ei viitsinud, sest nagu ma enne kirjutasin - Muhu tikandit on tikitud miljoneid ja kui suur tõenäosus ikka on, et keegi äkki ära tunneb, et see seal topsil on tema tikand. Asi lahenes hästi nii mulle kui reklaamibüroole tänu sellele, et nende suhtumine oli väga meeldiv. Kui mulle oleks püütud tõestada, et tegu ei ole minu fotoga, oleks asi läinud halvaks, sest kogu muu huvi hulgas sain ma ka väga hea pakkumise juriidiliseks toeks. Aitäh! Ma ei ole teise põse ettekeeraja ja õigluse nimel võitlen nii kaua kui vaja.

Seega on mul hea meel, et saime Newtoniga asjad kenasti selgeks kirjutatud, sellepärast et - mis saaks olla lahedam kui see, et MINU LEMMIKJOGURTITE PURKE KAUNISTAB MINU FOTO MINU TIKANDIGA!


Veidi hiljem leidsime Lynxiga mitmeid reklaamtahvleid, kus potsikud tikandiga peal ja kirjad ka kenasti nähtaval



Ja poes näevad need rivid välja sellised:



Kooresed on tõepoolest mu lemmikjogurtid juba sellest hetkest kui nad turule ilmusid Neil ei ole seda haput maitset, mis tavapäraselt jogurtitel on ja nende sees on suured puuviljatükid Rääkimata sellest, et potsikud nägid nii ilusad välja, et ma ei saanud neid kuidagi ära visata. Niisiis oli meil köögis terve riiulitäis kooreste topsikuid. Ja kooreste lummusse sattudes võib dieet hukka minna Mis mõneks ajaks juhtuski kui kotitäis jogurteid meie õuele saabus... Ja muidugi on meil ka nüüd terve rivi topse... Õnneks saab neid igatmoodi kasutada, alates taimede sinna sisse pikeerimisest kuni pliiatsitopside ja vaasideni



Mida ma tahaks kõigile oma fotosid internetti riputajatele öelda:
Märkige oma fotod kas oma nimega või oma logoga või e-mailiga vms. kirjaga, mille järgi teid tuvastada saab!

Mida ma tahaks kõigile teiste tehtud piltide kasutajatele öelda:
Nähke veidi vaeva, otsige pildi autor üles ja küsige temalt, kas tohite ta fotot kasutada! Lisage foto juurde ka selle autori nimi ja viide algallikale.

Loodan, et ka isetegiajte seas on Farmi kooreste fänne
Meie perekonna lemmik on virsikutega koorene, milline on teie pere lemmik?
Susa posted @ 08:25 - Link - kommentaarid (24)

22 Aprill 2013
Sallilõnga pakkumiste tulemused

Kõigepealt - tänud kõigile, kes seda esimest liblikat kiitsid Ta muutus sellest kiitusest veel edevamaks kui alguses oli

Nüüd siis teie pakkumised, millisest lõngast uus liblikas kududa.
Ülivõimsalt kogus kõige rohkem hääli (20) lõng nr.5, ehk sini-valge. Juhtus aga nii, et see lõng sai enne otsa kui mina tulemused kokku sain liidetud Seega läheb kudumisele kohale nr. 2 maandunud lõng, ehk nr.1. See kogus 16 häält. Varsti jõuab varrastele.

Oli väga põnev teie pakkumisi lugeda! Veidi populaarsemad kui teised olid veel numbrid 9 (11 häält), 3 ja 4 (mõlemal 8 häält). Kõige vähem meeldis teile lõng nr. 10, mis kogus ainult ühe hääle! Nr. 2 kogus ka ainult 2 häält, mis on omamoodi naljakas, sest must-valge on tegelikult alati populaarne lõngatoon. Samas - küllap on meil kõigil igatsus suviste värvide järele.

Nüüd toki loosimisest
Kõsisin ühelt tänaselt lõngaostjalt, kas ta sooviks olla fortuuna ja soomlanna Suvi oli hea meelega nõus Tema öeldud number oli 19 (tema tütre vanus) ja seega saab toki lõnga endale 19. kommentaari kirjutaja SUNRAY! Palju õnne! Kirjutan sulle, mis värvi lõngatokki soovid.

Mina hakkan nüüd kuduma
Susa posted @ 11:14 - Link - kommentaarid (6)

18 Aprill 2013
Selle aasta esimene liblikas...

...oli kirju!
Maandus mu kuuriuksele ja jäi siis sinna poosetama



Sel liblikal on siidised ja nii pehmed tiivad, et ausõna - ma pole enne nii pehmet asja kudunud! Ma polegi enne 100% bambuslõngast midagi teinud, nii et tulemus oli minu jaoks üllatav. Kartsin, et see lõng ei jää oma pehmuse pärast "hoidma", aga rätt allus venitusele väga hästi ja tõepoolest - koerakutsikad on ilmselt sama pehmed kui see rätt!

Rätt: Holden Shawlette väikse omaloominguga
Lõng: Alize Bamboo Fine batic, 100gr/440m, 100% bambus
Vardad: 3,5
Lõngakulu: 1 tokk!

See 1 tokk lõngakulu oli teine asi, mis mind kahtlema pani - kas see on ikka võimalik, et koongi terve räti ühest tokist? Lõpuks oli nii, et ma kudusin sest tokist suurema räti kui muster ette nägi Mõõtudeks sai: 145x70cm





Ma pole ammu siia kirjutanud. Põhjus omamoodi naljakas - mul on üle mitme aasta käsil mitu näputööd korraga ja kõik nad ootavad üksteise järel, et valmis saada. Tegemisel oli seesama rätt ja kaks suvepluusi ja muidugi veel labakupaar... See viimane hakkas juba valmis saama, aga siis saabusid mulle poodi müüki need bambuslõngad ja no ei ole ju võimalik istuda ja vahtida seda lõngariiulit ning ise samal ajal kinnast kududa Suvi koputab ka uksele... Seega jäid kindad hetkel ootele ja ma pean oma suvelõngade kudumise maania "välja kuduma"

Igal juhul tuleb homme veel üks kudumine juurde, sest see rätt, mis praegu valmis sai, pidi minema poodi lõnganäidiseks. Aga jõuab hoopis ema kaela Niisiis hakkan ma homme uut rätti kuduma. Millist värvi? See on küsimus... Keegi tahab äkki soovitada, millisest üleminekuga bambusest ma uue räti võiks kududa? Näidiseks?
Ütleme nii, et hakkame vasakult lugema, st. kõige vasakpoolsem on nr.1 jne.
Kõigi soovitajate vahel loosin ühe toki seda bambuslõnga välja ka ja panen järgmise nädala alguses teele. Esmaspäeval näiteks! Saate endale ka kutsikapehme räti kududa! Sobib?
PS: Lõnga saab niisama ka tellida, maksab 3.80

Susa posted @ 18:27 - Link - kommentaarid (76)

08 Märts 2013
Cimdi-cimdi!

Tundub, et sel aastal olen ma kindalainel. Kududa-kududa-kududa! Ja nüüd siis sammuke edasi - nr. 2 vardad on asendunud nr. 1,25 varrastega. Areneme...
Peale sõrmikute lõpetamist haarasin selle kuulsa ja uhke lätlaste kindaraamatu ja hakkasin mustrit valima. Leidsin! Alustasin. Ja 126 silma ringis lõppes harutamisega. Ma ei tunne ühtegi nii suurte kätega inimest, kes selliste silmade arvuga kindaid kanda saaks!
Uus muster, seekord 96 silmaga.
Nii hea oli kududa - nädal täis suusatamise MM-i! Rahulik nädal tööjuures, suusatamine läpparist jooksmas ja näpud töös. Kaif!
Muster oli ette nähtud kolme värviga. Kusjuures kolmas värv esines kindas täpikeste näol ja seda kolmandat lõnga kogu aeg sinna täpikesteni lohistada... Hiljem täppe juurde tikkida ei tundunud ka ahvatlev. Saabus päästev idee - helmed! Kudusin käpikutesse klaashelmed Edevad kindad (mulle tundub, et ma kasutan oma tööde iseloomustemiseks tihti sõna "edev"...).

Niisiis:
Lõngad: Malabrigo sock ja Posh Yarni punane, mõlemad 100% meriino.
4mm rohelised klaashelmed Pandurost. 94tk=1 kinnas
Vardad nr. 1,25
Parema käe pöidlas on valge põhjalõnga asemel hall nutilõng, millega saab kinnast käest võtmata telefoni vastu võtta või sõnumit toksida.
Kindad Vidzemest, Sarkaņist, Madona piirkonnast. Raamatus lk. 100





Mõnes mõttes sümboolsed kindad - Suusatamise MM-i võitis puna-valge Norra

Kui see paar valmis, hakkasin kohe raamatust uut valima! Näpud sügelesid kohutavalt, aga see valik on nii raske!
Siis külastasin raamatupoodi ja sain sealt Eesti kirivööde raamatu. Ja seal on vöödemustrid, mis panid mind ruudulist paberit ja pliiatsit haarama. Nii et järgmine kindapaar tuleb hoopis minu enda mustriga. Praegu koon juba teist päeva lapilist kindapära Pole eriti palju kudumisaega olnud ja lapitamine läheb aeglaselt ka! Samas - suurepärane võimalus treenida vasakult paremale kudumist. No et ei peaks tööd pidevalt ümber pöörama, vaid saaks kogu aeg paremat külge eespool hoida. Üsna nobedalt läheb juba!

