anakonda lõngalõksus
anakonda lõngalõksus
no description. none. not even from my mother.
24 Jaanuar 2009
Üks emotsioon tahab veel kirjapanemist. Siis saab end selle paistel mõnel kehval päeval soojendada.
Mulle meeldib laupäeva hommikul ahju kütta. Vaadata, kuidas väikesest räpasest päevauudisest saab algus meie kodu selle päeva soojusele. Kokkukäkerdatud päevalehed saavad vist alles niimoodi, ahjus tulehakatusena, oma tõelise väärtuse. Ja siis (hoolikalt ämblikest ja teistest unistest tegelinskitest puhtaks klopitud) puude pragin ahjus. Ja ahjusooja hõng. Mine või lolljakaks sellest tundest.
Putukatega on jah talvel raske. Soojal ajal kihutan kõik kahtlased kärbsed ja hirmsad herilased õue. A missa, hing, nendega -5 kraadi külmaga peale hakkad? Vihma käest räästa alla? Agooniat pikendada neil, vaestel vennikestel? Ükskord vahtisin ühe uimase herilasega pool tundi tõtt. Siis oli õues ikka v. külm. Šansid õues ellu jääda olid olematud. Siis pidin küll oma paljasjalgsete laste huvides herilase eksistentsi kärbsepiitsaga lühidalt lõpetama. Aga tunne oli hirmus kehv pärast. Oeh, ma pidin ju sooje tundeid kirjutama. no siuke ma olen. Oih, üks pasknäärivana on akna taga tamme ragistamas. Küll on kena elukas
anakonda lembelill posted @ 07:17 - Link - kommentaarid (5)
Nende va linna risustavate plakatite pärast (no nende, mis seal ripuvad, kus koerad si..vad) tahaks kohe oma blogi tausta ära muuta . Ükskord me muudame niikuiniii!
Siin ma nüüd olen...tulin põhjatust internetist ühte pilti otsima ja põikasin igaks juhuks isetegijate juurde sisse. Põikamisest on märkamatult saanud tunniajane ahhetamine teiste kodanike blogides. Nüüd hakkan pilti otsima, ausalt.
anakonda lembelill posted @ 06:38 - Link - kommentaarid
13 Jaanuar 2009
Ma ei tea, mis mul selle ööga on.
Oleks ehk ää. Siis oleks nagu äigav ämblik või ääreni ämber. Või äge äke.
Oleks õõ. Oleks õbluke õhva. Või õitsev õunapuu.
Kui oleks üü, oleks ülbe ürask. Üksik ülik. Üllatunud ümerlane. Üüratu üür.
Aga on öö. Stabiilselt. Nii tundub viimasel ajal.

Täna öösel algas aega, kui kord peerud kahel otsal lausa lõivad lõkendama.
Mul on homseks ühte salli vaja. Mustal villasel õlasallil on mingi mulk sees. Mitte viljandlane. Tavaline rebestatud mulk. Kahtustan, et mingi jopelukk tegi selle mulgi...mulgu mu salli.
Mulguga ei kõlba ringi konnata. Mulgiga tahaks ringi konnata, aga mulk on kaugel.
Muutsin mulgu tikkimislõngaga päikeserattaks. Ruumi jagus. Põnevus tekkis. Näpud välkusid. Tikand muutus aina ilusamaks ja ühtlasemaks. Sall seevastu on vapustavalt suur. Mõtlesin, et kui vaim peale tuleb ja peerud...nojah...siis tikendan sinna jälle midagi.

Küll tahaks uskuda, et mu fotod on niisugused savikarva ja vahvad värvilised tikandid muutuvad neil seepiadefektseteks sellepärast, et fotokas on kehv. No eks ta on ka. Aga kui oleks a)mõistust oodata päevavalgust, b)Kiidu Kukk oleks allameetrimees ja ei kipuks kohe ajaveebima, saaks ka piltidele väheke värvi man.
Saksa keeles on selle viimase lootuse kohta, et fotod heaks lähevad, üks hea grammatikanali. Mensch denkt, Gott lenkt. Mensch dachte, Gott lachte. Kui see on tõlgitav, siis ma ei ole veel vastet välja nuputanud. Töötame selle kallal. Tingimus on, et puänt peab täies ilus säilima.



anakonda lembelill posted @ 21:52 - Link - kommentaarid (8)
12 Jaanuar 2009
Öhöö öhöö
mul selge on öö
kell kaksteist on öö ja
kell üks on ka öö
mul silmad on kissis
sest käes on va öö...
öhöö öhöö
mul valmis sai töö..

Hale oli kohe vaadata, kui poja oma tuduriideid kehvakses kilekotis lasteaeda transportis. Mul on ühes kapis, mida praktilise meelega inimesed kasutaksid praktiliste asjade jaoks, paar kollektsiooni. Üks on oma aja ära elanud teksad ja teine oma uut elu ootavad T-särgid. Masendav iseenesest. Lõin ühele teksapükstest käärid säärde ja võtsin jupi poja pidžaamakoti tarbeks. Teist korda nagistasin kääre ühe Otepää särgi kallal (anna andeks, oo Otepää, ainus linn Eestis, kus on kõige rohkem ööklubisid ühe valgusfoori kohta). Sellest lapist sai kaunistus (?) kotile. Tikkida vastu ööd ei viitsinud. Seda enam, et minu majapidamisest puudub täiesti kahetsusväärsel kombel õmblusmasina nimeline pill. Jajah, kõik õmblemised, sh jopelukkude vahetamised, käsitsi. Sellepärast on minu näpuotsas praegu tõsine vagu. Teksamaterjal on nimelt üsna kõva vastane.
Kusagilt kastist sain kätte ka tekstiilivildikad ja internetist leidsin naksitrallide pildi. No ja tulemus siis allpool näha. Esimesel juhul poseerib kott tühja kõhuga nagu modellile kohane. Teisel pildil rohkem oma looja sarnane...niuke mõnus pontsakas.





