Õmblen, heegeldan-koon, teen kaarte ja meisterdan ehteid...
TALVISED MÜTSID JA KLEIDID
Mind on vallanud kollasemaania

. Rõõmus värv eks ole? Iseasi, kas see toon talvisteks isetegemisteks sobib. Aga paistab, et mulle just seda rõõmuvärvi siia külma talve vaja on

Igatahes heegeldasin jämedast kollasest lõngast (Kartopu, 30% villa, 70% akrüüli) mütsi ja selle juurde ka sobiva kaeluskrae. Kasutasin nr 5 heegelnõela. Lõnga kulus mütsile umbes 100g ja kaelusele sama palju. Mütsi algne idee on pärit
Lini blogist.

Muutsin mütsi mustrit natuke käepärasemaks ja leiutasin ka kahanduseosa, mida ma Lini blogist ei leidnud. Kritseldasin mustri paberile ja umbes selline ta sai.

Kordasin 1. kuni 4.rida sobiva kõrguseni ja 5.-8.reaga kahandasin mütsi tipust kokku. Mütsi ja kaeluse servad on heegeldatud ühekordsetes sammastes "valesoonikuga".
Ka punane värv on jätkuvalt mu lemmikute hulgas. Seega ei pidanud ma vastu ja heegeldasin ka enda jaoks
õele tehtud mütsile sarnase peakatte. Lepatriinumütsi jaoks kulus musta lõnga umbes 50g, punast üks tokk ehk samuti 50g. Punane lõng Pic Nic (55% villa ja 45% akrüüli) ja must lõng Wendy (15%villa ja 85% akrüüli). Heegelnõel nr 5.

Aga kollasega pole ma veel lõpetanud

. Õmblesin kaks lihtsat kleiti. Kangad on villasesegused. Lõige on neil sarnane. Ülaosa jaoks kasutasin 2007. aasta 10 numbri Burdast pärit lõiget.

KINGIERI

Jõulukingitused on nüüd viimseni üle antud ja mina saan lõpuks ka kingipakkide sisu demonstreerida

.
Sel hooajal said mitmed kingid lõngased ehk kootud-heegeldatud.
22.detsembril sündis minu õe perre pisike Robin. Õnnelik tädi kudus selle tähtsa sündmuse puhul rõõmsa vikerkaarevärvilise kombe. Pisipõnni kudum sai tehtud arvestades pikkust 62 cm. Nagu pildilt näha, on kombe päris parajakene.
Kudusin kombe niiöelda ühes tükis. Õigupoolest oli juppe ikka mitu, aga kõik said kohe kokku kootud. Alustasin jalasääreosadest, mis jalgevahelt kokku kudusin. Siis kehaosa kuni varrukateni. Vahepeal kudusin varrukad, mis lisasin kehaosale alt üles raglaani kududes. Ja lõpetasin kapuutsi kudumisega. Ka nööbiliistu kudusin kohe töö käigus.
Lõng on pehme puuvillasegune Portofino Souffle. Kasutasin kuut erinevat värvitooni. Ring- ja sukavardad nr 3,5. Lõngakulu kohta võin öelda, et kõikide toonide 50-grammistest keradest jäi hea jupike alles, vaid tumedamat servarohelist kulus umbes poolteist tokki.

Õe jõulupakki heegeldasin nupulise lepatriinumütsi

Alustasin tipust. Muster on ise leiutatud

. Nupud on viiest sambast. Heegelnõel nr 5. Punane lõng Pic Nic (55% villa ja 45% akrüüli) ja must lõng Wendy (15%villa ja 85% akrüüli). Musta lõnga kulus umbes 50g, punast üks tokk ehk samuti 50g.

Ema jõulumüts oli samuti nupuline, kuid kootud. Alumine soonikuserv on topeltkoes, et kõrvad kenasti soojas oleks. Kudumist alustasin jällegi tipust. Muster arenes samuti töö käigus ja on ise nuputatud. Lõng Magnum ( 25% villa, 75% akrüüli), suka- ja ringvardad(60cm) nr 4,5. Lõnga kulus terrakota tooni umbes 70g ja pruuni tooni 50g.

Õetütrele kudusin talvise vestkleidi. Kirjutriibuline põhilõng on Novita Tico Tico (75%villa, 25% polüamiidi) ja oran˛ikaskollane servalõng on Angora Delux (80% angoora, 20% akrüüli). Tico Ticot kulus tokijagu - 100g. Ringvardad nr 2,5 (60 cm ja 50 cm). Kleidiga poseerib minu tütreke, kes on pea samas pikkus- ja vanusmõõdus mu õetütrega


Ämmamamma sai kingiks satsisalli. Lõng Katia Ondas Lux helehall hõbeniidiga. Vardad nr 4. 7 silmust vardal. Kudusin salliks kaks 100-grammist tokki. See on seni kõige pikem satsisall, mida kudunud olen - 210 cm venitamata.

Veel üks kingikotti poetatud ehtekomplekt, mis sel korral hoopiski siniroosiline sai. Seni polnud ma mõttele tulnud, et roosid ka sinisest fimost valmida võiksid. See on see fantaasiapiiratus

. Kunagi tudengipõlves pandi meile kunstiõpetuse metoodika loengus küll südamele, et lapsi ei peaks sundima taevast siniseks ja muru roheliseks maalima, fantaasiale vaba voli ja loovusele piiramatust andes. Kuid ikka kipume, me täiskasvanud, just neid "õigeid" toone kasutama. Kuigi, mine võta kinni, ehk on ka sinine roos aretatud. Igal juhul tänan siinkohal
Riinut, kes sinirooside tegemises juba kõva käsi on ja mulle selle ideekese juures inspiratsiooni andis
