< sokisahtel
sokisahtel
Mul on kodus lõng ja vardad<br />Soki sisse kujun varbad.




.: minust :.
vanus: ...>35
elukoht: Saaremaa
tähemärk: Sõnn
.: poed ja muud:.
Kangastelje töötuba
Kadakmari leht
Lõngapood
Pullover
Loop
The Sock Yarn Shop
.: minu juhendid :.
Hiljem sisse kootud sokikand
Kannast alustatud sokid
Õmblusteta beebikampsun
Kahekihiline palmikuga müts
Heegeldatud Bruno
Kootud läkiläki
Motiivipitsiga heegelmüts
Varjukoes tuukrimüts
Kootud kaelussall poistele
Heidekombekas väikelapsele
Heegeldatud pajalapimüts
.: osalen :.








Õmblustöö õmblustuppa











.: arhiiv :.
Viimased postitused
Detsember 2016
Aprill 2016
Jaanuar 2016
November 2015
September 2015
August 2015
Juuni 2015
Mai 2015
Aprill 2015
Märts 2015
Veebruar 2015
Jaanuar 2015
Detsember 2014
November 2014
Oktoober 2014
August 2014
Juuli 2014
Juuni 2014
Mai 2014
Aprill 2014
Märts 2014
Veebruar 2014
Jaanuar 2014
Detsember 2013
November 2013
Oktoober 2013
September 2013
August 2013
Juuli 2013
Juuni 2013
Mai 2013
Aprill 2013
Märts 2013
Veebruar 2013
Jaanuar 2013
Detsember 2012
November 2012
Oktoober 2012
September 2012
August 2012
Juuli 2012
Juuni 2012
Mai 2012
Aprill 2012
Märts 2012
Veebruar 2012
Jaanuar 2012
Detsember 2011
November 2011
Oktoober 2011
September 2011
August 2011
Juuli 2011
Juuni 2011
Mai 2011
Aprill 2011
Märts 2011
Veebruar 2011
Jaanuar 2011
Detsember 2010
November 2010
Oktoober 2010
September 2010
August 2010
Juuli 2010
Juuni 2010
Mai 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Veebruar 2010
Jaanuar 2010
Detsember 2009
November 2009
September 2009
August 2009
Juuli 2009
Juuni 2009
Mai 2009
Aprill 2009
Märts 2009
Veebruar 2009
Jaanuar 2009
Detsember 2008
November 2008
Oktoober 2008
September 2008
August 2008
Juuli 2008
Juuni 2008
Mai 2008
Aprill 2008
Märts 2008

.: külastusi :.

969606

29 November 2013
Villast mütsiks















Karjas käimine ja lamba pügamine on seekord tööd, mis jäid minust tegemata. No ja villapesu tegin ka ainult üksikutele topsudele, millele see oli hädavajalik.
Villakotikese soetasin paar aastat tagasi mardilaadalt. Toona ma ilmselt teadsin, mida ostan, aga kuna kotil polnud kirju küljes peale hinnakleepsu, siis töö kallale asudes olid algandmed muidugi ununenud. Hinna põhjal nimetasin toorme endamisi ükssarvikuvillaks. Kuigi algaine oli imepehme, ei õnnestunud mul saada võrdväärselt pehmet lõnga. Võib küll olla, et olen poelõngadega ära hellitatud. Aga võib ka olla, et minu ketramisoskus vajab veel tublisti arendamist. Pärast telefoni- ja e-kirjakonsultatsiooni kogenumate ketrajatega jõudsime arvamisele, et tegu on Rootsi peenvillalambaga ja lõng on kare ehk seepärast, et sai liiga keere.
Kuna tugevasti lambalõhnaline ja üsna kleepuv vill venis vokil kui härja ila, sai 1-kordne lõng imepeenike. Pitsilõnga ma sellest villast ei kavatsenud, seega otsustasin korrutada 3-kordseks ning selleks proovisin ära navaho korrutuse. Täitsa mõnus võte.
Valmis lõnga ja sellest kootud mütsi pesin ülalnimetatud lõhna tõttu läbi mitmel erineval moel, lootes sinna juurde, et ehk õnnestub mõne pesuvahendiga lõnga südant pehmitada. Parima tulemuse andis lastešampoon. Vähemalt lõhna võttis küll lõplikult ära. Ja no ega ta nüüd NII kare ka ei ole.



sokike kirjutas @ 10:29 - Link - kommentaarid (10)

18 November 2013
Jälle üks nööbiga müts!









Kes tahab sarnast kududa, leiab juhendi värskest ajakirjast 'Käsitöö'.

sokike kirjutas @ 12:42 - Link - kommentaarid (13)

17 November 2013
Rubeni sokikesed



Uurisin hiljuti siin foorumis, millest kududa lapsele, kellel on diagnoositud lamba-allergia. Seepeale pakkus kasutaja Vanatädi, et saadab mulle koeravillast lõnga, niisama, heast südamest. Ja saatiski.



