< sokisahtel
sokisahtel
Mul on kodus lõng ja vardad<br />Soki sisse kujun varbad.




.: minust :.
vanus: ...>35
elukoht: Saaremaa
tähemärk: Sõnn
.: poed ja muud:.
Kangastelje töötuba
Kadakmari leht
Lõngapood
Pullover
Loop
The Sock Yarn Shop
.: minu juhendid :.
Hiljem sisse kootud sokikand
Kannast alustatud sokid
Õmblusteta beebikampsun
Kahekihiline palmikuga müts
Heegeldatud Bruno
Kootud läkiläki
Motiivipitsiga heegelmüts
Varjukoes tuukrimüts
Kootud kaelussall poistele
Heidekombekas väikelapsele
Heegeldatud pajalapimüts
.: osalen :.








Õmblustöö õmblustuppa











.: arhiiv :.
Viimased postitused
Detsember 2016
Aprill 2016
Jaanuar 2016
November 2015
September 2015
August 2015
Juuni 2015
Mai 2015
Aprill 2015
Märts 2015
Veebruar 2015
Jaanuar 2015
Detsember 2014
November 2014
Oktoober 2014
August 2014
Juuli 2014
Juuni 2014
Mai 2014
Aprill 2014
Märts 2014
Veebruar 2014
Jaanuar 2014
Detsember 2013
November 2013
Oktoober 2013
September 2013
August 2013
Juuli 2013
Juuni 2013
Mai 2013
Aprill 2013
Märts 2013
Veebruar 2013
Jaanuar 2013
Detsember 2012
November 2012
Oktoober 2012
September 2012
August 2012
Juuli 2012
Juuni 2012
Mai 2012
Aprill 2012
Märts 2012
Veebruar 2012
Jaanuar 2012
Detsember 2011
November 2011
Oktoober 2011
September 2011
August 2011
Juuli 2011
Juuni 2011
Mai 2011
Aprill 2011
Märts 2011
Veebruar 2011
Jaanuar 2011
Detsember 2010
November 2010
Oktoober 2010
September 2010
August 2010
Juuli 2010
Juuni 2010
Mai 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Veebruar 2010
Jaanuar 2010
Detsember 2009
November 2009
September 2009
August 2009
Juuli 2009
Juuni 2009
Mai 2009
Aprill 2009
Märts 2009
Veebruar 2009
Jaanuar 2009
Detsember 2008
November 2008
Oktoober 2008
September 2008
August 2008
Juuli 2008
Juuni 2008
Mai 2008
Aprill 2008
Märts 2008

.: külastusi :.

915966

30 Mai 2011
Parem hilja kui mitte kunagi.
Tegin endale fännisärgi. Pojad on saanud, miks mina peaksin ilma olema. Seda enam, et T-särgile pildi kandmise paber pidavat aja jooksul oma kasulikud omadused minetama.

Mees kuulas ükspäev seda laulu ja leidis, et olnuks see esimene samalt esitajalt, oleks tal lauljast hoopis teine mulje jäänud. Küsisin, kas ta mäletab siis esimest. Kujutage ette, mäletaski! Noh, nii, enam-vähem. Jutustas mulle ka.
Mina jagasin tollal korterit sõbranna Sirjega. Isand Kütt, kes polnud siis veel miski isand, olles ligi 10 aastat noorem ja vähemalt 10 kilo kergem, tulnud mulle külla. Mina murdnud ta Sirje pehme vaiba peale pikali (kaalukategooriaid arvestades tuleb isanda mälu raud-polt-töö-kindluses veidi kahelda) ja teatanud, et nüüd tuleb tal kuulata üks ilus laul. Siinkohal on härra mälestustes lünk. Ta ei mäleta, mis lugu see täpselt oli. Aga ta väidab, et mina olnud õhinas, silmad säranud ja tema tundnud, et ei või vaielda …
Mina ei mäleta.
Aga ma tean, et sellal polnud YouTube’i veel leiutatud ja minul oli üksainus Jacques Breli plaat. Ma arvan, see lugu oli Orly.



