Tädi Elle sünnipäevakink.
Lihtsad apelsinisokid ja erilised ehted...

...tjahh, ma tean küll, et see oranz on hoopiski marjaretke lõng...murakaretke...aga mulle meenusid kududes hoopis apelsinid... Kandadesse kudusin Juulikese punapuu lõnga...või oli see krapp, millega lõng värvitud... ei osakagi öelda praegu, pean minema sildilt üle vaatama.
Ehted on erilised...sest ma lihtsalt teen väga-väga harva ehteid...kui...siis ainult endale või kellelegi erilisele lähedasele.

Kasutatud läbipaistvaid seemnehelmeid ja värviüleminekuga heegelniiti Altin Basak Maxi (100g-565m), heegelkonks 1,5.
Lõpetuseks täna hommikul verandaukselt klõpsatud pilt...

...tuleb jõulutunne, eks...

Tere.
Tahtsin Teiega jagada ühte erilist\"vihmalugu\".
Sügisel kunagi leidsin selle loo...blogist blogisse rännates...ja kaotasin ta siis silmist...täna leidsin ta uuesti...
Kuna vihm on mu lemmik, siis kuulake Teiegi...
Järgmisel korral siis jälle käsitööjuttu.

Lõpuks jalad seinal...

...ehk rekordiomanikud!
Alustasin ma neid sokke...oot ma vaatan...19. (s)oktoobril...peale matka...ja valmis said nad 12ndal novembil! Ma pean ausalt ütlema, et ma pole kunagi ühtki sokipaari nii kaua kudunud! Aga näet`, kunagi on ikka esimene kord
Algus oli reibas: mõnus marjaretke lõng "Novitalt", Sokikese kannast alustatud sokkide õpetus ja kindel plaan teha need sokid tädi Ellele sünnipäevaks! (Sünnipäev on alles 23. novembril, aga parem ikka varakult alustada!) Niisiis, kudusin hoogsalt sokki... ajasin näpuga õpetuses järge...ja mingil hetkel sain aru, et kasvatus tuleb maru auguline...lugesin uuesti õpetust ja leidsin koha... "erisuunaliste keerdsilmustena"...sellest siis augud...harutasin(1).
Vahepeal proovisin "kausjat lappi" endale jala ümber ja tundus, et seda peab veel sügavamaks kuduma...kudusin...jõudsin pöiaosa kudumiseni...vehkisin rõõmsalt varrastega...kuni avastasin, et see "kausjas lapp" on ikke natikene suur saanud...tädi Ellel ju jalg nr. 36...talle peab ju pisut pisemad sokid tegema...harutasin(2).
Paar päeva olin enda peale pahane ja kudusin hoopis tütre kampsunit. Õnneks on inimestel komme halbu asju unustada ja kuna soktoober ka veel kestis...võtsin oma "lemmikud" jällegi näpuvahele...ee..mõtlesin, et kooks teise soki ka jalapealseni valmis...kudusin...õpetuse järgi...siis meenus, et tegin ju esimese kasvatustes omaloomingut...et täpselt jala järgi saaks...võrdlesin "kausikesi"...ja teisena valminu harutasin ülesse(3).
Lugu hakkas nalja tegema, et kaua ma neid sokke siis koon! Meenus Amana rekordi püstitamine, seda küll mütsi näol...aga ega ühed sokid saa ju kehvemad olla...alustasin uuesti 12 silmusega neljal vardal
Kudumine läks viperusteta, kuni jõudsin esimese soki lõpetamiseni...hmm..."Tahiga lõpetus ei sobi!"...ja hüüumärk tähendab, et see kohe kindlasti ei sobi...nii ma arvasin...a´mis on "taht...kas mina lõpetan tavaliselt "tahiga"?...otsustasin lõpetada nii, nagu ma ikka olen lõpetanud...sujuvalt...a´kuidagi veidralt jäi see lõpetus hoidma...harutasin(4).
Soktoobrist sai vahepeal sokvember...hea oli näha, et ka teised on kannast sokke alustanud ja vaeva näinud...aga mina pidasin jälle paaripäevase vahe, mille jooksul sai selgeks, et sokid saavad mulle endale! Hea vähemalt pidevalt jalga proovida ...alustuseks ma siis harutasin(5) jällegi, kuni "kausikesteni"...sest neid oli nüüd tarvis natuke suuremaks teha...seekord siis minu jala järgi...

Ja kui Te nüüd arvate, et rohkem ma ei harutanud...siis te eksite...

...harutasin esimese soki"ridu lühendades" ning teist sokki lõpetades...et ikka ühesugused saaksid.

Järgmisel korral siis tädi Elle sünnipäevakink.

p.s. Vaatamata suurele "harutamise protsendile" koon ma neid sokke veel...millalgi...sest nüüd ma ju tean, kus vigu vältida.
Veel p.s. Säärte kudumisel kasutatud Juulikese piparmündiga värvitud lõnga.

Käisin täna Põlvakate juures paelele õmmeldud märkmiku tegemist õppimas...

...sai selline romantilise hõnguga roosi-kaustik...

... iseendale.

Tänud Silpsolpsule, Vikikesele ja kogu ülejäänud seltskonnale muheda laupäeva eest!

Tornike kummeliseepi...

...õuna-brändi aroomiga...
...kuu aja pärast saab kasutada...

Ma olen rõõmus! Kohe nii, nii rõõmus, et pidin seda tulema siia jagama!
Tänane hommik oli mu enda jaoks: panin lapsed koolibussile ja otsisin välja oma pärlivarud ning seebimaterjalide jäägid. Tjahh...seekord oli mul mõistust rasvad-õlid enne üle kaaluda, enne kui seebikivi lahustama hakkasin s.t. kaalun ma neid iga kord, kuid ühel korral on juhtunud, et oliivõli, mida tundus küllalt olevat, oli liiga vähe ja pidin ekstra linna kihutama, et õli juurde tuua. (sai ikka pikk lause ) Nüüd ma juba tean, et seebiretsepti on võimalik ise muuuta ja uued grammid välja arvutada.
Täna sujus kõik ilusti ja niikaua , kui õlisegu ning seebikivi lahus jahtusid, tegin ma kehakoorijaid. Mm...milline lõhn mu köögis praegugi veel lehvib... Mu uus lemmik on õuna-brädi aroom, mille lihtsalt huvitava nime pärast millalgi prooviks tellisin.
Väike ehmatus oli siis, kui avastasin, et temperatuur on seebikivi lahusel 30 kraadini langenud...teatavasti seebikivi lahust soojendada ei tohi...asusin kiirelt tegutsema...ise hinge kinni hoides, et kas segu seebistub või mitte! Seebistus!
Preemiaks tegin endale ammu Drexilt kingiks saadud fimopärlitest kee, sellise lihtsakese...ees pärlid ja kaela taga kett, et ikka kaela mahuks. Khmm...olen ennast fimost ja traadiväänamisest ikka eemal suutnud hoida...pisut seemnehelmestega olen ikka pununud...
Paar pilti lõpetuseks...


...seebi pildid ehk homme, kui olen vormi eemaldanud.