1. märtsil olin kodus ja läksin linnukestele päevast seemneportsu viima. Kallasin sifkad nõusse, panin kaane kinni ja hakkasin tagasi tuppa tulema. Päike paistis, lumi sulas ja lume alt paistsid selle aasta esimesed lumikellukesed! Oh, milline kevadetunne äkki tuli! Nagu olekski märtsiga kevad kätte jõudnud


Susa posted @ 20:58 - Link - kommentaarid (12)

16 Veebruar 2013
Kindamüsteerium



1. veebruaril algas ja nüüd saabki juba läbi

Hakkasin eelmsiel aastal sokke kuduma ja pingutasin mustrilõnga liiga palju Sokiks see endam ei kõlvanud, aga tuli kindaidee, mis töö käigus edasi arenes ja lõpuks kindamüsteeriumiks sai.
Tore oli see, et küsimusi kudumise kohta oli üsna vähe ja kõigil, kes soovisid, tulid kindad ka välja! Järelikult sai õpetus niimoodi kirja, et oli arusaadav. Siinkohal tänud Sapsile, kes tegi kontrollkudumist ja tänu kellele sai õpetusse üht-teist juurde kirjutatud

Minu enda esimene kindapaar sai selline:





Ja teine selline:



Müsteeriumi käigus selgus ka, et konservatiivsem rahvas jättis kudumise pooleli. Eks ma seda arvasingi, et mitte kõik ei taha/julge sellistega tänavale minna. Aga no näiteks pajakindaks sobiks ju küll kui labaosale vooder alla panna

Susa posted @ 12:39 - Link - kommentaarid (25)

11 Veebruar 2013
Staaride riided!

Sellise nimega TK projekti käisin Isetegijas välja. Hääli pole ta eriti kogunud, aga mul on oma töö igal juhul valmis

Enne jõule tuleb ikka mitmeid häid uudiseid. Üks neist oli see, et üks minu lemmikartist annab välja jõulukontserdiga DVD ja jõuluraamatu! Mõne asja peab inimene lihtsalt saama. Seega asusin otsima, kust ma selle raamatu endale tellida saan. Oleks Rootsi sõit ees olnud, poleks olnud probleemi. Seekord tänasin lihtsalt õnne, et artistil on nii kena koduleht, kus ka pood olemas ja saadetakse ka välismaale.

Peale tellimist algas ootamine. Kõige hullem tegevus, mis venib ja venib aga tavaliselt end ka kenasti ära tasub
Nädal enne jõule oli raamat kohal. Lisaks ka jõulumuusikaga CD koos autogrammiga!

Mulle meeldivad raamatud, mis on suured ja rasked, kollakate paksude lehtedega ja lõhnavad raamatu järele! See oli täpselt selline süllevõtmise ja süvenemise raamat. Ei mingit klantsi, läiget. Lihtsalt mitu kilo südamlikkust ja jõulutunnet.
Kaanepildil jäid mu silmad aga ühte kohta pidama... Kelle silmad jäävad samasse kohta?



Enne jõule polnud aega, aga nüüd võtsin ruudupaberi ja panin selle kindamustri kirja. Õnneks oli raamatus veel mitu pilti, kus muster ka paremini peal ja kuna ma teadsin kohe kindlasti, et oma esimesed sõrmikud koon ma just sellised ja oma mehele, siis oli iga pildi infokilluke abiks. Ainus, mille saladus raamatu lehtede vahelt ei avaldunud, oli kindapära oma. Pidasin aru, et kasvõi kirjuta Peteri FB lehele ja küsi pilti, kus terve kinnas peal, aga otsustasin siis ikka, et teen ühe tavapärase selbuvotteri pära. Ega palju mööda ei saa ju panna

Niisiis - muster kirjas, alustasin kudumist.
Ja sain kiirelt selgeks, et kui ma tahan, et need kindad mu mehele ka kätte mahuksid, siis tuleb mustrit suurendada. Vardad nr. 1,5 ja peenike lõng ei andnud õiget laiust välja.
Tegin põdra pikemaks ja paksemaks, lisasin ka mujale sikke ja sakke ning teine katse õnnestus juba palju paremini!
Sõrmede kudumine on üks...
Ma oleks selle ajaga kahed labakud valmis jõudnud kui ma neid sõrmi nikerdasin! Aga valmis sain.

Tööjuures olid mul poolikud kindad laual kui tuli üks eesti proua ja nägi neid. Kiitis mustrit ja nentis siis, et nooh, valmis ja kohe müüki, eksole! Ütlesin siis, et koon hoopis oma mehele ja mõtlesin ise, et ma ei saaks küll neid sõrmikuid kunagi müüa - nende lugu ja sõrmedele kulutatud aeg tekitaks sellise hinna, et ükski hing neid ei ostaks
Proua aga imetas, et kas siis noored mehed kannavad selliseid mustrilisi kindaid? Jah, kannavad küll! Ise valis muide ka lõngad välja, millest ma kuduma hakkasin.

Peale kaht päeva kindapärade ja labade kudumist ja nelja päeva sõrmedega jampsimist said nad valmis.
Mina tean, millised vead ma sinna sisse kudusin, teised ilmselt ei märka
Loodan, et mu mees nendega rahul on ja neid kannab!

Minu käest küsiti, et miks põdrad seisavad kinnastel, tagumikud vastamisi? Aga kuidas sa paned kaks vägevat põtra ninad vastamisi seisma? Pidev tüli ja sarvede ristamine

Lõng: Malabrigo sock (sinist 55gr, valget 30gr)
Vardad: nr.1,5





**************************************************************************************

Teisest ooperist ka: vahepeal ilmus järjekordne Tiiu number, kus sees ka minu kindamantlid. Kolmas minu töö Tiius

Susa posted @ 10:51 - Link - kommentaarid (23)

27 Jaanuar 2013
2 kärbest ühe hoobiga

Jaanuarikuu algas puhates! Tööjuures nr.1 oli talvepuhkus ja tööjures nr.2 võtsin ka vabamalt Detsembrikuise tormamise järel oli seda vaja. Sai rahulikult diivaninurgas telekat kuulata ja näppudel käia lasta. Praeguseks on valmis 4 uut asja, millest kaht saan näidata, kaht veel mitte.



Mõtlesin pikalt, kas seon ennast. Lõpuks ikkagi otsustasin, et osalen. No kuidas ei osale? Aasta oleks nagu tühi kohe kui ei osale
Kudusin teise rebase, seekord õiget rebasevärvi. Reps läks kingituseks. Ma loodan, et on ka kohale jõudnud!
Muster: Trine Koki blogist
Vardad: 3,5
Lõng: Drops Karisma





Minu jaoks justkui kohustuslik projekt - Vikerkaar! Elu ongi juba 2-3 kuud mõnusalt värviline ja särav
Kui ma selle projekti idee eelmisel aastal välja käisin, siis oli see ülimalt egoistlik käik - ma nimelt sain just siis oma poodi vikerkaarevärvilise YarnArti lõnga ja kui lõng näeb selline välja, et sööks või ära, siis tuleb tast ju ka midagi teha! Tegin. Lapisalli.
Muster: Eva Martinsson
Sall: Entrelac shawl with tassels
Link Ravelrysse SIIN
Vardad 2,5
Lõng: Yarn Art 100gr

Kudusin 2 rida vähem. Lootsin, et saan ühe tokiga hakkama, aga natuke jäi puudu! Kuna nagunii tuli uus tokk võtta, siis tegin salli äärde heegelpitsikese ja kruvisin suured tutid ka.
Näe - panin bannerile veel vana aastaarvu! Ma kirjutangi veel igale poole 2012



Olin õnnelik, et saame päiksega ilusad säravad pildid, aga õues oli nii külm tuul, et minust sai Buranovskie Babuški uus liige



***********************************************************************************
Need kaks valmis asja, mida ma praegu näidata ei saa - need on kindad. Labakindad.
Tegin jõulude ja uue aasta vahel esimese paari ja päris huvitavad tulid. Teistmoodi kootud kui normaalseid labakuid kootakse. Mõtlesin õpetuse blogisse üles riputada, aga teen hoopis nii, et sätin foorumisse pisikese Kindamüsteeriumi Kes riskib minu moodi hullu kinnast kududa, see on oodatud kaasa lööma. Eks ma kirjutan foorumiteemas lähemalt kui asjaga alustan!
***********************************************************************************
PS! PS! PS!