Kui keegi veel ei tea, kuidas pilti särgile saab, siis selleks läheb tarvis TRANSFER-paberit (kontoritarvete poest), tindiprinterit ja triikrauda. Tumedale ja heledale kangale on erinev paber! Paberiga koos saate ka juhendi, kuidas täpselt edasi talitada, aga põhimõtteliselt on asi täpselt nii lihtne, et tuleb enesele meelepärane pilt nimetatud paberile printida ja särgile triikida.

*
Ühe poiss-Punamütsikese asemel on meil nüüd kaks, sest esimene punane müts venis suureks ja sai seega parajaks nooremale. Vanem sai uue.
sokike kirjutas @ 18:42 - Link - kommentaarid (8)

27 Mai 2011
Selleks, et valmistada üks korralik "Ümber maailma reis" vajate:
a) ruudukujulist paksema papi tükki, mille lõikate perfektselt pooleks;
b) ruudu külje pikkust ja ~3cm laiust riideriba, mille abil kaks papipoolt jälle üheks liimite. Nii on mõnusam mängulauda kokku murda ja samas ei kulu murdekoht ülearu kiiresti läbi.
c) sama suurt ruudukujulist joonistuspaberit või mõnd muud paksemat paberit, mille kleebite omakorda mängulaua riideribaga poolele. Nii jääb see külg lihtsalt ilusam.
Kogu see liimitud kupatus seadke ajalehtede vahele raamatupaki alla kuivama. (Kui teie raamaturiiulis leidub "Meite Muhu mustrid", siis see ajab üksi asja ära.)
Sellal kui esimene mängualus kuivab, hakake valmistama teist, sest naabripoiss või lapse sõber lasteaiast tahab ju samasugust!
Kui liim on kuivanud, läheb tarvis:
d) kenade ringide joonistamiseks 10-sendist Eesti münti (loodetavasti on teil neid veel mõni alles?) või 2-sendist, kui eelistate eurosid;
e) erinevaid värvilisi kirjutamis-joonistamisvahendeid;
f) täringut ja mängunuppe.
Kui teie mees (poeg, vanaisa) pole sama osav kui näitekst Yllepil, et võib valmistada kõike mööblist sallinõelani ja treib teile käigupealt 16 kaunist puunuppu, siis nõutage nuppe kohaliku kaubamaja mänguasjaosakonnast. Ehk veab ja neid müüakse eraldi. Viimases hädas võite osta Ludo mängu karbi ja vista minema mängulaua pähe komplekti lisatud pabertaskurätiku (tegelikult on see veel väiksem!) ning teile jäävad 16 plastikust nuppu neljast erinevast värvitoonist ning täring, mida oligi vaja. Karpi võite edaspidi pakendada midagi muud (kasvõi pabertaskurätikuid), sest teie mängulaud sinna ära ei mahu. See-eest mahuvad teie mängulaual ilma pidevalt teiste ja omaenda nuppe ümber ajamata mängima isa, onu, vanaisa ja teised jämedamate sõrmedega sõbrad-sugulased.


Seesinane mäng sai valmistatud Ekele seitsmendaks sünnipäevaks, mida tähistatakse homme. Loodetavasti on sünnipäevalaps juba voodis või vähemalt ei kola täna õhtul enam mööda käsitööblogisid.
Kuna on plaanis ära visata kodune Ludo-taskurätik, sest see tekitab laste isas lauamängustressi, on teise mängulaua tükid ka juba "Meite Muhu mustrite" all.

Võibolla müüakse poes ka viisakama alusega Ludo-komplekte, kui meile sattus ...
sokike kirjutas @ 18:50 - Link - kommentaarid (11)

24 Mai 2011
"Laps rõõmsaks" projekt on meie pere jaoks õnnelikult lõppenud - pakid teele saadetud ja kohale jõudnud, Jussike paki saanud ning Ilmar avas täna ka oma hiigelsuure kasti.