Aga sellest said armsad pehmed sokikesed! Terve pere käis kes paitamas, kes nuusutamas, kes lausa kallistamas ja ööseks kaissu palumas.
Kudumisel kasutasin 1-kordsele valgele koeravillasele lisaks peenikest pruunhalli polüesterlõnga, mille sünteetiline läige õnneks koeravillase vahelt paistma ei jäänud.



Nüüd pole muud, kui loota, et sokid lähevad asja ette.
Vanatädile suur ja soe aitäh! Vähemalt sama soe, kui koeravillased sokid!

sokike kirjutas @ 16:34 - Link - kommentaarid (4)

16 November 2013


Perekond Sokk


Vasakult: Õde, Vend, Ema ja Isa



Sokid Õde ...
Õigupoolest peab esmalt rääkima Isast, sest Õde on valmistatud sellest, mis suurest paarist üle jäi. Ime, et sealt üldse midagi üle jäi. Materjaliks on Isal ja Õel kokku 200 grammi Novita Nalle Taika't. Esimene 100 grammi sai ostetud noorema poja soovitusel meie isale sokkideks. Muidugi taipasin ma üsna pea, et olgugi tokk 100-grammine, meestesokipaariks sellest ei jätku. Ostsin teise veel ja alustasin kahe soki rööbiti kudumist teine teisest tokist.
Seda tööd tegin ma Tartus, kus mul asjaolude õnneliku kokku sattumise tulemusena õnnestus veeta paar päeva õndsat poissmehepõlve (ei sobi ju siinkohal öelda "vanatüdrukupõlve"), eemal mehest, lastest, käia muuseumis, teatris, kütta ahju, kududa ahjusuu ees jalad tumbal ... Vaat' see viimane osa oli nõnna mõnus, et lasksin muudkui otsevarrast ja oigasin mõnu käes, ei tulnud pähegi, et vaataks vahest, kas aitab juba sellest sokipöiast... Kui ükskord vaatasin, oli mõistlik suurus ammu seljataha jäänud. Pöid kippus poolemeetriseks kätte ära. Kudusin ehmatusega sokinina ruttu valmis ja ei julgenud paarilise kallale kohe asudagi.
Õnneks sokutas sõber Laima mulle vahepeal natuke toda eelmise postituse punast Rowani lõnga ja kuna olin juhtumis ostnud omale sekondhändist punaseruudulise mantli (mille kohta mees ütles hiljem, et väga tartulik), asusin vahepeal mütsi kallale (mille kohta mees ütles lõpuks, et prantslaslik).
Sokk nimega Isa ootas paarilist, aga enne pidin jõudma otsusele, kas harutada esimene inimmõõtmeliseks või kududa teine sama suur. Sest no meie pere isase inimese jalg on küll suur (nr 44/45), aga NII suur nüüd ka mitte. Lõpuks otsustasin, et ei haruta. Nõnda, et see roheline madu, mis ülal pildi vasemas servas vonkleb, ei ole meie uus põrandavaip vaid kõigest paar sokke. No päris nr 55 suurusnumbrile ehk mitte, aga vahemikku nr 48 - 50 võib jääda küll.



Sokid Õde sobivad jalakesele nr 27/28. Mõlema paari kudumiseks kasutasin vardaid suurusega 2 mm. Lapse sokid kudusin alustades varbast, et kogu lõng ilusasti lõpuni kasutada. Sooniku osasse õnnestus ära lõpetada veel pisiksed kerakesed sobivat kollast ja tumerohelist lõnga.



Sokkide Ema ja Poeg idanema panemises võib taas süüdistada Laimat. Laimal on selline kaval komme, et kui talle külla minna, siis ta aegajalt kaob tagatuppa ja naastes poetab külaliste sülle lõnga. Mitte kunagi kõike korraga. Ikka jupikaupa. Just niimoodi, aegajalt. Umbes sellise intervalliga nagu teised veini- või teejoomise juurest kempsu käivad. Sellises olukorras krampuvad minu käed varem või hiljem mõne lõngatoki ümber nii, et lahti neid sealt enam ei saa. Seekord läks nõnda selle kena kirju Bellalana Sock'siga. Tervelt 150-grammine tokk, ilusad värvid - heledam ja tumedam roheline, sinine nagu sinine olema peab, sinepikollane... kuidas sa lased lahti, eksole? Ei lasknudki. Vahetasin rahatähe vastu ja tõin lõnga koju.