Kuna talv pole veel läbi ja külmad kestavad, siis ei ole veel hilja tänada kõiki, kes mulle ja Lynxile jõulukaarte saatsid!!!
Aitäh Minu jaoks on üks jõulude võlu kaardikirjutamises ja kaardisaamises. Postkastis peab midagi olema, muidu polegi õiget jõulutunnet!

Sel aastal saime me 90 kaarti (mõned eriti kaugelt on veel tulemas), mis saadeti 25 erinevalt maalt!
Skännisin kaardid sisse ja kes soovib, see näeb, milliseid kaarte millisel maal tehakse. Iga pildi peal on kirjas ka riik, kust see tuli.

Jõulukaardid 2012
Susa posted @ 13:17 - Link - kommentaarid (14)

17 Detsember 2012
Kalendrilee!!!

Häda ajab härja kaevu ja kastitäis kodu ootavaid käsitöökalendreid paneb Susa luuletama

PS! Kes täna-homme tellib, see saab kalendri juba jõuluks kätte! Kes tellib natuke hiljem, saab kalendri enne aastavahetust kätte!
Julgemad tellivad nüüd, mõtlikumad tellivad peale 21. detsembrit

Kogu tellimisinfo asub kenasti selles teemas:
Isetegija käsitöökalender 2013 - tellimine!



Aidake kalendritele KODU leida!
Susa posted @ 16:01 - Link - kommentaarid (7)

16 Detsember 2012
3. advent

Nädalad lähevad lennates, sest kogu aeg on kiire! Selle, läinud nädala märksõnaks on küllap kell 3-4 magamaminemised..

Esimesena mahtus sellesse nädalasse tühjade plastpudelite kogumine (külapealt kerjamine ). Kel on pudel käepärast, vaadake põhja alla! Seal on ilus lill või ehk hoopis lumehelves? Niisiis lõikusin pudelitel vaibanoaga põhjad alt ära ja..... Edasi saate tegemisõpetust lugeda Isetegija advendikalendrist!





Järgmisena sai valmis kootud üks hõberebane. Valmis selleks, et pugeda jõuluvana kingikotti.
Kõik on kindlasti näinud Marmelaadi blogis olevat rebaseboad. Ma nii andekas ei ole, et võtaks ja maaliks ühe imelise magava repsi, aga kududa ma oskan küll, nii et kootud see loomake sai!
Repsi õpetus pärineb Trine Koki blogist. Kereridasid lisasin juurde päris palju!





Hõberebane sellepärast, et mul polnud ilusat oranži lõnga ja teiseks sellepärast, et mul oli imeilus hõbekas-lillakas tupsukestega lõng.

Kolmas tegu on taaskord loomariigist. Õigemini linnuriigist.
Jah, mulle meeldivad ka öökullid Ja nad sobivad oma ümmarguse kuju poolest ju kaunilt jõulupuu otsa ka! Targad õnnelinnud.
Õpetus taaskord Isetegija advendikalendris - jõuate veel kududa küll!





Tänase päeva kavas on taaskord mitu-mitu tegemist, nii et materjalid valmis ja tegudele! Pole sel jõuluajal vaja niisama tukkuda
Susa posted @ 09:45 - Link - kommentaarid (6)

09 Detsember 2012
2. advent

Mis nädalaga juhtunud on? Peale selle, et ta kuskile lihtsalt ära kadus..
LUND on juurde sadanud! Lihtsalt fantastiline on õhtuti läbi lumesaju töölt koju jalutada!
Koduõues panime puudele tuled külge. Meie kuuseke aina kasvab ja sel aastal, 4-meetrisena, nõudis ta juba kuut tuledeketti! Aga ehtimata me teda ei jäta, nii et kõik, mis ta soovib, ta igal aastal ka saab



Mina olen jõulutöid nikerdanud. Mõned neist saan täna ära näidata, mõned peavad veel õiget aega ootama

Tegin magamistuppa ühed edevad elektriküünlad. Väga mõnus nokitsemine! Kuigi ma alguses kartsin, et äkki sulatab kuum liim lambikeste juhtme läbi, seda siiski ei juhtunud ja nüüd on meil nagis ja riiulis selline armas pitsiline värvidemäng:





Teine tegemine oli veinipudeli korkidest põdrakesed.
Nendega oli alguses suur probleem, sest meil polnud kodus punne. Mainisin oma mehele lõuna ajal oma probleemi ja ta helsitas 10 minuti pärast tagasi - oli kohast, kus ta söömas käib, Edelweissist, punne küsinud ja saanud terve kotitäie! Kniks!
Ma saaks nüüd terve põdrakeste armee valmis teha!





Mõlema asjakese õpetused on olemas Isetegija Advendikalendris!

Minu eelmise posti tegemine, kindamantlid, said aga juba järgi tehtud! Super! Rõuz näitab oma blogis enda kindamantleid
Susa posted @ 09:37 - Link - kommentaarid (9)

04 Detsember 2012
Jõuluaeg - lõpuks ometi!

Kui palju on jõuluimeks vaja? Paari lumesajuga päeva ja ongi kõik vajalik olemas - rõõm ja rahu. Rõõm, et lõpuks on käes talv! Ja rahu, sest see ongi see aasta kauneim aeg. Võrratu talv lume, külma ja sädelevate tulukestega. Rasvapallide ja tutimütsidega.
Meie advendiaeg algab traditsiooniliselt 1. advendi jõulualulude laulmisega kirikus ja sealt edasi jalutame Rüütli platsile, kus jagatakse jõulutuld. Kui oma laternaga koju jõuame, siis süütame ka teised küünlad - õues põõsastel ja toas akendel.



Talvel saabub minu lemmik käsitööaeg. Mulle ei istu suvised kerged käsitööd. Mulle meeldib sättida ennast diivaninurka ja kududa sooje pakse asju.
Sel talvel olen juba mitu-mitu asjakest kudunud ja muudki teinud, aga kuna need tööd jõuavad omal ajal isetegija advendikalendri õpetuste hulka, siis näitan neid siin, blogis, jupikaupa.

Üks vahva tegemine oli advendiraam. Pildiraami sees olev voldik, kuhu saab jõuluaja tegemised kirja panna ja pildidki juurde lisada. See raam, mis ma valisin, oli üsna pisike. Nüüd on tegu, et kõik pildid sinna lehtedele ära mahutada. Aga küll nad mahuvad! Põnev täitmine. Justkui teistmoodi scrapbooking.



Advendiraami tegemise õpetuse leiad Isetegija Advendikalendrist!

Juba kuu aega tagasi hakkasin kuduma kindamantleid. Nagu alati - alguses ühe ideega ja mida rida edasi, seda rohkem see algne idee muutus. Punased pidid nad saama ja lumehelbed pidid nende peal olema. Lumehelbe mustri joonistasin maha Laima selle aasta šokolaadikarbilt ja muutsin seda siis veidi kopsakamaks.
Nende mantlite alla võib panna nii valgeid kui punaseid kui ka musti kindaid. Sõrmikuid või labakuid.
Tahtsin juba ammu kududa kindaid, mida saaks mantlivarruka peal kanda ja neid tõesti saab!
Väga mõnus nuputamine ja kes soovib ise ka mõned mantlid kududa, siis Isetegija Advendikalendris on ka nende kudumise õpetus.






Susa posted @ 00:46 - Link - kommentaarid (17)

04 November 2012
Rootsi põimingu õpituba Pärnus

See oli lihtsalt nii lahe ja nakatav õpituba, et vajab omaette postitust

Sel aastal ei saanud ma Isetegija sünnipäevale minna - pidin olema tööl. Oli jube kahju ja mitte vaid sellepärast, et ei saa pidutseda, vaid eelkõige sellepärast, et ei saa rootsi põimingu õpituppa! Lugesin sünnipäevateemast, et ka Sunray ei saa pittu minna ja siis tekkiski mõte, et kutsuks siis Unduka Pärnusse! Meie õnneks oli ta õhinal nõus ja nii saigi foorumisse teema üles pandud. Ilmselt ei tea veel kõik, millega on tegu, igal juhul oli õpitoa vastu huvi leige. Meie õnneks oli Undukas nõus ka väiksele grupile õpetusi jagama

Oi, kus sai küüsi näritud ja oodatud, kuna ometi see laupäev kätte jõuab! Vahepeal pidime pärnakate traditsioonilise kohtumispaiga - Maarja Magdaleena Gildi ärklisaali - ära ütlema, sest nemad tõstsid saali rendi sellest hooajast 8.- EURini tunnis! Aga kus häda kõige suurem.. Meil on Pärnus uus tore lõngapood Käsitööait, mille perenaine Anita oli lahkelt nõus meid vastu võtma

Niisiis - saabus see õnnelik laupäev, kus me kella kümneks Käsitööaita kogunesime. Anital oli ahi köetud ja poest karbitäis värskeid küpsiseid toodud. Teevesi podises ja Undukas sättis oma kaunid põimingud armsa ümmarguse lauakese peale ritta. Meie neljakesi - Sunray, Meka, Lukumetuku ja mina, istusime ümber laua ja kuulasime hoolega, mida Undukas rääkis. Vahepeal esitasime rohkem ja vähem totakaid küsimusi ka



Kõik see tundus alguses nii keeruline! Minu suurim hirm oli see, mis tavalise tikkimise puhul - et ma tõmban niidi liiga pingule ja kangas jääb lokkima. Vahvelkangas on ju õhuke ka! Aga üllatus-üllatus, ei tekkinudki sellist probleemi
Undukas jagas õppematerjale ja aitas meil õige pikkusega niite mõõta. Selles põimingus niite keset tööd ei jätkata, nii et on ülitähtis, et võtaksid nõela taha just õige pikkusega saba.