Nii palju pilte ei õnnestunud Ilmarist klõpsutada nagu vennast, sest pidin talle teibi kiskumisel, koti avamisel ja asjade kastist välja sikutamisel abi osutama, aga mõned siiski. Kõige rõõmsamal pildil, hetk enne seda kui käsi saagiga kotti kinni jäi (vana pärdikute püüdmise nipp) on lapsel silmad kinni, aga tühja sellest - rõõmu paistab ikka:



Kui lõpuni aus olla, siis:
1) ma tegin paki lahti ja üldpildi ära enne, kui poiss koju jõudis. Lapsukest tundes kartsin, et ma ei saa asju pildi tegemiseks hiljem enam kuidagi kokku. Või kui, siis öösel, kui ta magab, aga siis oleks pildistamiseks valgust vähevõitu.
Pakkisin kõik ilusasti kokku tagasi, ausõna. Isegi kasti sulgesin uuesti teibiga.
2) paki avamine ei läinud päris pisarateta, sest...
a) ... Muumitroll jäi kasti kinni!
Vabandust, ma püüan edaspidi teiste õnnetusi mitte naerda. Ja lõpeks olin mina see, kes ta välja aitas!



b) ... autot ei olnudkli!
No mis teha, laps on seni elu jooksul saanud 99% juhtudel paki, kus ON auto. Selline see elu kord on - pisarad ja siis jälle päike...
c) ... neid asju ka ei olnud, mis vennal olid?! Ma seepeale uurisin, mis vennal oli. Ega hästi ei mäletanud, aga ikkagi... Siis tuli meelde, et Johannil olid värvimise pildid! Niisiis on värviraamat ikkagi üks Hea Asi.
Neid pilte, kus pisarad jooksevad, ma siia ei pane, sest kes muidu usuks, et tegu oli laste rõõmustamise projektiga.



Rentsul, ära muretse, meie kirglik poisslaps otsustas lõpuks, et kingitus meeldis talle. Koerad kaardil said lausa musi. Välkplaan homseks nägi juba ette Muumitrolli lasteaeda kaasa võtmist, kuni emme sellele kavale vee peale tõmbas. Ma kardan, et kasvatajad ei vaata hea pilguga, kui laps trügib rühma pehmikuga, kes ei mahu kappi ega voodisse.
Ilmar lubas, et ta igal juhul ütleb kasvatajale, et ta sai nii-ii suure Muumitrolli! Aitäh, Rentsul!



P.S. Pildilt on puudu üks väga oluline ja ihaldusväärne osa pakist - suur pappkast, mis juba teenib kosmoses UFOna.
Ahjaa, jänese postri, mis värviraamatu vahelt tuli, kinnitasime ka juba mänguasjade kohvri kohale seinale ja see meeldib mulle palju rohkem, kui multika plakat, mis meil seal varem oli.
sokike kirjutas @ 15:04 - Link - kommentaarid (8)

20 Mai 2011
Nüüd läks küll hästi.
Havi käsul, Topeltlohe soovitusel...
Ei, see oli hoopis Laima, kes küsis, miks ei ole... Nüüd on!
Ilmar sai Ilmariga (orig. Fillmore) särgi.
Lasksin hommikul postkasti ümbrikud üle-eelmise postituse mütsi lõigetega Laimale ja Tööpingile, kaaskirjas palve varustada mind vastuteene korras ja võimalusel manrdimaisest teise-ringi-kaubandusvõrgust heleda poistesärgiga suurus 104 - 116. Tatsasin kodu poole ja otsustasin keskuses rõivamüügilettide ees peatuse teha. Küsisin müüjalt, ega ei juhtu olema ühevärvilist poistesärki. Müüja kaevus laua alla kasti ja lappas ja lappas ja lappas... Tundus, et ei leia. Vist jätsime juba korra hüvastigi, kui ta viimasel hetkel tõmbas välja helehalli särgi nr 116. Rinnal ilutses kollane plekike. Sain särgi 1 euroga.
Ilmari sättisin nõnda, et plekike jäi suunurka, tumedama koha alla. Selle bussi-Ilmari siis. Poiss-Ilmari sättisin pildistamiseks särgi sisse.

sokike kirjutas @ 16:26 - Link - kommentaarid (5)


sokike kirjutas @ 16:00 - Link - kommentaarid (5)

19 Mai 2011
Teise "Laps rõõmsaks" vahetuspaki tegin Minuliisu pojale Kristole, kes olla kange Autode ja eriti sealse tegelase Matu fänn. Algul tegi asi mind murelikuks, kuna avastasin, et poiss on eelmise samasisulise pakivahetuse aegu juba saanud väga uhke auto-teemalise kingi. Kuna aga pakisaaja jäi kindlaks, et just Autod on see kõige fännamisväärsem kaup, ei olnud minulgi enam midagi kobiseda.
No ja tegelikult on mul kodus ka kaks poisikest, kes igal teisel (või vähemalt kolmandal korral) küsivad vaatamiseks "Autode" multikat. Ja minu meelest kestab see juba aastaid...
Esialgu ei mõelnud ma välja midagi originaalsemat, kui otsida net'ist Matu pilte. Kuna kodus oli varuks paar valget pildita T-särki, valisin neist suuruse poolest kõige lähema (loodan, et ei ole väga suur?) ja ehtisin selle tähtsa tegelasega.



Poest leidsin vajaliku tegelasega kaardimängu ja magusaks üllatusmuna samal teemal.
Kuna tüdruklapse pakki olin valmistanud särgi ja mütsi, mõtlesin, et miks mitte teha mütsi ka poisile. Kindlasti Matu pildiga.
Esialgu mõtlesin puuvillase kootud mütsi peale, millele plaanisin õmmelda valgele riidele prinditud Matuga tüki. Aga kuna mu oma pojad on hakanud kootud ja heegeldatud mütse "titekateks" pidama, kartsin, et võibolla arvab samaealine pakisaaja samuti. Nokats on ikka "meestekas", otsustasin.
Lõiked võtsin läbipaistvat kilet kasutades oma poja nokkmütsilt, mille lahendus mulle hästi meeldis. Kuna minu poja pea on 2cm suurem kui pakisaaja mõõdud näitasid, lisasin kukla osasse kummi, et müts ei peaks järgmist suve ootama jääma. Loodan jälle, et sai enam-vähem õige suurus?





Voodriks taaskasutusmaterjal - meeste päevasärk. Valgele riidetükile prinditud Matu õmblesin siksakiga ette keskele.
Pakki lisandus veel uhke leht kleepsudega, mille leidsin juhuslikult linnaskäigul ja mida kiivalt oma poiste eest varjasin, sest muidu poleks seda küllap lubatud ära saata. Tellimuse TÄPSELT samasugusele särgile ja mütsile sain oma poistelt niikuinii.
Viimasel hetkel meenus pakki suruda ka ribake tegija nimega, mis kaardi mõõtu päris välja ei andnud. Pildilt puuduvad niisiis "kaart" ja kleepsud, aga muidu sai komplekt selline:



Ilmar sai ka oma autosärgi:


sokike kirjutas @ 15:08 - Link - kommentaarid (16)

18 Mai 2011
Heily tütar on paki kätte saanud, sestap panen üles asjad, mis ma talle TKV "Laps rõõmsaks" raames meisterdasin.
Kõigepealt kohtasin poes vahvat üleskeeratavat mänguasja - pisikest värvikirevat putukat roosas läbipaistvas karbis. Kuna Heily oma lapse kohta kirjutas, et Marleenile pakub huvi loodus ja ta armastab roosat, ei saanud ma mänguasja poodi jätta.
Mäletasin, et mul peaks kodus olema jupike lastepärast trikotaa˛kangast. Otsisin selle välja ja otsustasin, et vaevalt ma oran˛ipõhjalise valgete pilvede ja sinitaevaga, roosade reisikohvrite ja kollaste lilleõitega riide oma poisslastele mõeldes ostnud olin. Küllap see just käimasolevat projekti ootas. Värvid klappisid hästi vastostetud mänguasjaga. Kangast sai suvine särgike.



Edasi vaatasin üle oma iirisniitide varud ja valisin nende hulgast oran˛i, sinise, paar rohelist, kollast, roosat ja valge ning heegeldasin värvikireva mütsikese.
Kaelakee on moodsa nimega taaskasutusprojekt. Õigupoolest valmis see mäletamata aegadel ja tegin ümber ema hiiglapika koheva pusakee, mille ta mulle loovutas, kuna ise enam ei kandnud. Võimalik, et see on ja jääb mu ainsaks pärlitööks, kuna varem ega hiljem ei ole ma ehete valmistamise ega kandmise vastu suuremat huvi tundnud. Mõtlesin, et ehk pakub see väikesele tüdrukule veidi rõõmu ja lisasin kingituste hulka.
Ülearu roosa mu pakk ei saanud, aga laigukesi sellest toonist on siin-seal ometi. Võibolla leiab Marleen omale roosa kõrvale veel mõne meelepärase värvi.



