Susa hobinurk
Susa hobinurk
Esimene vasikas ei pruugi alati aia taha minna. Teine aga küll!
.: Blogiomanikust:.
Kui soovid Susa bannerit enda blogisse, siis saad banneri lingi kopeerida sellest kastist:
.: Palun pane tähele! :.
KÕIK ÕIGUSED SELLES BLOGIS LEIDUVALE KUULUVAD SELLE BLOGI AUTORILE JA BLOGI SISU KASUTAMINE ILMA AUTORI LOATA ON KEELATUD. susa(at)isetegija.net

Aastaid: 36
Pesapunkt: Pärnu
Tähemärk: Skorpion
.: Mis mulle meeldib :.

Armastan Stockholmi! ->WEBCAM
Listen Radio Svenska Favoriter live online.
Norra loodus!
Kevadised sibullilled, suvine Jaanituli, sügisesed kirjud lehed, talvine härmatis.
Optimistlikud inimesed
.: Mis mulle ei meeldi :.
Hädaldamine ja virisemine ja pessimism - nagu see midagi muudaks!?
.: Projektid, milles osalen :.

.: Mõttetera :.
*Iga küsimuse vastus peitub küsimuses endas!
*IGAS asjas on ka midagi head - tuleb vaid osata see üles leida!
*Sina ära oma elu ise raskeks ela!
.: Postitused :.
.: Kui otsid midagi kindlat :.
.: Mõnusad blogid teistelt maadelt :.
Attic24
Livet Enligt Mynta
Heather Bullard
Tikkimisblogi
Melody Fibermania
Celtic Cast On
Anna - Knit and Knag
HPNY Knits
Celtic Memory Yarns
.: Lihtsalt põnevad leheküljed:.
Crazy Junkyard

COPY THE CODE TO ADD MY BANNER TO   YOUR BLOG
.: Praeguse hetke :.

Lemmikraamatud:
Gerald Durrelli olete lugenud? Kui ei, siis jooksuga raamatukokku! :D

Lemmikfilm:
"Väsimatud vanad torisejad" :) "Merele" :) Jõulude ajal on traditsioon, mida telekanalid kenasti toetavad "Home Alone" 1 ja 2 :)

Lemmikmuusika:
Rauno Pehka, Will Martin, David Garrett

Parimatest parim:



.: Külaskäigud :.

1080424

free counters
03 Oktoober 2011
Vanaemaruudud! 152000 tükki!!!

Tere, mina olen Tiina ja ma olen hull

Reede hommikul ärkasin teadmisega, et lähen tööle. Sai veidi liiga vara tõustud, nii et astusin arvuti juurest läbi. Isetegijast ja Facebookist.
Nüüd tuleb koht, kus ma kiidan Facebooki! Peale igasugu pahna on seal ka palju põnevat! Oleneb, millistele lehtedele ennast lugejaks sättida. Mul on seal rivis päris mitu Soome käsitöölehte ja reede hommikul avastasin kuulutuse - laupäeval laotatakse Helsingi Senati väljakule laiali maailma suurim vanaemaruutudest lapitekk!
Vaimustus on nõrk sõna iseloomustamaks minu emotsiooni.. Mul on see aasta olnud üks suur lapitekiaasta ja võimalus nii lähedal kodule näha taolist üritust..
Info perekonnale, nende nõusolek, et muidugi võin ma töölemineku asemel nädalavahetuseks Helsingisse sõita, kiired broneeringud netist ja varsti istusin ma Tallinna poole liikuvas bussis. Siis tekkis esimene mõte, et ma olen hull!

Buss, laev, hotell.
Varane äratus ja kell 8 laupäeva hommikul jalutasin ma juba Senati väljaku poole.
Jõudsin selleks ajaks kui suurelt rekkalt euroaluste viisi lapitekihunnikuid välja sõidutati.



Ma arvasin, et neid on palju, aga et nii palju!!!





Sättisin ennast ühe tekke imetleva soomlanna kõrvale, tegin juttu ja sain palju head infot.
See aasta on Euroopas vabatahtlike aasta. Soomes on organisatsioon nimega Martad, kes tegelevad igasugu heategevusega. Veebruarikuus alustasid nad vanaemaruudus tekkide tegemise projektiga. Sellega ühinesid Soome koolid, erinevad naisteorganisatsioonid, palju-palju erategijaid. Eesmärgiks oli sügiseks kokku koguda 1000 tekki, et need siis lastekodudele, vanadekodudele ja turvakodudele laiali jagada.



Aeg läks ja tekke aina saabus. Tuhat sai kiirelt täis ja viimasel kuul saabus nii palju tekipakke, et korraldajad arvasid - oma 5000 tükki sai neid küll!
Nüüd tekkis veel üks vägev idee - lüüa suurima vanaemaruudus teki Guinessi rekord! Teki kokkupanemiseks ja eksponeerimiseks leiti uhke paik - Helsingi Toomkiriku ees olevad trepid. Suurpäev - 1. oktoober. Paistis, et tegu oli õige ettevõtmisega, sest ilmataat saatis sügise kauneima päikselise ilma!