Mõnikord juhtub, et kirju lõng on tokis ilusam, kui asi kududes kujuneb. Nii läks ka sokipaariga Ema. Tokis nii kenasti kõrvu asetsenud värvid segunesid sokis imelikult ja asetusid teineteise suhtes täiesti veledele kohtadele. Mustriks kujunes ümber soki keerduv spiraal, aga kuna alustamise koht sattus teisel sokil mitte millimeetri pealt samasse kohta, said sokid veidi erinevad. Just nii palju, et nagu ei häiri, aga rahus olla ka ei lase...
Aga siis! Siis nägi ilmavalgust Vend! Samast lõngast - sellest, mis Emast üle jäi. Ja see oli hoopis teine tubakas! Bellalana Socks tõestas end ometi! Vennast said sajandi lahedaimad kirjulõngasokid. Ilmselt meeldis lõngale see silmuste arv vardal rohkem ja visalt kuid kindlalt moodustus sokile lisaks horisontaalselt kulgevale spiraaijoonele vertikaalne triip.
Paarilise kudusin peaaegu terves ulatuses hinge kinni hoides (ime, et ellu jäin!), et teine sokk tuleks samasugune. Tuligi. Mõistagi mitte millimeetripealt, aga täpselt nii palju, et tunda sügavat rahulolu.



Sokid Ema sobivad jalale nr 39/40, Vend - 30/31. Vardad olid töös ikka needsamad 2 mm. Vennasse kulutasin ära ka natuke krähmulist sinist sokilõngajääki. Vend sarnaselt Õele kootud alustades varbast.
Kui nüüd vaadata uuesti perepilti ülal, siis kes arvas, et Ema ja Vend tulid samast tokist?!

Kandasid kudusin neljale sokipaarile kokku kolme erinevat sorti: Isale tavalised venitatud silmustega nn saksakannad, Emale ja Vennale mustri mitte lõhkumiseks hiljem sisse kootud muhukannad ja Õele lühendatud ridadega diagonaalkannad.




sokike kirjutas @ 15:39 - Link - kommentaarid (13)

12 November 2013
NÖÖPIDEGA MÜTSID

Nüüd nõuab juba põhjalikumat pingutust meenutada, millal viimati kudusin nööbita mütsi. Või noh, koon ma neid ju nööbita, aga millegipärast lõpetavad ikka ühtviisi nööbiga, olgu siis ühe, kahe või mitmega. Täna näitan riburada valminud kaht ühenööbilist ja üht kahenööbilist.



Esmalt müts, mille arvasin kuduvat mehele, lõngast, mille arvasin ostvat sõbrannale. Ta (mees, mitte sõbranna) avaldas millalgi arvamust, et võiks olla üks sihuke lotu ... No täpselt ei tea, mihuke, aga nihuke... Tegin's mingisuguse. Materjaliks kaks tokki 100% villast Supremo Colori Solidit, millest üks, jah, soliidselt ühevärviline, teine aga kirju.
Varrastel 3,25 mm kudusin esmalt kirjust lõngast ripskoes ümber pea ulatuva risküliku. Kuna natuke jäi puudu, said viimased sentimeetrid ühevärvilisest lõngast parempidikoes. Silmasin tüki toruks ja otsa krookisin kokku. Servast korjasin silmad taas varrastele, sedakorda 3 mm ja kudusin mütsile ühevärvilise kahekordse serva. Nööpe proovisin mütsile nii- ja naasuguseid vahemikus üks kuni kuus. Need kuus ma õigupoolest isegi õmblesin juba mütsile, aga leidsin siis, et need on liiga suured ja harutasin jälle ära. Leidsin, et üks väga suur luunööp on parem kui kuus lihtsalt suurt nööpi. Onju?



Sai siis müts väike või on viga muus, aga mehele see ei sobi. Võibolla saab sõbranna oma lõnga lõpuks mütsikujuliselt. Või saab see laps omale jälle uue mütsi ... Lihtsalt arusaamatu, kuidas mõnele sobivad kõik mütsid ja mõnele mitte ükski!?