Tean, et teine pakk on ka adressaadini jõudnud ning meie Jussikese nimele tuli samuti täna suur ümbrik. Ma juba aiman, kellelt see on. Poiss oli paki saabumise aegu juba lasteaias ja praegu isaga maal, nii et avamise/avastamise rõõm jääb õhtusse. Ootan huviga!


Kell 21:30

Järgneb fotoreportaa˛ paki avamiselt:

Teipide lahti saamine ei olnud kerge töö, aga tundub, et vääris vaeva, mis?
Hea Avastaja, kust ometi niisuguseid kangaid saab! Meil oleks nüüd hädasti vaja sama uhkeid tekikotte.
Pappkarbist tulid nimelt välja väga uhked padjapüürid - üks dinosaurustega, teine mereröövlitega.
Eriti hää, et püürid on nööpidega. Minu õmmeldud on kõik paeltega ja Keegi harutab need millegipärast iga öö lahti. Ma olen juba väsinud nende sõlmimisest. Kui nüüd Keegi tahab iga öö oma padjapüüri lahti harutada, saab ta meeldivalt nööpide kallal näppu harjutada.

Vahepeal toimus pissilkäik ja riietevahetus, sest vannitoas juhtus äpardus ja siis edasi:

Aardeid muudkui tuli ja tuli seal suurest kollasest ümbrikust: leib (see on mulle magustoiduks, teadis Jussike, aga me sõime selle ära juba enne, kui järg nii kaugele jõudis ning tunnistasime üheks paremaks koduleivaks, mida maitsnud oleme), värvimise pildid, kaart lapsele ja kaart emale , helkur ja nuputamise vigur.



Paar priskemat dinosaurust värviti juba täna õhtul kirjuks ja homme pärast lasteaeda on plaanis värvida ülejäänud.

Aitäh, Avastaja, paki eest! Ma loodan, need pildid ülal räägivad enda eest.

Kogu pakk oli seesugune:


Minuliisu poeg Kristo on ka oma paki lahti teinud, selle sisu näitan oma blogis homme.
sokike kirjutas @ 14:28 - Link - kommentaarid (20)

08 Mai 2011
Mehe näputööd



Majakesel seinad püsti, katus peal, uks ees ja osa põrandatki all!
Lõin käsi kokku ja rõõmustasin, et varsti võime sisse kolida.
Ilmar, ikka see 3-aastane, teatas aga, et tema ei taha sinna majja kolida. Miks? Nagu ikka, kui parajat vastust või ausat valet kohe keelele ei tule, pööras poiss pilgu korraks endasse ja tegi: „Eee…“
„Sest seal ei ole ühtegi mänguasja!“ tuli päästev mõte.
„Toome kodunt mänguasjad,“ teatasin mina. Korraks lõi poja silm särama, sest mõte mänguasju laiali vedada rõõmustab alati. Siis aga meenus, et tegelikult ei tahtnud ta sinna majja kolida.
„Mulle ei meeldi, et aknaid ei ole!“ mossitas Ilmar.
„Tead poeg, aknad on kallid. Vaesed inimesed elavadki ilma akendeta,“ rääkis isa asjust.
„Olgu siis…“ venitas laps endiselt torus suuga.
„Mina küll sinna majja ei koli!“ teatas nüüd Jussike, see 5-aastane.
„Miks?“ nõudsin mina.
„Sest see on peldik!“
No eks ta ole.


sokike kirjutas @ 16:27 - Link - kommentaarid (22)

07 Mai 2011
Äärepealt oleksin unustanud.
Aga pole ka ime, sest sel nädalal oli ja on korraga:
* puhkus
* pojal keskkõrvapõletik
* ülejäänutel mingi vastik köha-nohu-viirus
* lasteaia kevadpidu
* minu sünnipäev
* emadepäev
* meie kord trepikoda koristada

Ma õmblesin päkapikumütsi. Jah, nüüd, maikuus. Lasteaiast paluti. Kevadpeol etendas lasteaed näidendit tervest aastaringist ja väiksemate rühmal oli muu hulgas kavas ka päkapikkude tants.
Reedel öeldi, et esmaspäeval võiks laps mütsi kaasa võtta.
Laupäeval oli mul viimane tööpäev enne puhkust.
Pühapäeval jäi vanem poeg kõrvavalusse.
Esmaspäeva hommikul, kui noorem hakkas lasteaeda minema, meenus mulle müts. Selgus, et eelmisel aastal vanemale pojale õmmeldud müts ei mahu noorema pähe kuidagi. Otsisin's kiirelt veel mitte koristatud töönurgast kaks vana T-särki, ühe sinise ja teise valge ning käristasin mütsi kokku. Isegi tuti jõudsin vanast valgest akrüüllõnganutsakust tippu riputada. Laps oli rõõmus.



