Kungla rahvas.
Minust
Vanus: 44
Elukoht: Kungla talu
Tähtkuju: kaksikud
Lemmikud
Oma mees ja tütred, saun ja omatehtud kehakoorijad ning seebid, soe vihm, jõhvikad, Amanda ja tema laimikook, Marmelaad, "Tiina" kommid, piibelehed, kevad, mõnikord üksinda kodus olla.

Ei meeldi
Hapukapsad, kookoshelbed, virisemine, autoga lumme kinni jääda, hiired. Hetkel rohkem ei meenu...
Mõnusad blogid





TKV




Teeme koos












Tähtajatud koostegemised

Arhiiv
Viimased postitused
September 2010

Hetke lemmikud

Loen
M.Raju "Hingele pai" on hea.

Hää film

Kuulan

Kungla rahvas.
Koon ja heegeldan, mõnikord harva teen ehteid ja lilleseadeid.
13 September 2010
Tere.
Hoiatus! See postitus sisaldab padu-reklaami spordile ja ei killukestki minu tehtud käsitööd!

Lugu sai alguse maikuus, kui paar mu sõbrantsi järgemööda küsisid, et kas ma sügisesele SEB Tallinna sügisjooksule ei taha minna?! Et teeks suvel vaikselt trenni ja käiks sügisel "sips" jooksmas ära!
Hmm...ma suutsin ikka hea mitu korda neile kindlalt "ei" öelda...enne kui ma mingil nõrkushetkel registreerusin...10 km kepikõnnile!
Siis oli vahepeal suur suvi oma kuumade ilmadega. Lapse suusakepid, millega ma kodu lähedal metsatukas tiire teen, said vaid sõrmedel loetud harvad korrad "jalutama viidud".

Eile oligi Sügisjooksu päev! Tjahh...rongiga me läksim, kell 7 Nõost väljuva rongiga..."ainult" 4 tundi sõitu mõnusas seltskonnas...mille kohta mu mees arvas, et "kas te kuskil lähemal ei saa oma 10t kilti ära kõmpida!" Kiire kohting Amandaga ja väike üllatuste vahetus ning juba me olimegi Vabaduse väljakul. Numbrid- kiibid välja võetud, suundusime Hirveparki, kus sai lastejooksudele kaasa elatud.

Ja siis jõudis mulle kohale, et kõndima selles üüratus massis lähen ma üksi! Tjahh...ülejäänud punt, kaasaarvatud mu vanem tüdruk, olid registreeritud 10 km jooksule. Ja rinnanumbrid, seega stardikoridorid, olid ikka kenakeste vahedega. Egas midagi. Kiip ja number külge ning starti. Päike paistis ja samm oli kerge ja rahvast oli palju! Mingil hetkel, kui tundus, et vähemalt 3 km peaks olema läbitud, märkasin silti "2 km"...ja mõtlesin Amanda peale...ja tema kirjas olnud lausete peale...ja tuju oli ära ütlemata hea. Tee ääres laulsid Kihnu kampsides mehed (ee..."Kukerpillid" ega "VLÜ" need ei olnud), kuidas nad noorikutega KÄIVAD ja vastutasuks said naad möödujatelt rõkkava naeru. Siis tabas mu kõrv ühe abielupaari vestluse: M (seljakotiga):" Olema siin nagu OH ja AH matkal!"...N:"Kumb siis mina olen?"...edasi ma ei kuulnud, sest sõnad kadusid kõnnikeppide "tiksumisse". Mingist hetkest oli juba näha tagasijooksjaid-kõndijaid, sest rada kulges kaarjalt mõne meetrise vahega. Ühtegi "oma" näha ei olnud.
Silt "5km" ja vesi! Kohe nagu päris, et ulatatakse Sulle topsikene ja Sa saad käigu pealt lonksata ja teed jätkata. Lahe Valisin endale ühe punase jakiga "kaaslase" ja mõtlesin, et hää ta "tiksude" taktis sammuda. Ja õige ta oli...üks, kaks, üks, kaks...tee jääb ikka lühemaks...niimoodi jõudsime "8 km" tähiseni! Ühtlasi olime jõudnud ka vanalinna tagasi. Teeääres laulis Sulo soovidest...suurte kohvritega turistid, silmad imestusest ümmargused, lehvitasid ja naeratasid...silt "1 km"...ees neiud T-särkides, mille seljal silt "Elva ei ole enam kaugel"...ee... Nõo ei ole ka enam kaugel!
Finišš! Mõnus surin jalgades, naeratused, rohelised banaanid ja telefonis "omadelt" 8 vastamata kõnet. Ma olen endaga rahul! "Mis Su aeg siis oli?" küsis mu tütar, kui kokku saime. Hmm...sellepeale ma ju ei tulnudki, et mingise tabloo pealt veel aega vaadata...see aeg...ei olegi nii tähtis! Lahe päev oli.

p.s. Pildil mu pisut kannatada saanud number ja haldjakõrvakad Amandalt!
Veel p.s.:finiššiprotokollis minu 10 km kõndimise aeg 01.41.51 , tütar (13a. ) jooksis 01.11.45.
Kungla rahvas posted @ 07:12 - Link - kommentaarid (14)



236962 külalised