Peale esimesi pisteid hakkas tekkima tugevam tunne. Töö ednes ja oi kui mõnus see oli! Lukumetuku näitas põimimise kõrgemat klassi - katsuge järgi teha!



Kõigil tekkisid oma mustritega seoses ideed.
Anita ajas meid mitu korda teele ja küpsisele, enne kui me lõpuks oma tööd näpuvahelt ära panna täisime Vahel ma mõtlesin, et me vist hirmutasime oma jutuvadaga poodi tulevaid ja lõngu valivaid kliente ka.. Aga tundus, et kõik said siiski oma ostud sooritatud





Sunray pidi töö pooleli jätma, sest õiget tooni niiti polnud kaasas. Meka tekitas täiesti uue ja kauni mustri ja Lukumetuku põimis tõeliselt särava rätiku!
Mina leidsin oma lõngatokist 5 erinevat roosat tooni ja mõtlesin, et kerin nad eraldi ja kasutan kõiki. Kerimisel sai viiest toonist neli, aga käiku nad läksid ja mustriga seoses tuli ka veel üks lisamõte - teha valmispõimitud sakkide sisse pisikesed mullikesed.

Meka kaunid ümarad põimingud:


Lukumetuku särav põiming:


Minu mustriarendus:


Aeg lendas tõesti ulmelist kiiresti! Neli tundi olid niuhti läbi, aga õnneks ei saatnud Anita meid kohe minema, nii et saime veel veidi laua ümber juttu ja niiti venitada

Mul oli Anita juures üks teinegi asi ajada. Nimelt oli mu armas abikaasa enne mu sünnipäeva tal külas käinud ja mina leidsin oma kingikoti seest muuhulgas ka kena paki Käistööaida kinkekaarte. Olin väga üllatunud, sest kaartide kogusumma polnud sugugi väike, aga mu mees teatas, et korralik lõng ongi kallis! Vat nii tark mees on mul juba Seega tiirutasin jupp aega lõngariiulite vahel ja tegin valikut. Lähtusin tõsiselt oma mehe hea ja kalli lõnga lausest, seega valisin kõige uuema lõnga, mida Anital pakkuda oli - jakivillase rohelise! Teate kui pehme see lõng on!



Koju jõudes oli mul tõsiselt kahju, et mul teised tähtajalised tööd ees on, sest rootsi põiming on mul nüüd südames Tänud Undukas selle pisiku eest! Tegin õhtu otsa oma heegeltööd ja siis kui kell oli juba 10 saanud ei pidanud enam vastu. Heegeldamine rändas kapipeale ka põimine laotus lauale. Üks rätiots sai valmis. Kiusatus tegutseda oli nii suur, et võtsin ka teise otsa ette ja lõpetasin öösel kell 2! Suurepärane!
Ideid, mida ja kuidas kaunistada, tekkis meil juba õpitoa ajal - näiteks akna ees olevaid sääsevõrke võiks põimida või sobiva ruuduga aiavõrke.. Nüüd, kella kahest, oli mul veel nii mõnigi uus mõte aga õnneks ei saanud ma päeval Abakhanist uut kangast (punase vahvelkanga rull nägi niisugune välja, nagu oleks sellega tolmust põrandat pühitud..), nii et sain rahulikult magama minna.

Lõpetuseks näitan oma valmispõimitud rätti ka. Küljed on veel õmblemata ja pitsid ootavad heegeldamist. Aga põiming on olemas!



SUUR-SUUR tänud, Undukas, selle kifti ja nakatava õpitoa eest!
Undukas on ka oma blogis sellest õpitoast väga muhedalt kirjutanud

PS: Kellel vedeleb riiulis selline raamat, siis mina olen huvitatud!


Susa posted @ 18:38 - Link - kommentaarid (11)

14 Oktoober 2012
SÜNNIPÄEVAKINGITUS!

8. oktoobril 2005. aastal kirjutasin siia blogisse esimese sissekande:
Alustasin täna oma käsitööblogiga. Loodetavasti ei saa sellest nii lootusetut kohta kui minu peas pesitsev segamini ja üksteisega võitlev ideedehunnik.

Peab ütlema, et mina, kes ma muidu ei suuda mingeid päevikuid pidada (teismelisena sai neid küll palju alustatud, aga peale paari nädalat rauges hoog..), olen siiski suutnud kõik need aastad siia oma käsitööd üles pildistada ja kirjutada. Ehkki ma pole oma algusaegade tegemiste üle kuigi uhke, näitab see minu meelest suurepäraselt kuidas on võimalik asjaga pidevalt tegeledes areneda. Näiteks ei osanud ma üldse kududa. Mingil hetkel sain oma esimese parempidi-pahempidi salli kootud ja nüüd meeldib mulle väga kududa nii pitsrätte kui sokke. Kampsuneid olen küll teinud vaid ühe, aga igastahes ma tean, et ükski muster ei saa olla liiga raske, kui asjasse süveneda. KÕIK on teostatav! Nii et mulle meeldib mõte: kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta!

Miks ma siin siis nüüd heietan
Mul on olnud ÜLIHEA meel, et kõik need aastad on mu blogis olnud lugejaid ja teie kommentaarid on nii südantsoojendavad ja armsad, et tekibki tunne - ma tegelen õige asjaga! See sobib mulle ja paistab, et see meeldib ka teistele Aitäh teile kõigile nende SEITSME aasta eest! Kui vahel on sant tuju, siis aitab isetegijasse tulek ja teiega kirjutamine, teie kommentaaride lugemine ja teie blogide vaatamine jälle reele!

Nüüd jõuame siis jutu mõtteni ka, eksole

Teen teile sünnipäevakingi.
Soktoobri raames valmisid mul äsja ühed sokid ja need lähevadki loosi. Peaksid sobima jalale 38 - 41.
Sokid on soojad, kootud kasutades Opali sokilõngu, Alize Mississippit ja Alize Kid Royali. Vardad nr. 2,5.

Nii et sõbrakesed, kommima!
Ühel hetkel järgmisel nädalal hõikan võitja välja. Kuna, seda siia kirja ei pane, nii et ka selle psoti avastamise kiirus loeb

NB! 16.10 kell 7:45 - loos läks lukku ja sokipaari sai endale KatjaII! Õnnesoovid!
Kõigile kommenteerijatele suur-suur tänu armsate soovide eest!









Head loosiõnne kõigile!
Susa posted @ 14:54 - Link - kommentaarid (100)

11 Oktoober 2012


Kõik algas sellest, et me sattusime suvel Šotimaale.
Õigemini polnud seegi päris algus..

Kõik algas sellest, et selle aasta kevadel sündisid Sockis, Skanseni ilvestel pojad. Kolm nunnut karvakera, kelle elu me oma juunikuise Stockipuhkuse jooksul mitmeid kordi uurimas käisime. Just nimelt sellised nunnukesed (Lynxi tehtud pilt):



Vaatasime neid enne ärasõidupäeva ja mõtlesime, et ei tea, kuna me neid jälle näeme.. Enne Jõule? Kas me saame enne Jõule nii palju töövaba aega, et võime Stocki sõita?
Teine puhkuseosa oli küll veel ees, aga see oli juba planeeritud. Marsruudiks Holland -> Inglismaa.
Juulikuus kui kodus tagasi olime, hakkasin ma mõtlema - miks mitte sõita teisele puhkusele läbi Stocki? Ühest päevast piisab, et pisiilvesed üle vaadata! Seega tekkisid puhkusesse plaanimuutused. Hollandi asendas päev Stockis ja kuna Hollandi jaoks nüüd enam aega ei jäänud, siis asendas selle Šotimaa.