Teiseks realiseerisin uitmõtte, mis saab, kui alustada mütsi pealaelt soki ninast alustamise võttega. Selgus, et saab küll mütsi, mitte hiigelsuure soki.



"Soki" ninas on vardal 10 silma, servas 28 silma. Vardad needsamad 3,25 mm. Mütsisse kulus ära kogu eelmisest üle jäänud ühevärviline Colori Solidi, lisaks üks tokk Schachenmayri Extra Merinot. Müts sai valdavalt kahekordne, ainult pealagi jäi ühekordne, aga seal on enamus inimestel niikuinii juuksed sooja andmas. Mis puutub nööbisse, siis igaüks ju näeb, et seda ei saanud jätta õmblemata. Seda enam, et mütsikandja jookseb aegajalt ringi pastakaga näkku joonistatud vurrudega ja oskab nii oivaliselt ehtsalt "Miu!" ütleda.


Kolmanda mütsi juures lehvitan Laimale ja kiidan hea müügitöö eest. Olgu siinkohal ära nimetatud, et kolmandast lõngatokist jäi suurem jagu üle, aga kahest oleks siiski puudu tulnud. Vist. Sest müts sai ... ma ei ütleks, et suur, aga ... suurjas. Kui tahta, annab tõmmata lõuani. Kui mitte tahta, saab kuklasse lükata ja patsi mütsi sisse paigutada. Võibolla oleks ikka kahest tokist ka mütsi välja meelitanud. Mitte nii lotaka. Aga võibolla ei mahuks siis pats sisse ära ... Igal juhul harutada seda lõnga eriti ei anna, nii et on nagu on. Teretulnud on ideed, mida teha järele jäänud 20 grammist.
Lõngaks Rowan Fine tweed (100% villa, tokid 25-grammised), vardaid kasutasin 2-millimeetriseid, kui õigesti mäletan.



Selle mütsi juures, tunnistan, ei mõelnud ma kohe nööpidele. Mõtlesin hoopis, et võiks mingi paelalipiku panna. Aga kuna kodus ei leidunud sobivat paela, küll aga nööpe, siis niimoodi.



Järgnevad kolm "nööbikat" ühisel pildil ja siis mõned modellipildid. Pildistamiseks on aastaaeg keeruline, küllap olete märganud. Vaikselt lebavaid mütse saab veel kuidagi pildile, aga modelliga, kes hämaruses hingata julgeb, on juba keerulisem. Õigupoolest seepärast viibiski postitamine nii kaua, et jõudsin valmistada koguni kolm mütsi. Täna võtsin end (ja lapsi) kokku ja tegin pildid ära. Üliteravad nad kõik just ei ole, aga mõningase töötlemise järel annavad mütsidest ehk aimu siiski.











Järgmises postituses ehk vahepeal valminud kolm sokipaari, mille pildistamine ei ole viibinud mitte seetõttu, et nad eest ära jookseksid, vaid seepärast, et sokid on viimistlemata.
sokike kirjutas @ 13:53 - Link - kommentaarid (16)

.: lemmikumad tegijad :.


100% Pura Lana
Ann Wood
Beates bunter Blog
Brooklyntweed
Cati
Connie Chang Chinchio
Dots
Dragonfly tegemised
Eelika
Eowyni väikesed tegemised
Exercise Before Knitting
Falling Stitches
Fée Niasse!
Folklore Fashion
Freddy toimetised
French Press Knits
fridica
froufrou et capucine
Hallike
Heegeldab
Hello Yarn



I knit this
Ignorant Bliss
Ilukuduja
Ilutegija
Ilutegija blogspotis
Juulikese käsitööpäevik
karoliinahv
Kata .. koob



Knitspot
Knitted Bliss
Koe Kiri
Kollase kassi jäljed
Krentu
Kristi käsitöömõtted
Krizzuka tegemised
Kullakera
Käsitööjutud



Laima in Wonderland





lilla a
lilleliis
lillepidu



Loodusvärvid
Lotta tegemised
Made by Joel





Muhvi laegas
Needle Book
needled
Patchwork Pottery
Photo.Knit.Dog





Pitsikuduja





Putukas ja Mutukas
Puur Jane



Rupamari käsitööd





zigzagstitch
TECHknitting
The Shetland Trader
The Wife Knits
Through the Loops!
Timotei
Tintsu nokitseb



Triini pesa
trois petits points





Valevant





We Heart Yarn
Yarn Harlot

.: jutublogid :.


Anakonda blogspotis

Kirjad Sõgedate külast

Ploom, Pangaasius ja perekond