Mina ei tea, kas lapsed lähevad ise tasapisi targemaks või harib neid keegi? Igal juhul tuli poeg koju teadjamana ja rääkis, et päkapikkude mütsid käivad ikka samasugused nagu jõuluvanal - PUNASED.
Pidasin siis 3-aastasele lühikese loengu jõuluvanade kostüümiajaloost ja seletasin, et punane on ainuõigeks saanud vast kõige rohkem coca-cola jõuluvanade eeskujul, aga sellal, kui mina olin laps, võis kingijagajal taadil olla seljas ka roheline või valge mantel, karusnahkne kasukas või isegi ema kirju hommikumantel. Ja kes ütleb, et tuleval aastal ei ole jõuluvanadel moes just sinine.



***

Märguandeks Evale, et ma ei ole teda unustanud:

Siis veel Jannele 3m kõlapooka ja siis, Ave, hakkan ma Sinu kampsunit kuduma.
Reine, tule ometi mütsile järele!
Nii, kelle ma ära unustasin, andke endast märku!
sokike kirjutas @ 20:08 - Link - kommentaarid (12)

05 Mai 2011
Kas Punamütsike ikka oli tüdruk?



Vanem poeg sai ihaldatud punase mütsi. Lõngaks hjertegarni Blend bamboo (70% bambuskiudu, 30% puuvilla), kududes vardal 24 silma.
Kudusin 12 rida parempidist kudet varrastega nr 2,5, siis serva tagasi pööramise joonele ühe pahempidirea. Vahetasin vardad nr 3 vastu ja kudusin 10 rida. Üheteistkümnendat rida kududes korjasin alguse silmad ka vardale, nii sai sissepööratud serv kohe kinni kootud ja ei olnud vaja lõpus õmblemisega jännata. Otsakahandus sarnane eelmise kahe mütsi omale.





6.mail:
Kuna Riis küsis venimise kohta,
seletan lisaks, et muidu sai bambuslõngast müts pehmeke ja mõnusasti veniv, nii et elastikniiti ma serva lisaks ei kudunud. Aga pärast märjaks kastmist venis müts hea jupi suuremaks. Lootsin juba, et on põhjust taas poodi lõnga järele kapata ja uus, mõnevõrra väiksem müts kududa, aga laps teatas, et talle meeldibki suur. Las siis olla. Ju saab nüüd mitu head aastat Punamütsik olla.
sokike kirjutas @ 20:03 - Link - kommentaarid (13)

04 Mai 2011
Ei tea, kuidas mujal, aga meil sadas eile hommikul lund. Kes tahab, võib seda nimetada lörtsiks. Või lobjakaks. Igal juhul oli see kraam valge ja langes räitsakatena. Päeva peale läks üle vihmaks. Otsisime jälle välja sõrmkindad ja sukkpüksid ning poeg (see, kellel veel ei ole keskkõrvapõletikku) sai pähe kõrvu katva kootud mütsi.

Kootud meriinovillasest lõngast Knitcol Trends varrastel nr 3 ja 3,5, vardal 24 silma, kahandus pealael 5-siiluline. Mütsil pole kõrvu, tutti ega muid "tilinaid", et mahuks jalgrattakiivri alla.
Mütsi plaanisin vanemale pojale, kellel on kõrvapõletik, aga tema teatas, et ei taha kirjut mütsi vaid punast. Olgu siis.
sokike kirjutas @ 13:16 - Link - kommentaarid (20)

01 Mai 2011

Müts Reinele
sai kootud lõngast nimega Pop Corn, mille koostiseks märgitud 100% maisi.
Sellist imeasja polnud mina enne näinud. Millest kõigest ikka lõnga teha osatakse! Aga miks ka mitte, mis saab kuduinimesel selle vastu olla.
Kellel huvi, siis seesugust lõnga saab osta Tallinnas Müürivahe tänaval asuvast lõngapoest.
Sõrme all tundub üsna puuvilla sarnane, ehk õige pisut krudisevam või kuidagi sedasi. Kui silm juhtub vardalt pudenema, siis hargneb kenasti, sirinal, kohe terve rida üles.

