KõrvitsasokidMeil oli sel aastal tõeline kõrvitsaaasta! Esimest korda oli meil suur sõnnikuhunnik, mille otsa panime kolm kõrvitsataime. Alguses ei saanud nad kuidagi vedama ja siis ei saanud kuidagi pidama.. Kasvasid päevas paarkümmend sentimeetrit, nii et lõpuks, kui nad naabrite elupuude otsa ronima hakkasid, oli vaja kääridega kallale minna. Kuigi ma arvasin, et oleks ju kift avastada, et elupuu otsas kasvab kõrvits.. Aga igaks juhuks jätsime selle katse tegemata.
Niisiis - käisime iga päev vaatamas, kui palju need kollased marjad kasvanud on ja see oli põnev! Kuni saabus saagilõikuse aeg. Nüüd on meil üks kõrvitsapirukas söödud ja marjad seisavad üksteise kõrval reas ja ootavad, et ma nad purki pistaks. Nii kui vaba päev saabub, nii ma seda ka teen.
Kõrvitsasuve auks kudusin ühed oran˛id kõrvitsasokid. Ema sai esimesena jaole ja tema nad endale saigi.
Värvispektri oran˛iks ma neid esitada ei saa, sest sokkides jookseb ka kollast värvi, aga ühes korralikus kõrvitsas ongi ju nii kollast kui oran˛i!
Lõngad: kahekordne Opal Unicolor oran˛ ja mingi kapist leitud mohäärisegune RedHeart, oran˛i-kollasekirju.
Vardad: 2,5

Ema tahtis pildistamise ajaks viisakamad püksid jalga panna, aga minu meelest pidi just nii olema - põllupidajal olgu ikka põlluriided seljas-jalas!


Ja meie saak ka. Uhke tunne oli peale esimest põllupidamsie aastat oma saaki koristada ja pildistada!