Sattusime soome prouaga jutustama ja kui ma kogu info kätte olin saanud, küsisin, kas mina kui mitte Soome Marta, tohin ka teki kokkupanemises osaleda? Ta oli üsna üllatunud kuuldes, et ma olen hoopis Eestist ja tulin spetsiaalselt selle ürituse jaoks Helsingisse. Rõõmsalt lubas ta mul tekke trepi astmetele tassida ja ka nurkipidi kokku köita.









Paljude tekkide küljes olid kaardid ja kirjakesed, kust tekk on tulnud, kes selle tegi, milliseid lõngu kasutati ja vahel ka mõni joonistus või niisama hea soov.





Tõmbasin tekinurki plastmassklõpsudega kokku ja kuulasin, kuidas sommid imestasid - tekkide mõõdud olid ometi ette antud - kuidas nad nii erinevad tulid? Pani muigama ja tuli nii tuttav ette!
Tekid pidid olema kas 24 või 48 ruuduga. Aga oli ka 9-ruuduseid ja 12- ruuduseid ka.

Pool treppidest kaetud, tuli paus. Mõtlemispaus, sest oli näha - tekid ei mahu treppidele ära! Kuulsin, kuidas organisaator kuskile helistas ja sai loa katta ka treppide esine kõnnitee. Sõidutee ja terve väljaku peale aga minna ei lubatud. Millest oli tegelikult kahju, sest turistid turistideks, aga kuna veel tuleb selline võimalus, kus koos on selline hiiglaslik kogus lapitekke!?





Paulig kostitas Martasid kohvi ja saiakestega. Need, kes tekke treppidele ei tassinud ja kokku ei köitnud, istusid alumistel astmetel ja õpetasid kõigile huvilistele kuidas heegeldada vanaemaruutu.





Platsil kõndis ringi paar kollasevestilist turvameest, kes andsid ka igasugu infot, millest osa oli ilmselt nende endi välja mõeldud: turistide seas läks lahti jutt - hiljem saab neid tekke osta. Mõni agaram hakkas juba hunnikutest endale meeldivaid välja valima

Poole ürituse peal tegin väike linnatiiru - oli vaja paar asja korda ajada. Oli vaja minna Stockmanni kaheksandale korrusele ja tagasipääsu otsides eksisin sinna ära - nagu tavaliselt! Ei jaga ma seda poodi.. Paistab, et ma pole ainus. Isegi mõned soomlased otsisid koos minuga algul lifte ja siis väljapääsu

Tagasi Toomkiriku juurde jõudes oli tekk peaaegu valmis ja korraldajad olid mikrofonid haaranud ning jagasid infot. Kohal oli ka Soome kuduv tenor Petri Bäckström, enda kootud kampsun seljas ja vanaemaruutudest sall kaelas. Laulis Martade lapitekilaulu ja hiljem ka Soome hümni. Nimelt oli üks proua heegeldanud Soome lipu värvides lapiteki ja seda lehvitades oli uhke hümni laulda.





Selle ilu ees seistes pean ma ütlema, et ma imetlen soomlasi! Esimest korda on mul selline tunne, et selle maa naised (ja ka mehed) on ikka vägevad. Üle Soome heegeldati lõpuks kokku pea 8000 tekki! 8000 lapitekki!! Mitte lapikesi, vaid tekke! Lihtsalt üleskutse peale, oma vabast tahtest. SUPER!
1. oktoobril sõideti isegi Kesk-Soomest Helsingisse, et tekki oma silmaga näha ja suurest enda pisikest otsida. Selle imetluse juurde kuulus ka pisike nukker mõte, et Eestis ei viitsiks ilmselt eriti palju inimesi sellise üleskutsega liituda ja heegeldama hakata.. Lihtsalt niisama, ühise suure ürituse nimel. Sellise järelduse teen ma meie Isetegija foorumi Aasta Ema ja Aasta Isa lapitekkide tegemisega liitujate hulga järgi - needki on ju meie väikene vabatahtlik heategevusüritus, aga ruudukeste tegijaid koguneb alati õige aeglaselt..

Uhked Soome Martad, kes laupäeval tekikesed üheks suureks kokku liitsid:



See oli üks fantastiline laupäev! Suu kippus pidevalt lahti jääma ja lõpuks tekkis tunne, et hakka kõige tipuks veel koos teistega vesistama ka Lisan siia veel pildikesi, lihtsalt nii ilus ettevõtmine oli, et ma suutsin selle laupäeva jooksul klõpsata üle 700 pildi..





Õhtustes uudistes kinnitati ka, et ilmselt sündis uus Gunessi rekord - selle teki mõõdud said 35x60 meetrit. Teist samapalju oleks saanud veel kokku köita!







Soomlased kuulutasid 1. oktoobri Soome Suureks Käsitööpäevaks! Seda hakatakse tähistama igal aastal
Susa posted @ 12:56 - Link - kommentaarid (91)