Ja nüüd tuleb see lause, et sattusime suvel Šotimaale.
Ja mis seal ikka rääkida - see on üks ilus ja aus ja karge maa. Inimestega, kellel on tõsine ja sõbralik meel ning neetult uhke inglise keel! Oh, ma tahaks ka sedamoodi rääkida, mitte USA filmiinglist vaid sellist võrratut keelt kui šotlased!
Peale keele on neil veel imeline loodus, armsad sarvilised ja minu lemmikuks saanud ohakas. Ohakas on šotlaste rukkilill. Seda nad armastavad, austavad ja seda pakuvad nad ka oma külalistele kojuviimiseks. Meiegi tõime teda mitmel kujul koju kaasa - teena, magnetina, küpsisekarbil ja kõrvarõngastena. Naljakas on see, et koju jõudes minu ohakavaimustus aina süvenes ja mul on kuri plaan see kaunis umbrohi omale aeda tirida.. Aga sellest plaanist ma veel kodus kõva häälega ei räägi..



Ammu sai veeretatud juba mõtet teha Isetegijasse projekt "Oma kirjaga kindad". Mulle meeldib kui inimesed oma peadega asju välja mõtlevad ja teostavad ja ma austan neid käsitöölisi ja nende töid väga! Niisiis pakkusin projekti välja ja see kogus piisava hulga hääli ning läkski käiku!

Ja mul ei olnud mingit kahtlust, et tahan oma kinnaste peale ohakaid!

Peab ühtlema, et ruudupaberile ohaka joonistamine võttis mul aega umbes 20 minutit.. See lihtsalt tuli. Hakkasin lehte täpitama, siis tuli õis ja peegelpidis teine leht ning oligi valmis. Ilma kustutamata, ilma midagi muutmata. Ju ta siis pidi tulema.
Idee teha allapoole teine ohakas võttis natuke aega. Alguses joonistasin allapoole lehti juurde, aga see ei klappinud. Siis teist mustrit, aga läks kribuks. Lõpuks tõstsin sama ohaka ka allpoole, aga oli imelik, et ühe õiest algab teise vars. Niisiis päästev idee - peegeldame ohaka! Voila
Aga peopesa?

Siis hakkasin netist otsima, millised need traditsioonilised Šotimaa kindad on. Vana lambamaa, kindlasti on neil ka vana kudumise ajalugu ja küllap ka oma traditsioonilised mustrid. Ei olnud vaja kaua tuhnida kui silma hakkasid lahedad mustvalged kirikindad, nimeks Sanquhar.
Ma panen siia ühe pildi neist kinnastest ja peidan selle alla lingi Sanquhari kinnaste ajalooga - kel vähegi kudumistraditsioonide vastu huvi, minge ja lugege! See ON huvitav



See vahva ruudumuster pani mind oma ruudupaberit täitma ja tuletasin sellest oma kinnastele oma mustri, millega täitsin kinda peopesad.

Aga ma tahtsin neisse kinnastesse veel Šotimaad lisada! Küll küllale loodetavasti liiga ei tee..

Võibolla on minu blogi lugejate seas ka neid, kes vaatasid suvel ETV-st sarja "Oru Valitseja". Meie vaatasime kogu perega ja see oli üks üdini lahedalt veedetud tunnike igas päevas! Eks sarjadesse ja filmidesse üldse tulebki suhtuda kui ülepaisutatud kunsti, et vaatajatel oleks huvitav. Aga Šotimaal hämmastas mind see kui ehe see sari tegelikult oli! Highlandis ongi kõik nii, nagu seal näidati - kui rahval on raske, siis on mõisnik see, kes rahvast aitama peab. Kui mõisal on raske, aitab rahvas. Austus mägede ja mägede vahelise vee vastu on suur ja sügav. Kui palju meie siin suhtume oma maasse või veesse austusega? Kindlasti on neid, kes seda teevad ja see on suurepärane!
Käisime Šotimaal olles Highlandi reisil, kuulasime giidi juttu klannidest ja saime teada, et tegelikult on MacDonaldite klann üks Šotimaa suurimaid ja vanimaid.
Clan Donaldi kohta saab lugeda näiteks SIIT.

Ja sel MacDonaldite klannil on moto: PER MARE, PER TERRAS.
Maa ja vee eest.



See kiri sai minu kinnaste peopesadesse. Austusest Šotimaa vastu ja armastusest Eestimaa looduse - maa ja vee vastu.
Kirja kirjutasin kinnaste peopesadesse Sanquhari tähtedega.



Seda kuduma hakates sai nalja, sest kui muidu kudusin mustrit rõõmsalt üle kinda vasakult paremale siis kirjani jõudes ja seda paar rida ära kududes avastasin, et sõnad jooksevad tagurpidi! Seega tuli veidi harutada ja kududa see osa kindast, kus on kiri, suunaga paremalt vasakule



Pöidla kallal mõtlesin pikemalt. Mulle ei meeldi kindad, kus pöial on kootud peopesa äärde, st. ilma kiiluta pöial. See on minu jaoks ebamugav. Enne seda kui ma kiiluga kindaid kandnud polnud, ei olnud loomulikult ebamugav, aga peale kiilude proovimist on! Seega oli vaja leiutada kiil. Vaatasin neid vanu Sanquhari kindaid ja nende pöidlad olid päris põnevalt kootud. Tundusid justkui algavat kohe peale kindapera ja asusid mõnusalt kinda küljel. Eks ma siis alustasin ka kohe peale oma kinnaste soonikut ja muudkui kasvatsin üle rea mõlemas varda otsas. Tulid välja küll ja väga mugavad tulid!
Pöidla äärde ja kinda kahe külje vahele panin jooksma Sanquhari kinnaste peradest võetud mustritriibu.



Lõngad:
Lillades toonides Malabrigo Sock
Valge Malabrigo sock + Alize Kid Royal
Vardad: nr.2





Selle ohakamotiiviga tahaks veel mütsi ka kududa. Tõin Šotimaalt mõnusalt paksu villast lõnga just selle mõttega, nii et kui aeg saabub, siis võtan mütsiteo ka ette!
Susa posted @ 11:52 - Link - kommentaarid (32)

23 September 2012
Kõrvitsasokid

Meil oli sel aastal tõeline kõrvitsaaasta! Esimest korda oli meil suur sõnnikuhunnik, mille otsa panime kolm kõrvitsataime. Alguses ei saanud nad kuidagi vedama ja siis ei saanud kuidagi pidama.. Kasvasid päevas paarkümmend sentimeetrit, nii et lõpuks, kui nad naabrite elupuude otsa ronima hakkasid, oli vaja kääridega kallale minna. Kuigi ma arvasin, et oleks ju kift avastada, et elupuu otsas kasvab kõrvits.. Aga igaks juhuks jätsime selle katse tegemata.

Niisiis - käisime iga päev vaatamas, kui palju need kollased marjad kasvanud on ja see oli põnev! Kuni saabus saagilõikuse aeg. Nüüd on meil üks kõrvitsapirukas söödud ja marjad seisavad üksteise kõrval reas ja ootavad, et ma nad purki pistaks. Nii kui vaba päev saabub, nii ma seda ka teen.

Kõrvitsasuve auks kudusin ühed oranžid kõrvitsasokid. Ema sai esimesena jaole ja tema nad endale saigi.
Värvispektri oranžiks ma neid esitada ei saa, sest sokkides jookseb ka kollast värvi, aga ühes korralikus kõrvitsas ongi ju nii kollast kui oranži!

Lõngad: kahekordne Opal Unicolor oranž ja mingi kapist leitud mohäärisegune RedHeart, oranži-kollasekirju.
Vardad: 2,5



Ema tahtis pildistamise ajaks viisakamad püksid jalga panna, aga minu meelest pidi just nii olema - põllupidajal olgu ikka põlluriided seljas-jalas!





Ja meie saak ka. Uhke tunne oli peale esimest põllupidamsie aastat oma saaki koristada ja pildistada!


Susa posted @ 19:49 - Link - kommentaarid (22)

09 September 2012


Kevadise koristamsie ajal juhtus nii, et kõik minu villased sokid maandusid prügikotis - mõnel kulumisaugud sees ja mõnel lihtsalt liiga väsinud nägu peas.
Nüüd, sügisel, juhtus aga nii, et ilmad ja koos ilmadega ka põrandad läksid kiiresti külmaks ja jalad õhkasid sokkide järgi. Mõtlesin siis, et koon suvemälestustega sokid - mereteemaline projekt oli selleks nagu loodud!

Kõrgemalt haritud käsitööinimesed räägivad alati - kõik algab korralikust plaanist ja joonisest! No võtsin siis mina ka paberi ja pliiatsi ning joonistasin oma tulevased sokid üles. Kohe kaks varianti joonistasin! Ühte hakkasin kuduma ka ja kohe peale soonikut tuli hoopis uus mõte - koon jala ümber päästerõnga! Ok, kudusin ära. Ja siis panin rõnga alla kohe ankrud ka. Need käigud panid põntsu korralikult planeeritud ja ülesjoonistatud sokiteole.



