anakonda lõngalõksus
anakonda lõngalõksus
no description. none. not even from my mother.
31 Detsember 2009
Sa oled nii kaheksakümnendad...

Kuni käesoleva aasta lumehelde detsembrini polnud ma aru saanud sääresoojendajate mõttest. Aksessuaaride st mõttetute vidinate enda küljes kandmine ja teiste peal olevaina imetlemine on minu keskmine nimi. Jah, millalgi wanna-be-punkar aegadel kandsin küll lausa paari kohevat seelikut pealestikku. (Soomest sain 1 FIMi eest Chaplinile kohased mustad meestekingad, neid kandsin ka nõrkemiseni).
Aga muidu- kui püksid, siis püksid. Mitte sääred, värvel ja jalaalune kumm eraldi.

Nii, sääresoojendajate juurde. Marssisin metsas ja hea ümin tükkis pähe:
Nääripühaks kõrgeks kosub lumi
akna all hullult kohev hang
ütle kus ma rada teha tohin
igal pool on suusast jäetud jälg

Kahlasin, hoolega suusjälgedest mööda astuda püüdes. Suusarada on püha! Lumi tikkus saapasääre vahelt sisse ja koduigatsus hakkas peale tükkima. Kaua sa ikka oma külmund koibadega kõrvuni lumes kakerdad.
Õnneks on mul lapsepõlve asjad veel heasti meeles, sestap meenusid tänaseni mõttetuina tundunud sääresoojendajad. Mis muud kui vardad kuumaks! (Kuumaks?) Esimese soojendaja sain valmis päevaga, teise valmimisega läks nädal.
Said teised v lihtsad. Hommikul nõelusin lõngaotsad sisse ja läksin kohe proovisumpamist teostama. JA SÄÄRIKUD ON IGATI TÕHUSAD! Tegin paarikildise ringi, keel oli vestil, kui koju naasin, aga koivad olid kuivad nagu ohohoo!







Siin kõlbab vist muuhulgas ka kõigile meeleolukat aastavahetust ja uuel aastal oma soovide teaadasaamist soovida!
anakonda lembelill posted @ 19:34 - Link - kommentaarid (5)
22 Detsember 2009


Jõulud on oma tehtud asjakeste demonstreerimiseks kehvake aeg. Ise olen ma endale auku kaevanud, nüüd on minu käes labidas. Kui ma poleks kõikidele teadaolevatele homo sapiensitele oma näputöö blogi linki jaganud, saksin nüüd südamerahus kasvõi siingi kiidelda. Eks ole ju hirmus piin 24-ndani oodata ka ja... Surnud ring üldiselt.

Vähemalt kaks korda kaks kindakest saan Isetegijasse üles panna, ilma, et sellest hiljem suuremat kära tekiks.

Esimesed on juba enne joonistatud, Juulikese krapi ja indigo lõngadest. Ehkäkki saingi lambi käes peaaegu õigemapoolsed värvid?
Nüüdseks on pojuke nendega mööda lumehangesid mässanud, kelgusõitudel käsi maas hoides vanutanud ja paar korda oleme pesnud neid labakuid ka. V. mõnusasti vanunud on! Pehmed ja soojad.
Pildi peale pressis pisike modellike enda pontsakad sõrmed.


Teised on kolleegi pojale. Ikka jälle Juulikese lõngust
Tumedam on piparmündi ja heledam porgandipealsetega võõbatud.


Mina soovib teile kõik see ilus püha!
anakonda lembelill posted @ 18:13 - Link - kommentaarid (7)
03 Detsember 2009
Kõrvalehüpe

Marmelaad ütles:"Tule!". Mina tulin.
No kust kohast ma peale peaks hakkama? Miljoneid nädalaid kestnud haiguslehest? Fotoka mittetöötavast akust? Juulikese lõngdest? Igatahes...asjaolude õnneliku kokkulangemise tõttu sündis see postitus.

Laatsaretti juba mainisin? Kudusin ja viltisin ja kudusin ja viltisin ja tikkisin ja kudusin ja...Teede ja kraadiklaaside vahepausiks. Täna ongi minu sõrmed nagu pohmellis päkapikud, kes kaktusepõõsast magamast on tõusnud. No arueitaipa! Ma olen ju lõpmatult osav. Kuidas saan siis nii palju viltides sihtmärgist mööda toksida? Mingi alateadlik hälbeline käitumine? Minu viltimishäppeninge saadab suhteliselt stabiilse intervalliga kodusetele saadetud "auuu!"-hüüete jada.

Allolevate piltide kohta selgituseks: kuna fotokas ei funka, pidin asjakesed üles joonistama. Olude sunnil. (Antisanitaarses olukorras sõime räimtomatis kätega). Kui hommikul Polkovnikule kurtsin, et pildistaja ei pildista ja kiitlesin, et olen säherduse kavala viisi, nagu joonistamine, asjade eksponeerimiseks välja mõelnud, arvas Polkovnik, et ma olen peast päris soe. Et kas ma kleebin pildi siis arvuti ekraanile vä? Oi, Polkovnik! Mul on ju skänner. Hisver...

Kõigepealt tegin mobiilikotte. Kaks tükki läksid nii kiiresti käest ära, et ei jõudnud neid üles joonistada


Ja ühele heale inimesele lupiinileherohelised sõrmikud (skännerisse mahtus üks tuunimata sõrmik paremini kui kaks tuunimata sõrmikud. Plaanis on veel tikendada midagi sinna peale). No nii hea oli kududa. Juulikese lõngad on maailma parimad. Ausalt! Pehmed. Soojad. Totaalselt villased ja värvilised



Oma pojale tegin kindad. Kahju, jah, et ei saanud täitsa õigeid värve pildile. Kui ükskord peerud lausa kahel otsal ja fotokas teeb, mida fotokas tegema peab, katsun Juulikese indigo-sinise ja krapi-indigo sinihalliga kootud kindad pildile püüda. Seniks selline hädine akvarell...



Väikesed vildist südamed, kuusele ilmselt. (Tänu neile ei tunne mu arvuti näpujäljelugeja mu sõrmejälgi ära. Pean iga kord sisse logimiseks paroole meenutama. Auklik nahk, noh)



Miale sünnipäevaks vildist karp. 4-aastasena on minu meelest ülim aeg juveele koguma hakata. Ja need kalliskivid tuleb ju kusagile panna, eks! Muide, minu varasemad katsetused viltkarpimise alal polnud edukad. Kes teab, see mäletab kindlasti T.I.S.S ordeni päevi. Ja Güntherit. Nüüd selgus, et hea karbi tegemiseks piisab, kui sul on helde käsi. Mässisin svammi ümber sadakümmend seitse liitrit vilti. Lahkelt. Head karbid tulid. Teine, must, Liisule.





Kõik. Ma ei jaksa rohkem kirjutada. Näpud ka na haavatud...




anakonda lembelill posted @ 15:09 - Link - kommentaarid (19)
115487 visitors