Reine pähepanemiseks "sukka" ei tahtnud. Ähvardasin kududa soki, aga varraste valik aitas hoopis paraja laia koti vormida.
Mütsi kudumist alustasin varrastega nr 2,5 sissepööratud kandiosast, sakkide kohal vahetasin vardad nr 3 vastu. Paar rida kootud, tuli lõngas ette sõlm...
Kudusin kandi valmis ja vaatasin, et lõng jookseb nii toredasti - eri värvid kõik kohakuti.
Pärast kandi valmimist vahetasin vardad nr 4 vastu. Paar rida kootud, tuli sõlm... Mühatasin kergelt pahameelest ja mõtlesin, et kas tõesti peab lõngaga poodi tagasi sõitma ja vaatama, kas pakutakse viisakalt vähemsõlmelist vahetuseks. Õnneks selles tokis rohkem sõlmesid ette ei tulnud ja järgmises ka mitte. Lõpuks vaatasin, et need õnnetud sõlmed sattusid kõige õnnestunumatele kohtadele just selleks, et joonistada ilusasti välja sakiline serv ja moodustada sujuv kant ja krähmulisem põhiosa.



Kuna Reinet pildistamiseks tabada ei õnnestunud, aitas 3-aastane supermodell Ilmar jälle hädast välja. Kui kellelegi tundub, et supermodellil on vasem silm sinine, siis jah, oli maal puu otsast onnist alla kukkunud. Juhtub. Sinikas jätkub laubal, aga see jääb õnneks mütsi varju.






Et te ei mõtleks, et meie peres üldse pühi ei peeta, näitan ette paar lihavõttemuna, mis elasid üle ülalnähtud supermodell-munapillaja hoolitsuse ja maalt tervena koju fotokasilma ette jõudsid. Kuldse krooniga muna värvisin mina ja teise toredakese vanem poeg. Kahjuks purunes põhjalikult minu meelest selle aasta kõige kaunim muna, mille värvis samuti vanem poeg. Punase sibulakoore alla said mõned tanguterad ja ei tea, kuhu kadusid ülejäänud, aga kaks olid jätnud perfektsed valged silmad.



Noh, ja vahepeal said taas mõned muhulised pesulõksud maalitud:


Kena rohelist kevadet!

Lisatud 24. mail:

Müts Reinega/Reine mütsiga.
sokike kirjutas @ 11:22 - Link - kommentaarid (12)

.: lemmikumad tegijad :.


100% Pura Lana
Ann Wood
Beates bunter Blog
Brooklyntweed
Cati
Connie Chang Chinchio
Dots
Dragonfly tegemised
Eelika
Eowyni väikesed tegemised
Exercise Before Knitting
Falling Stitches
Fée Niasse!
Folklore Fashion
Freddy toimetised
French Press Knits
fridica
froufrou et capucine
Hallike
Heegeldab
Hello Yarn



I knit this
Ignorant Bliss
Ilukuduja
Ilutegija
Ilutegija blogspotis
Juulikese käsitööpäevik
karoliinahv
Kata .. koob



Knitspot
Knitted Bliss
Koe Kiri
Kollase kassi jäljed
Krentu
Kristi käsitöömõtted
Krizzuka tegemised
Kullakera
Käsitööjutud



Laima in Wonderland





lilla a
lilleliis
lillepidu



Loodusvärvid
Lotta tegemised
Made by Joel





Muhvi laegas
Needle Book
needled
Patchwork Pottery
Photo.Knit.Dog





Pitsikuduja





Putukas ja Mutukas
Puur Jane



Rupamari käsitööd





zigzagstitch
TECHknitting
The Shetland Trader
The Wife Knits
Through the Loops!
Timotei
Tintsu nokitseb



Triini pesa
trois petits points





Valevant





We Heart Yarn
Yarn Harlot

.: jutublogid :.


Anakonda blogspotis

Kirjad Sõgedate külast

Ploom, Pangaasius ja perekond