Esimest korda elus kudusin sokke nii, et alustasin kahega korraga. Ja oi kui palju mõnusam on nii kududa! Mul on ju see probleem, et kui üks asi valmis saab, siis teist samasugust sinna juurde kududa, on üks ristihäda ja igavus kuubis! Aga nüüd tegin nii - mõlemad soonikud, siis mõlemad ankrud. Väga mõnus! Nii hakkangi kuduma!
Peale ankruid tuli mõte, et teeks veel ühe päästerõnga. Sellest kasvas välja jala peal olev lapats ja sealt edasi juba rõngas ümber terve jalasääre ja lapatsi. Nüüd polnud mu plaanides enam sokk, vaid midagi soki ja susside vahepealset.

Lapats ja punane ring valmis, oli järg kalade käes.



Ja siis sai proovida ning nentida, et kuigi kalad katavad varbad kenasti ära, jääb kand poolenisti välja. Appi tulid lühendatud read ja lõpptulemus oli, et mul pole elus nii hästi jalas istuvaid sokksusse olnud!



Hakkasin neid esmaspäeval tööjuures kuduma. Kaks käsitööhuvilist soome pouat käisid iga päev mu edusamme vaatamas ja tuletasid kogu aeg meelde, et ma ei tohi neid sokke enne koju viia kui nad neid ka valmispeast näinud on! Reedel saidki näha, olid päris võlutud ja tegid mitu pilti, et koduski selliseid kududa.
Mina palusin oma fotosessiooniks mehe appi ja käisime siis eile ühtul tuule ja niru ilmaga rannas pildistamas. Minu kena mõte, teha pilti rannaliival ja linnuvaatlustornis, läks täiesti luhta, sest vesi oli nii kõrgel, et mingit liiva polnud nähagi ja torni juurde ei pääsenud. Aga pildile nad püütud said ja sellised nad tulid:





Susa posted @ 16:00 - Link - kommentaarid (57)

30 Juuli 2012
Sinine nagu...

...meri, rukkililled, taevas, linaõied, esmaspäevad



Selle kuu puhul ei teagi, millest alustada..
Katsun siis kronoloogiat paika panna ja alustada algusest.

Esiteks - ma ei väsi selle värvispektri puhul imestamast, kuidas osalejad ei suuda endale selgeks teha, mis on selle projekti idee! Juulikuu on sinise värvi kuu. See tähendab, et projekti saab esitada töö, mis on 100% sinine. Lihtne? Aga vat paistab, et ei ole lihtne Ühe värvi toone on ju nii palju, et peaks olema ülimalt mõnus just õigete toonidega mängida, aga ikka üritatakse "kindaprojekti sokke pakkuda" ja kui läbi ei lähe, siis on projektijuht süüdi ja loll ja projekt ise (koos foorumiga muidugi) väärib üle terve interneti sarjamist..

Sellest pideva hädaldamise nägemisest tekkis mul kindel teadmine, et kasutan selles kuus palju erinevaid sinise värvi toone.

Mida siis teha? Alguses mõtlesin heegeldada freeformis padja. Aga mu käsitöömõõn kestis kuu alguses täie auruga, nii et see jäi ära. Alustasin ka ühe salli kudumist, aga kuigi too tuleb sinine, ei saanud seal mitmeid toone kasutada.

Ja siis nägin ma Facebookis üht viidet kaunile salvrättidega kaunistatud toolile. Autor kirjutas, et oli õnnelik nähes neid kauneid rahvusmustritega salfkasid ja tool tuli tõesti uhke! Mõned aastad tagasi sai külastatud Poolat ja nähtud sealset kaunist käsitööd. Tõin endale kojugi suure A3 formaadis Põhja-Poola Kashubiani tikkimismustrite kogu, nii et ühest pilgust salfkadele oli selge, et tegu on just selle piirkonna rahvusmustritega. Muide, neid rätte on veel, paljude Poola mustritega. Näiteks SIIN.

Nüüd kirjutan veel millestki, mis minu jaoks alati valusalt kõlab.
Eestlastel on komme suhtuda Poolasse halvustavalt.. MIKS? Küll saavad pihta õunad, maasikad, riided.. See, mida meie siin "poola träniks" nimetame, on mõnedel sealsetel turgudel müüdav odav hiinlaste masstoodang, mida just odavate hindade pärast meie turgudele müügiks tuuakse (mis ei ole kuidagi poolakate süü). Aga on ka teisi turge, kus müüakse poolakate endi toodangut ja see tasub vaatamist, imetlemist ja ostmist! Poolas toodetakse ja müüakse imeilusaid rõivaid, mis on kvaliteetsed ja kallid. Just hinna pärast me selle kauba olemasolust ilmselt ei teagi. Ma ei näinud Poolas olles mittekvaliteetset nende endi toodangut. Kohapeal olles saab seda küll suu ammuli imetleda ja endale ühtteist ehk lubadagi. Nii et muudame selle meie suus kõlava "odava poola träni" ehk "odavaks hiina träniks"

Soovitan kõigile soojalt sõita Poolasse ekskursioonile ja vaadata, millised inimesed seal elavad ja millega nad tegelevad!

Niisiis - otsisin oma Kashubiani mustrikogu välja ja võtsin lõuendiks oma igava teksajaki.
Mustrid joonistasin üle kollase õmbluskriidiga ja surusin siis vastu jakki. Ega nad kõige paremaid jälgi ei teinud, aga mustrit kõrvale vaadates sain piirjooned tehtud - tumesinise tekstiilivildikaga.





Siis võtsin kasutusele viis erinevat sinist tekstiilivärvi ja hakkasin aga otsast värvima. Kashubiani tikand on muidu uhkelt seitsmevärviline (3 erinevat sinist, must, kollane, punane ja roheline), aga ausalt öeldes meeldib mulle see sinine variant ka väga







Kogu jakk võttis aega umbes nädala tööpäevaõhtutel tegutsemist ja täna hommikul triikisin värvid üle ka. Ma loodan, et need tõesti kinni jäid, sest oleks kahju kui vihm nad maha uhaks Mõtlesin, et õmbleks sinna ka mõned sinised litrid ja pärlid, aga siis jätsin selle idee kõrvale - see poleks enam minu moodi.

Seega - minu juulikuu värvispektri SININE, kus kasutasin erinevaid siniseid toone - 5 värvipotti ja üks vildikas.

Kel tekkis huvi rohkem Poola Kashubiani tikandist (ja muudest tikanditest) teada saada, siis otsingusõnad Google jaoks:
Haft kaszubski
kashubian embroidery

Ma ise tahaks väga minna Poola ühele korralikule käsitööekskursioonile. Seal oleks mida vaadata ja imetleda!
Susa posted @ 09:11 - Link - kommentaarid (33)

12 Juuli 2012
Raamaturiiuli tasku ja kollane rätt



Minu vahepealne (ja praegugi kestev) niru käsitööaeg ei ole möödunud siiski päris mitte midagi tegemata.
Juunikuu värvispektri kollaseks kudusin Linate Angorast üle päikselise rätiku.
Muster: Mimicry
Vardad: 3,5
Lõng: Linate Angora
Kaal: 83gr



Puhkusele minnes panin vardad ja lõnga kotti, printisin Haapsalu Räti raamatust ühe mustri ka kaasa ja mõtlesin, et hakkan ehk kuduma.. Ainus, mis ma selle 2 nädala jooksul tegin, oli lõnga vihist kerasse kerimine. Aga ütleme nii, et plehkupannud käsitööisule mõjus Stockis igal sammul ninaalla sattuv käsitöö vägagi hästi. Ja nii juhtuski, et kui me lõpuks jõudsime Nordiska Museeti poodi, siis ma lihtsalt pidin sealt ära ostma nõelapadja tegemise kiti. St. muster + õpetus + mustriga kangas + nõel + vajalikud niidid. Sellest pidi tulema armas öökulliga nõelapadi.
Aga..
Hakkasin mõtlema, et mida ma teen järjekordse nõelapadjaga? Ma ei ole õmbleja, et mul neid hulgi vaja oleks. Tekkis idee, mis lähemal uurimisel kenasti sobis - öökull hakkab valvama minu raamaturiiulit. Sellest tuleb kott e-raamatule!
Paar päeva tikkimist, õmblemist, veidi pusimist ja valmis ta sai - on ju targa näoga lind?





Ei saa mitte kekutamata jätta - kevadel sai aianurka meie elu esimene suur sõnnikuhunnik ja sinna peale meie elu esimesed kolm kõrvitsataime. Praeguseks kavavad nad oma 30-40cm päevas.. Küsin targematelt - kas harude ladvad peaks maha kaksama, et taimed hakkaks rohkem marjade peale mõtlema, mitte ei keskenduks enam nii palju pikkusse kasvamisele ja uhkete lehtede kasvatamisele?





Susa posted @ 11:22 - Link - kommentaarid (9)

11 Juuli 2012
Kuidas ma käsitöömetsas jalutasin

Kujutage ette, et jalutate metsas.
Teie ümber on kõrged puud ja puudel on ise tehtud lehed. Kõikvõimalikes käsitööliikides valmistatud suured uhked lehed.

Mina käisin sellises metsas.
Seal oli 2000 lehte, kõik kenasti kõrgete puude küljes.
Sellises metsas ununeb suu ammuli. Ausõna!

See käsitööliste muinasjutumets asub kuni 2. septembrini Stockholmis, Liljevalchsi näitusesaalides.

Rootsi Käsitööliit (Svenska Hemslöjdsföreningarnas Riksförbund) tähistab sellise metsaga ja samas majas asuva suure käsitöönäitus-müügiga oma 100 aasta juubelit.
Need 2000 puidust lehte mõõtudega 80x50cm jagati välja kõigi osaledasoovijate vahel. Eraisikud, käsitööseltsid, firmad - kõik võisid osaleda. Igaüks sai oma lehe, mille ta pidi oma äranägemist järgi ära kaunistama. Millist käsitööliiki kasutatakse, see ei ole tähtis, nii ongi metsas nii vilditud, tikitud, keraamilised, pitsilised, kootud kui paljudes muudes tehnikates puulehed.
Lehed jagati välja, kaunistati ära ja saadeti käsitööseltsile tagasi.
Nemad viisid lehed Liljevalchsi muuseumisse ja panid metsa kasvama

Näitan pilte, et ma poleks ainuke eestlane, kelle suu seda ilu nähes lahti vajus









Midagi ka meestele

















Kuigi ma riputaks siia hea meelega kõigi 2000 lehe pildid, poleks see kuidagi võimalik Kes tahab rohkem näha, siis praegu käib aadressil www.tradera.com oksjon, kus kõik need lehed maha müüakse. Ja saadud raha eest saab Ida Aafrika endale pärismetsa.

Aga kel võimalik, siis sõitke Stocki! Aega on 2. septembrini ja nii nagu Helsingis olnud vanaemaruutudes lapitekkide nägemine oli tohutu elamus, nii on ka rootslaste tehtud käsitöömetsas jalutamine täiesti muinasjutuline! Kuidas sinna kohale minna, saate vaadata SELLELT lehelt. Kui on küsimusi, kirjutage! Vastan suurima heameelega.

Muinasjutumetsa kõrval olevates saalides on ülejäänud käsitööde näitused ja õpitoad. Muide - kõik, mis välja pandud, on müügis! Igas ruumis on raamatud, kus hinnad kirjas.







Pilt, mis pühendatud spetsiaalselt Verpinile



Kui nüüd tõesti mõni tõeline käsitööhull seab sammud Stocki poole, siis soovitan läbi astuda ka Nordiska Museumist, mis asub kohe Liljevalchsi kõrval ja kus on samuti käsitöönäitused, lisaks veel 3 korrust Rootsi kultuuri ja etnograafiat. Samuti samal, Djurgardeni saarel, asub Waldemarsudde, kus praegu käsitöönäitused üleval.

Parim liikumissuund oleks selline: Laevalt Tallinki bussiga Djurgardenisse viiva sillani, jalgsi üle silla. Esimene, mis kohe paremat kätt paistab, on lossisarnane Nordiska Museet. Sinna võib varuda mitmeid tunde Nordiiskast natuke maad edasi on Liljevachls koos käsitöömetsaga. Paar peatust trammiga ja jõuate Waldemarsudde lähedale. Seal tuleb natuke mööda kaunist kaldaäärt jalutada ja oletegi kohal. Majas on 3 korrust, neist ülemisel kahel praegu käsitöönäitus, alumisel saab vaadata näiteks Nobeli gala serviisi.
Tagasi trammiga näiteks Skansenini, kus on ka palju vaadata ja siis praamiga 10-minutiline sõit otse vanalinna, kust saab jalutada lossini ja lõpuks pisike šoping kesklinnas. Ning tagasi laevale, otsast otsani käsitöömuljeid täis
Susa posted @ 14:24 - Link - kommentaarid (13)

17 Mai 2012


Roosa maikuu!

Roosa kuu alguses võtsin välja ühe kauni roosade kaantega raamatu - Haapsalu rätikud..
Lappasin ja imetlesin neid uhkeid kudumeid ja valisin mustrit, mida ise proovida võiks. Leidsin neid üsna mitmeid, aga kõige enam jäi kripeldama kuusekeste ja nuppudega muster. Nagu oleks jõulud..
Äärepitsi kudumise keerasin ringi, st. kudusin kohe sallile külge, mitte ei õmmelnud hiljem. Kartsin, et ei saa hakkama - muster ju raamatus teistpidi - aga ei olnud probleemi

Abakhanis käies jäi mulle silma üks imekaunis litritega lõng: Alize Pullu. Esimesel korral vaatasin ja paitasin, teisel korral tõin tokid koju. Ja lõin vardad sisse.
Vardad nr. 3,5
Mõõdud: 50cm x 190cm
Lõngakulu: u. 5 tokki (ā 50gr)

Miskipärast on kudumise ajast kõige eredamalt meeles, kuidas ma vahepealse mustri nuppude ridu paberile sättisin ja kudusin ning äärepitsi nikerdasin, taustaks telekast kunagine lemmikfilm "Ihukaitsja". Las siis saab selle salli nimeks "Whitney".







Selle pildi peale pildistasin üles kõik roosad lilled, mis ma praegu meie aiast leidsin



************************************************************************
Vahepeal valmis järjekordne Aasta Ema tekk. Lapid saabusid Pärnusse, pärnakatega heegeldasime teki kokku ja hiljem panin ka pitsi külge.
See pits käis minuga kaasas ka nädalalõpu puhkusel Hiiumaal. Praami peal ja kämpingus oli mõnus kududa
Nagu eelmistelgi kordadel ei olnud mul enne pitsi teki külge heegeldamist meeles seda ära kaaluda Märgin vähemalt selle siia üles, et kudumisel kasutasin vardaid nr. 2,5.



Susa posted @ 20:11 - Link - kommentaarid (17)

09 Aprill 2012


Aprilli roheline!

Käsi südamel - jah, mind on tabanud pitssalli kudumise hullus.. Ma ei koo neid nii nobedalt, nagu tõeline proff, et 3 päeva ja uus sall valmis ja ma ei oska veel ise mustreid kokku panna, aga ma naudin iga pikka rida, mida saab pool tundi kududa

Tänu Anitale Käsitööaidast saab tellida igasugu põnevaid lõngu. Ühinesin Malabrigo Lace`i tellimusega, sain lõngad kätte - need olid nii võrratult pehmed ja peened, et alguses tundsin veidi aukartust. Aga ainult veidi, sest mis sest lõngatokist ikka vahtida ja imetleda, parem juba vardad sisse lüüa ja midagi valmis teha!

Mustrit läksin otsma Raverlysse. Mõtlesin midagi Orenburgilaadset kududa, aga suure tuhningu käigus tuli lagedale hoopis selline muster:
Hearts in Estonia, autoriks Susan Gutperl.
SELLEST POSTIST saab lugeda, mismoodi see rätt sündis.
Igal juhul võlus see rätt mind ja kuna on saabumas kevad ja mul oli rohelist pitsilõnga ning piisavalt aega, siis saigi ta valmis kootud.

Üks täiesti uus asi minu jaoks - alustada räti kudumsit pikemast servast! Luua üles üle 300 silmuse ja siis muudkui kududa ja kududa ja tunda, et see silmusterodu mu varrastel ei hakkagi lühemaks kuluma.. Ühe asja sain selgeks - mulle meeldib teistpidi sallitegu märksa rohkem. Niimoodi, et alustan kukla tagant ja siis aina edasi, rida realt pikemaks. Ma naudin neid lõpu kilomeetriseid ridu!
Muidugi oli sel sallil ka skeem, mitte regivärss ja see lisas omakorda raskust. Mulle meeldib endiselt regivärss!

AGA - valmis ta sai, venituses ka käidud (isegi 2x!), on Stockholmiski reisinud ja lõpuks kenasti kodumaal tagasi.
Kaal: 80gr
Vardad: 3,5



Skulptuur asub Stockholmis Scandic Sergel Plaza hotelli ukse kõrval. Kunstnikuks Lena Cronqvist Karlstadist ja skulptuuri nimeks "Girl making a face".



Vaatan siit teemast, et selle räti alumine osa on üsna Südamekirjaga räti moodi. Samas on sel nuppe rohkem ja südamete vahel ka augulist osa.
Mine nüüd võta kinni - on see Haapsalu stiilis rätt või mitte?
Susa posted @ 19:24 - Link - kommentaarid (20)

28 Märts 2012
TKV Romantika

'

Ma olen alati väikse kadedusega vaadanud kui aasta alguses taas TKV Romantika algab. Võidelnud endaga, et kas ikka võtan osa või ei ja siis otsustanud, et ei, ei võta - nii palju muid asju on teha..
Aga sel aastal võtsin osa ja see oli imeline projekt!

