Kevadise koristamsie ajal juhtus nii, et kõik minu villased sokid maandusid prügikotis - mõnel kulumisaugud sees ja mõnel lihtsalt liiga väsinud nägu peas.
Nüüd, sügisel, juhtus aga nii, et ilmad ja koos ilmadega ka põrandad läksid kiiresti külmaks ja jalad õhkasid sokkide järgi. Mõtlesin siis, et koon suvemälestustega sokid - mereteemaline projekt oli selleks nagu loodud!

Kõrgemalt haritud käsitööinimesed räägivad alati - kõik algab korralikust plaanist ja joonisest! No võtsin siis mina ka paberi ja pliiatsi ning joonistasin oma tulevased sokid üles. Kohe kaks varianti joonistasin! Ühte hakkasin kuduma ka ja kohe peale soonikut tuli hoopis uus mõte - koon jala ümber päästerõnga! Ok, kudusin ära. Ja siis panin rõnga alla kohe ankrud ka. Need käigud panid põntsu korralikult planeeritud ja ülesjoonistatud sokiteole.



Esimest korda elus kudusin sokke nii, et alustasin kahega korraga. Ja oi kui palju mõnusam on nii kududa! Mul on ju see probleem, et kui üks asi valmis saab, siis teist samasugust sinna juurde kududa, on üks ristihäda ja igavus kuubis! Aga nüüd tegin nii - mõlemad soonikud, siis mõlemad ankrud. Väga mõnus! Nii hakkangi kuduma!
Peale ankruid tuli mõte, et teeks veel ühe päästerõnga. Sellest kasvas välja jala peal olev lapats ja sealt edasi juba rõngas ümber terve jalasääre ja lapatsi. Nüüd polnud mu plaanides enam sokk, vaid midagi soki ja susside vahepealset.

Lapats ja punane ring valmis, oli järg kalade käes.



Ja siis sai proovida ning nentida, et kuigi kalad katavad varbad kenasti ära, jääb kand poolenisti välja. Appi tulid lühendatud read ja lõpptulemus oli, et mul pole elus nii hästi jalas istuvaid sokksusse olnud!



Hakkasin neid esmaspäeval tööjuures kuduma. Kaks käsitööhuvilist soome pouat käisid iga päev mu edusamme vaatamas ja tuletasid kogu aeg meelde, et ma ei tohi neid sokke enne koju viia kui nad neid ka valmispeast näinud on! Reedel saidki näha, olid päris võlutud ja tegid mitu pilti, et koduski selliseid kududa.
Mina palusin oma fotosessiooniks mehe appi ja käisime siis eile ühtul tuule ja niru ilmaga rannas pildistamas. Minu kena mõte, teha pilti rannaliival ja linnuvaatlustornis, läks täiesti luhta, sest vesi oli nii kõrgel, et mingit liiva polnud nähagi ja torni juurde ei pääsenud. Aga pildile nad püütud said ja sellised nad tulid: