< sokisahtel
sokisahtel
Mul on kodus lõng ja vardad<br />Soki sisse kujun varbad.




.: minust :.
vanus: ...>35
elukoht: Saaremaa
tähemärk: Sõnn
.: poed ja muud:.
Kangastelje töötuba
Kadakmari leht
Lõngapood
Pullover
Loop
The Sock Yarn Shop
.: minu juhendid :.
Hiljem sisse kootud sokikand
Kannast alustatud sokid
Õmblusteta beebikampsun
Kahekihiline palmikuga müts
Heegeldatud Bruno
Kootud läkiläki
Motiivipitsiga heegelmüts
Varjukoes tuukrimüts
Kootud kaelussall poistele
Heidekombekas väikelapsele
Heegeldatud pajalapimüts
.: osalen :.








Õmblustöö õmblustuppa











.: arhiiv :.
Viimased postitused
Detsember 2016
Aprill 2016
Jaanuar 2016
November 2015
September 2015
August 2015
Juuni 2015
Mai 2015
Aprill 2015
Märts 2015
Veebruar 2015
Jaanuar 2015
Detsember 2014
November 2014
Oktoober 2014
August 2014
Juuli 2014
Juuni 2014
Mai 2014
Aprill 2014
Märts 2014
Veebruar 2014
Jaanuar 2014
Detsember 2013
November 2013
Oktoober 2013
September 2013
August 2013
Juuli 2013
Juuni 2013
Mai 2013
Aprill 2013
Märts 2013
Veebruar 2013
Jaanuar 2013
Detsember 2012
November 2012
Oktoober 2012
September 2012
August 2012
Juuli 2012
Juuni 2012
Mai 2012
Aprill 2012
Märts 2012
Veebruar 2012
Jaanuar 2012
Detsember 2011
November 2011
Oktoober 2011
September 2011
August 2011
Juuli 2011
Juuni 2011
Mai 2011
Aprill 2011
Märts 2011
Veebruar 2011
Jaanuar 2011
Detsember 2010
November 2010
Oktoober 2010
September 2010
August 2010
Juuli 2010
Juuni 2010
Mai 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Veebruar 2010
Jaanuar 2010
Detsember 2009
November 2009
September 2009
August 2009
Juuli 2009
Juuni 2009
Mai 2009
Aprill 2009
Märts 2009
Veebruar 2009
Jaanuar 2009
Detsember 2008
November 2008
Oktoober 2008
September 2008
August 2008
Juuli 2008
Juuni 2008
Mai 2008
Aprill 2008
Märts 2008

.: külastusi :.

958712

20 Detsember 2009
Päkapikud hiilivad ringi silmad peas kui pulgakommid ja vahivad sisse kõigist akendest. Mõnikord on hommikuks nende tegudest märgid maha jäänud - väikesed kleepuvad käejäljed aknal või piilumise parendamiseks sulatatud augud jääs ja lumes...
Igal juhul on targem oma valgustkartvad või muidu piinlikud ettevõtmised hoida jõuludejärgseks ajaks.

Selle toreda kohvifiltrist päkapiku meisterdas minu 4-aastane poeg lasteaias. Aplaus andekatele kasvatajatele, kes nii vahvaid asju välja mõtlevad!

Mina olen algust teinud jälle mitme uue kudumistööga, mis on nüüd rõõmsalt ootusärevalt poolikud. Üks pisem sai valmis kah.

Kaelus sai kootud lambamütsi juurde samast lõngast. Vaimustusin küll Kriuks2 blogis nähtud vahvast nööpidega sallist, aga pärast mitmeid kudumisproove tundus, et sellest lõngast ja 4-aastase jaoks töökindlam saab ikka tavapärasem soonikkaelus.
Täpselt samasugust nagu eelmisel aastal ei tahtnud ka teha ja sestap jätsin õla kohale 8 silma sirgelt jooksma ning kasvatasin nende kõrvalt mõlemalt poolt igal real 1 s juurde. Kui ringselt oli kootud veidi vähem kui piisav laius, jagasin tüki esi- ja tagaklapiks ning kudusin need sirgelt. Lõpuks korjasin ümbertringi silmad ringvarrastele ja kudusin mõned ripsiread nurkade kohal 2 s kasvatades.

sokike kirjutas @ 10:27 - Link - kommentaarid (10)

12 Detsember 2009
Kümme aastat kootud kaunikene.

Selle rõiva kudumise algus jääb aegadesse, mil maailmas peaaegu polnudki olemas muud lõnga kui värvilised villased. Pärisvillased. Kodumaised. Kes teavad, need mäletavad. Ja vastupidi. Vardad olid nr 2.
Tegelikult võis poes muidki lõngu olla, aga kes siis nende ostmisele raha raiskas, kui villast volilt käes oli!? Mul oli. Punaseid-pruune miskipärast eriti rohkelt.
Niisiis alustasin ma millalgi hilisteismelisena raha- ja sündmusevaesetel ühikaõhtutel enesele kena punase-pruunikirja kampsuni kudumist. Seljatükk, arvan mäletavat, valmis uudishimust ajendatuna üpris nobedalt. Tahtsin ju näha, mis kauneid mustreid mu sõrmede alt sünnib ja kas uus rõivas tuleb kena küllalt.

Hõlmadega oli see häda, et neid oli vaja teha kaks ühesugust. Olgu, et peegelpildis, aga siiski sarnased. Mustrit tuli seljatükki hulka arvates läbi teha juba kolmandat korda. Igavaks kiskus ja aega võttis.
Kehatükid valmis kootud, ajasin külje- ja õlaõmblused kokku, et saaks juba peegli ees keerutada. Ei mäleta, kas mood ei soosinud liibuvaid rõivaid või olin ma tõesti toona turskem, aga natuke kitsas tundus…
Siis vist lõid poisid pähe, oli mõni kolimisekord või tulid muud tähtsamad asjatoimetused vahele, igal juhul punasele kampsile mul mõnda aega tähelepanu ei jagunud. Kui jälle rahulikumad ajad tulid, asusin entusiastlikult varrukaid vormima. Üks varruk oli üsna lõpusirgel, kui sai selgeks, et kõiki lõngu teisele varrukale ei jagu…

Siis oli vist veel kolimist… Ühes külmas korteris ma igal juhul otsustasin, et tahan seda sooja keretükki kanda ning heegeldasin käeavadesse ja hõlmaäärtele punased kandid ning ajasin nööbid ette. Sai vest.
Liigseks osutunud varrukast sai vahepeal emaks saanud sõbranna lapsele müts. Kui hästi järele mõtlen, siis oli nimetatud laps jõudnud koguni 2- kuni 3-aastasekski saada…
Vestil oli mitu viga. Hea küll, et kere ei olnud ülearu avar… aga õlad olid kindlalt liiga laiad! Sest kootud oli ju unistades varrukatega rõivast... Pikendatud õlaga vest ei olnud minu maitse.

Ühesõnaga, ma ei kandnud vesti. Või kui kandsin, siis hädapärast, aga ei armastanud teda. Võib-olla isegi häbenesin natuke…
Silmapiirile ta aeg-ajalt siiski kerkis ja mõlgutasin mitmeid mõtteid. Laiuse lisamiseks küljesiilud? Ühevärvilised! Lisaks ühevärvilised varrukad! Kandid harutan üles ja üles panen kaelusesse luku, kuna alläärde lisan samuti ühevärvilise kängurutasku…
Ei, laius on OK. Ei hakka mingite küljesiiludega jantima. Teen parem lihtsalt ühevärvilised varrukad ja küljeõmbluste vahele taskud. Võib-olla kapuuts ka…

26. novembril 2009 tõstsin kampsuni küsimuse taaskord otsustavalt päevakorda. Tõin poest punase lõnga mõttega teha need ühevärvilised varrukad ometi valmis ja vaadata, kas asjast saab asja.
Vardad nr 2… Et mis koes siis? 1+1 soonik? 2+2 soonik? Proovisin üht ja teist ja ükski ei meeldinud. Siis tuli kaval mõte – teen hoopis lühikesed varrukad! Et oleks midagi, mis põhjendab pikendatud õlga aga ei pea hakkama seletama, miks osa kudumist on kirju ja osa laisalt ühevärviline. Lühikesteks varrukaiks oli värvilist lõnga veel küllalt.

Miks ma juba aastaid tagasi selle peale ei tulnud? Lühikeste varrukatega kampsun oli tollal vist lihtsalt ennekuulmata ja seninägemata asi.

P.S. Lubatud 2/3 poolikute tööde nimekirjast ei ole küll veel tehtud, aga mul pole enam ühtegi ripakil kudumistööd!
Mehe kampsun saab täna õhtul üles harutatud ja lõngad sirguma riputatud, et saaks uue entusiasmiga otsast alata.
sokike kirjutas @ 10:06 - Link - kommentaarid (21)

11 Detsember 2009
VERTIGO MAN [verti:go-mä:n]





Materjaliks mitmed pruunid ja bee˛id kodustest varudest, koostis alpakast akrüülini. Varras oli 4 või 4,5, mis neist lõngadest andis üsna "lodeva" koe. Üles lõin 45 silma. Minu suurde naisepähe sai suur. Mehele just paras. Kui tahta ülespööratavat serva, tuleks luua ~10 s lisaks.

Kuula
sokike kirjutas @ 12:40 - Link - kommentaarid (22)

10 Detsember 2009
UUDISTOODE


Muhutriibuline külmikumagnet.

Jah, juhtusin ühel toredal hallil novembrilõpupäval Tiimarisse ning leidsin sealt ilusaid väikeseid magneteid - kenasti kuuekaupa kilesse pakendatud. Mine tea, milleks hea, mõtlesin ja ostsin komplekti.
Mõned päevad hiljem tõi isand Kütt liimi, millel nimeks keemiline metall, kuna kõik ülejäänud järeleproovitud liimid keelduvad tema teekannu kaant koos hoidmast. Mina mõtlesin juhust kasutada ja päris metalli liimida. Nõnda ta valmis.
sokike kirjutas @ 13:49 - Link - kommentaarid (14)

09 Detsember 2009
Umbes või täpselt poolteist aastat tagasi kudusin enesele lilla kampsuni. Või noh, siis sai valmis, mida viis aastat tagasi, oma esimese raseduse aegu alustanud olin. Ei jäänud rahule, kuna kampsun sai mulle paar numbrit suur, sest aastate möödudes olin ma, mõistagi, lapsukese juba sünnitanud ja tagasi tavamõõtmetesse tõmbunud. Õnneks leidus sinna paras inimene - minu ema.
Ei olnud aga mullegi määratud lilla kudumita jääda ja üleeile valmis jakike nii umbes 7-aastase lapse mõõdus...
Jah, on küll väike, aga ma kavatsen selle ikkagi enesele selga kiskuda!
Nööpaukudega ma ei koonerdanud ja nüüd on küsimus vaid selles, kas 9 või 17 nööpi?



17 nööpi näevad edevad välja küll, mis?

Varrukad 3/4 pikkuses. Lõngaks Raasiku 2-kordne lillane-villane. Kuna seda tooni vihte oli üks ja 240 grammist tahtsin saada khm-khm-täiskasvanu mõõtu kampsikut, kasutasin kudumiseks kepikesi nr 4,5. Kudum sai meeldivalt a˛uurne.
Aga.
Tundub, et kuna ma kõiki nööpe niikuinii sulgema ei hakka ja üks hõlm võib nööbikoorma all teisest oluliselt raskemaks osutuda, otsustan siiski 9 nööbi kasuks.

sokike kirjutas @ 14:02 - Link - kommentaarid (13)

01 Detsember 2009
Näh, just siis, kui oled otsustanud, et ei võta ette ühtegi uut tööd enne, kui suurem osa poolikuid lõpetatud, ilmub lasteaia stendile teade, et palun saata laps aeda varustatuna päkapikumütsiga...
Mis seal ikka - võtsin ette. Töö taas kiire ja korralik.

Nooh... Tegelikult päris nii valutult see ei läinud.
Teadet nägin esmaspäeva hommikul ja uuesti meenus õhtul hilja. Esmalt ohkisin jupp aega, et nüüd tuleb seeda kaa veel teegema hakataa...
Siis teatas mees vastuvaidlemist mitte sallival toonil: "Ära tee punast! Päkapikumüts ei pea ju tingimata punane olema."
Tõtt öelda olin ma isegi juba sellele mõelnud. Lasksin vaimusilma eest läbi mitmesuguseid rohelisi, siniseid ja isegi pruune päkapikumütse. Noh, selliseid argipäeva- või maapäkapiku omi. Või mustatööpäkapikumütse...
Arvasin mäletavat, et just pruuni oli Eno Raua "Nääripäkapikus" kujutanud Lilian Härm. Sammusin riiuli juurde ja võtsin sirgest reast ülalnimetatud teose. Päkapiku müts oli... punane.
Pealegi ei olnud mul kangakapis ühtegi üleni rohelist ega pruuni riidetükki. Sestap lõikasin vaba käega ja paraja varuga tüki punasest kuldsete tähekestega sitsist. Õmblesin pesuõmblusega kokku. Tutti ei pannud. Sest päkapikumüts ei pea ju tingimata tutiga olema?!
Võtsin taskulambi hambusse ja hiilisin magamistuppa juba uinunud pojale mütsi proovima. Magas teine armsasti, käed kukla all. Mütsikesega nägi välja nagu Päkapikk Pepe, kes pikutas põõsas.
Hommikul proovisin igaks juhuks uuesti ja tõsi - vertikaalasendis lapsele kippus müts mõnevõrra silmile vajuma... Aga kuna õmblus oli puhas, võib serva üles keerata. Ja kasvuvaru peab olema! Eriti päkapikurõivastel.
"Pane tutt ka!" teatas poeg. Vastuvaidlemist mitte sallival toonil. "Valge!"



Päkapikumüts lahkus lasteaeda nii tulise rutuga, et pilti polnud aega teha. Ehk edaspidi. Ka tutiks ei olnud sel hommikul aega. Nii et müts on üsna samasugune nagu pildil ülal, kuldsed tähekesed võib igaüks ise juurde mõelda.

Täiendatud pärast lasteaia jõulupidu 21. detsembril:
sokike kirjutas @ 20:27 - Link - kommentaarid (8)

.: lemmikumad tegijad :.


100% Pura Lana
Ann Wood
Beates bunter Blog
Brooklyntweed
Cati
Connie Chang Chinchio
Dots
Dragonfly tegemised
Eelika
Eowyni väikesed tegemised
Exercise Before Knitting
Falling Stitches
Fée Niasse!
Folklore Fashion
Freddy toimetised
French Press Knits
fridica
froufrou et capucine
Hallike
Heegeldab
Hello Yarn



I knit this
Ignorant Bliss
Ilukuduja
Ilutegija
Ilutegija blogspotis
Juulikese käsitööpäevik
karoliinahv
Kata .. koob



Knitspot
Knitted Bliss
Koe Kiri
Kollase kassi jäljed
Krentu
Kristi käsitöömõtted
Krizzuka tegemised
Kullakera
Käsitööjutud



Laima in Wonderland





lilla a
lilleliis
lillepidu



Loodusvärvid
Lotta tegemised
Made by Joel





Muhvi laegas
Needle Book
needled
Patchwork Pottery
Photo.Knit.Dog





Pitsikuduja





Putukas ja Mutukas
Puur Jane



Rupamari käsitööd





zigzagstitch
TECHknitting
The Shetland Trader
The Wife Knits
Through the Loops!
Timotei
Tintsu nokitseb



Triini pesa
trois petits points





Valevant





We Heart Yarn
Yarn Harlot

.: jutublogid :.


Anakonda blogspotis

Kirjad Sõgedate külast

Ploom, Pangaasius ja perekond