Pühapäeval sain telefoni sõnumi, et SmartPostis ootab mind pakk. Kuna praegu on Ema Teki lappide saabumise aeg ja mulle tuleb kogu aeg Smarti teateid, siis ma tegelikult üldse ei arvanud, et tegu võiks olla hoopis Romantika pakiga. Kuigi eks ma juba lootsin ja ootasin
Kehvasti on see, et olen praegu haige ja välja jalutama ei kipu. Seega käib Lynx kogu aeg erinevate postide vahet ja mängib mu isiklikku kullerteenust. Seega ei saanud ma ka kohe pakiteatele reageerida ja vaene Undukas mõtles ilmselt juba, et automaati ma selle paki unustangi..
Aga eile õhtul sain paki, avasin selle ja olin täiesti hämmeldunud!!!

Undukas oli loosist minu nime saades lugenud ja uurinud ja nuputanud, saanud jälile mu Rootsi-armastusele ja leidnud siis ühe mu lemmiku Rootsi käsitööliigi - Huck`i ehk Rootsi põimingu (swedish weaving). Avastasin selle tänu aasta alguse Maailma Rahvusliku projektile ja olen nüüd uurinud ja sellest vaimustunud.
Pakki avades vaatasid mulle vastu huckis käterätikud!!!



Imeilusad, suurte tikanditega, peente heegelpitsidega! Vaimustavad rätikud!



Lisaks ise tehtud kommid (eksole?!), roosidega salvrätikud, karp Geishasid, imearmas kaart ja tükk päris õiget hucki riiet, et ka ise nõela töösse saaksin panna.





SUUR-SUUR aitäh imeilusa paki eest, Undukas!
See oli nii armas üllatus ja Sa oskasid tõepoolest täiesti 100% õige paki kokku panna! Vaimustavad rätikud..

Kellele HUCK huvi hakkas pakkuma, siis saab otsida neid mustreid googeldades: huck embroidery või swedish weawing.

********************************************************************
Aga ega TKV tähenda, et ainult ootad ja saadki paki
Ikka ise tuleb ka vastukink teha.

Mina sain Meetelt teate, et teen paki Krissele.
Lugesin Krisse blogi ja seal oli lause, et ta armastab kollast värvi! Nagu mina
See kevad on olnud väga kollane. Alates TV saatejuhtide riietustest kuni selleni, et isegi tänavapilti on ilmunud palju kollast. Päikeseootus ja lootus kevade ja sooja järele..

Mulle sobis see väga - kollasest sai alus.

Nüüd tuleb kirjutada nii, et:
Alguses oli Meka ja Meka tegi salli nimega Monica.
Mina kudusin Monica ja kudusin teise ja olin jälle lõksus. Pitssallide lõksus.
Siis tuli Käsitööait Malabrigo lõngade tellimisega ja seal pakuti kollast pitsilõnga.
Siis tuli Knitty ja käis välja mustri: Good Day Sunshine
Siis lugesin, et Krisse armastab kollast värvi.
Rohkem pole vist vaja kirjutada


Ühesõnaga - selleks, et Krisse suvi saaks juba nüüd alata rändas pakki üks tükk päikest. Ja selleks, et päike rohkem säraks, sai ta iga kiire tippu ka rea pärleid. (Vardad 3,5 ja 51gr Malabrigo Lace lõnga).



Mõmmukas nakatas pärnakaid talvel scrapbookinguga ja mina tegin Krissele ka ühe väikse erksavärvilise albumi, mis ootab enda lehtedele pilte näitaks munadevärvimisest ja koksimisest. Tagakaanel olevale CD-le saab lisada rohkem pilte.



Lisaks kotike Kalevi kommidega.
Krisse kirjutas, et pakk meeldis talle ja see oligi tähtis

*** *** ***
Selline sai minu TKV Romantika.
Oli tore!
Aitäh Meetele mõnusa projekti eest ja Undukale suur kallistus imeilusa kingituse eest!

Susa posted @ 11:55 - Link - kommentaarid (12)

06 Märts 2012


Eile õhtul valmis ka minu Sallimüsteeriumi teine sall.

Sellega oli palju rohkem tegemist kui esimesega, sest kuigi nuppe nii palju polnud, kudusin salli sisse palju pärleid ja nende nokkimine võttis palju aega. Samas - niimoodi oli palju huvitavam kududa!

Muster Mekalt: Monica
Mõõdud: 180x90cm
Lõng: Drops Alpaca 4 tokki+5m
Varras: 3,5
Pärlid: 666 tükki








Pärlitega sall näeb ikka ülimalt kaunsi välja! Pidulik ja peen
Lisaks on sallil raskust, mis teeb mulle ka selle peene lõngakese meeldivamaks - mulle ei istu kuidagi udupeened sallid ja rätid..

Nüüd TK "Maailma Rahvuslik" tööd tegema!
Susa posted @ 10:36 - Link - kommentaarid (32)

05 Märts 2012


Veebruarikuu punasesse värvispektrisse sai vilditud mõned pallikesed, ära tikitud ja lõngale aetud - tulemuseks villane käevõru.





Sallimüsteerium..!!
Kõik sai alguse sellest, et jaanuari alguses pakkus Meka ennast Pärnu- ja Viljandimaa käsitöömaakonna moderaatoriks. Vestlesime neil teemadel ja uurisin Mekalt kui vingelt kudujalt, kas ta teaks kedagi, kes võiks disainida ühe kauni pitssalli, mida Isetegijas koos kududa. Meka haaras vardad ja lõnga, nuputas, kudus, joonistas ja kirjutas üles. Aegajalt sain teada, kuidas asi edeneb ja iga korraga ärevus aina kasvas

23. jaanuar oli see suur päev kui algas Isetegija esimene Sallimüsteerium!
Mustri autor ja projekti vedaja: Meka
Muster: Monica

Ma pean ütlema, et ma ei ole kunagi eriline esmaspäevainimene olnud. Puhkepäevad läbi, terve nädal ees. Varajased tõusmised jne. Aga nüüd tulid kuus nädalat kui ma OOTASIN esmaspäevi! Hommikul tormasin esimese asjana arvuti juurde, et uut sallivihjet välja printida. Tööjuurde jõudes haarasin lõnga ja vardad ning kuduma. Katsusin klientidega kiirelt toimetada, et saaks jälle tegutsema asuda!
Väga vinge oli sallimüsteeriumi teemast lugeda, kuidas teistel edenes, millised küsimused tekkisid ja eriti vahva oli vaadata pilte, millistest lõngadest millised sallid tulema hakkasid.

Mina valisin lõnga, millest ma juba ammu-ammu tahtsin midagi kududa:
Alize Angora Gold Batik Design nr. 2527
80% akrüüli, 10% mohääri, 10% villa
100gr, 550m
Ma ei ole kunagi nii karüülisest lõngast midagi kudunud, aga see on ainus akrüül, mis mind tõelsielt võlub! Pehme, ei läigi koledasti ja ei krudise näppude vahel. Lisaks imeilusad värvidemängud!
Lisaks sai killuke litritega Punto Mohairi.
Vardad 3,5

Mis ma Meka Sallimüsteeriumi ajal õppisin:
1. Nuppude kudumine ei ole raketiteadus kui on lõng, mis nuppe armastab
2. Tänu teisele vihjele oskan nüüd lühikesi juppe kududa tööd ümber pööramata, st. ainult parempidi. Nii nagu normaale - paremalt vasakule ja ka teistpidi, ehk vasakult paremale. Palju lihtsam kui kogu aeg pöörata!
3. Kuidas kududa kolmest kokkuvõetud silmusest kolm uut silmust.

4. Kuidas tuleb kannatada, et kududa pikki ja igavaid pahempidiseid ridasid

Meka - VÄGA-VÄGA suur tänu Sulle selle projekti vedamise eest!
Mustri kujundamine ja 6 nädalat meie õpetamine, juhendamine on suur töö!

Ma loodan südamest, et kõik, kes Meka Monicat kudusid, kunagi koovad või selle ainetel oma lisadega salle koovad, ei pea paljuks viidata Mekale kui mustri originaali autorile!
Sest nagu öeldakse: mingi austus peab ikka olema. Igaühel

Nüüd siis minu Monica.
Pilditegemisega sattusin hoogu, nii et neid tuleb kohe hulgem Suur tänu ka Lynxile, kes mind pildistamisel aitas, katuste vahel kõõlus ja õigel ajal päästikule vajutas.
Paraadpildi tegemiseks ronisime maja katusele, sest seal paistis kena loojangupäike!







Varjude mäng, Lynxi katuste vahel kõõlumine, majasein, mis salli kenasti enda külge haakis ja Petsi salliarmastus:



Teine Monica on veel varrastel, ootab, et kooksin veel 7 rida ja lisaksin veel mõned pärlid.

************************************************************************
Üks asi veel - kui satute Eurofotosse, siis leiate sealt minu tikandi pildiga pildiabumid
Ka mulle saadeti üks:


Susa posted @ 09:36 - Link - kommentaarid (10)