Allolev on minu viimase nädala võlu ja valu.
Esimese Haapsalu salli esimesed kümme sentimeetrit lõpetasid keras. Teise Haapsalu salli esimesed kaksteist sentimeetrit lõpetasid keras. Kolmanda algus on siin näha. Kudumine läheb vist sellepärast nii aeglaselt, et venitan aeg-ajalt salli nagu hull ja kujutan ett, milline see näeb välja pitsistatult ja äsja raamilt võetud. Teine ajaröövel on (pahatihti korduv) üritus salli läbi sõrmuse toppida. Ütleme nii, et kui vardad ei segaks, läheks see sealt läbi nagu niuhti! Igatahes

anakonda lembelill posted @ 22:18 - Link - kommentaarid (7)
04 Jaanuar 2009
Et hiljem ei oleks piinavalt kahju asjatult klõpsitud piltide pärast, riputan asitõendid kohe üles.
Inspiratsioon Sokikeselt, tellimus pojakeselt, teostus Anakondakeselt.
Sokisahtlisse saadan lugupidava kniksuprotsendi sellest respektist, mille pälvin täna pärastlõunal, kui lapsed vanaema juurest koju toon



Eile hommikul hoidsin küüntega diivanist kinni, et mitte linna poole sõitma hakata. Siis rippusin esikus radiaatori küljes. Punnisin endale vastu, keeldudes kategooriliselt autosse istumast. Lõpuks leidsin end ikkagi linnas, lõngapoes, ostsin (täiesti enda tahte vastaselt) ikkagi suure pusa ühekordset lõnga. Sest ma tahan Haapsalu salli tegemist proovida. Nüüd on paar mustrikorda juba varrastel. On ikka hea, et ma selline selgrootu limukas (anakonda, uss mis uss) olen.
anakonda lembelill posted @ 10:23 - Link - kommentaarid (8)
02 Jaanuar 2009
Jagan teiega saaki. Lõin töö juures küüned taha (kolleegide lahkel loal) ühele Väga Tähtsale Jõulukaardile. Loodetavasti ei riku ma pildi üles sättimisega ühtegi EV seadust. Juhul kui rikun, jään ootama minu korralekutsumist. Allun vähimagi vastupanuta.
Aga mustrid kaardil...lihtsalt vapustav! Kui tikkimisteemaline mustrikogu koosneb peaasjalikult ristpiste-jänestest, -lilledest ja Madalmaade moeikoonidest (uljad eided ja taadid vahvates puukotades), siis säärased männad ja kannad ajavad lausa rõõmust hulluks. Mm...hullemaks.
Usun siiski headusesse, haldjatesse ja Vabariigi Presidendi Kantselei heatahtlikusse suhtumisse. Usun, et kantseleirahval pole midagi selle vastu, kui kord peerud kahel otsal lausa löövad lõkendama (tõlkija märkus: eided hakvad tikendama). Uhhh, teen täna traktorisokid valmis ja


23:03 Mul hakkas süda ikkagi natuke valutama, et kas nii ikka kõlbab kellegi autori asju püsti panna. Kuidas need asjad ja lood käivad? Täpustamise mõttes ütlen siis viisakalt, et tegemist on Vabariigi Presidendi Kantselei 2008 jõulukaardiga.








anakonda lembelill posted @ 20:07 - Link - kommentaarid (9)
01 Jaanuar 2009
Armastus esimesest pilgust!
Aga et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et Kärdi sünnipäev on täpselt 1.jaanuaril. Idee oli valmis juba mõnda aega, aga jõulunokitsemisest johtuvalt jäi valmis valmistamise valmistamine viimase hetke peale. 30.detsembril löödi vardad heidesse ja 31.detsembri viimasel tunnil sain (jälle!!!) pesumasinast tübeteika. Paanikaosakond oli selleks päevaks töö lõpetanud, seega vormisin tüüne kärsa näoga ühe sobiliku suurusega kristallvaasi otsas tulevast presskannu...eee....misasja? Mütsi? Soojendajat? Joogisoojashoidjat? Noh, seda asja, mis hoiab kohvi/piparmünditeed soojas suts kauem, kui tavaliselt. Küüru sanga jaoks voolisin juba oma presskannu otsas. Ja täna hommikul kaunistasin tiiu-talutütrekese näoga...seda asja. Nii ilus sai! Ma kohe natuke aega imetlesin seda...asja.
Aga kogu loo puänt on selles, et Kärdil polegi presskannu Huvitav, mul oli nii selge ettekujutus sellest kannust ja hämmastaval kombel ka kannu suurusest. Teostasime siis hällilapsega tema kannukollektsiooni soojendajaga vastavusse viimise läbiviimise realiseerimist. Ja oh õnne! Ühele teekannule sobis too soojedaja nagu rusikas silmaauku !

Siin on mitteeksisteeriva presskannu müts enne pesumasinat. NB! Jälgi teepurgi ja kudumi suuruste võrdlust



Peale kaunistamist nägi kannumüts (18 cm kõrge) välja niimoodi:









Ja kohtuvad teepurk och kannumüts



Kolasime pesamunaga sokisahtlis ja poja tellis "täpselt samasugused traktori ja bussiga sokid" nagu seal olid. Kui Sokike lahkelt lubab, siis ma teeks ka "täpselt sellised". Me oleme nii erinevates Eesti servades, et poisid ei saa küla peal oma traktorisokkidega rivaalitsema ka hakata.
anakonda lembelill posted @ 15:35 - Link - kommentaarid (7)
113990 visitors