< sokisahtel
sokisahtel
Mul on kodus lõng ja vardad<br />Soki sisse kujun varbad.




.: minust :.
vanus: ...>35
elukoht: Saaremaa
tähemärk: Sõnn
.: poed ja muud:.
Kangastelje töötuba
Kadakmari leht
Lõngapood
Pullover
Loop
The Sock Yarn Shop
.: minu juhendid :.
Hiljem sisse kootud sokikand
Kannast alustatud sokid
Õmblusteta beebikampsun
Kahekihiline palmikuga müts
Heegeldatud Bruno
Kootud läkiläki
Motiivipitsiga heegelmüts
Varjukoes tuukrimüts
Kootud kaelussall poistele
Heidekombekas väikelapsele
Heegeldatud pajalapimüts
.: osalen :.








Õmblustöö õmblustuppa











.: arhiiv :.
Viimased postitused
Detsember 2016
Aprill 2016
Jaanuar 2016
November 2015
September 2015
August 2015
Juuni 2015
Mai 2015
Aprill 2015
Märts 2015
Veebruar 2015
Jaanuar 2015
Detsember 2014
November 2014
Oktoober 2014
August 2014
Juuli 2014
Juuni 2014
Mai 2014
Aprill 2014
Märts 2014
Veebruar 2014
Jaanuar 2014
Detsember 2013
November 2013
Oktoober 2013
September 2013
August 2013
Juuli 2013
Juuni 2013
Mai 2013
Aprill 2013
Märts 2013
Veebruar 2013
Jaanuar 2013
Detsember 2012
November 2012
Oktoober 2012
September 2012
August 2012
Juuli 2012
Juuni 2012
Mai 2012
Aprill 2012
Märts 2012
Veebruar 2012
Jaanuar 2012
Detsember 2011
November 2011
Oktoober 2011
September 2011
August 2011
Juuli 2011
Juuni 2011
Mai 2011
Aprill 2011
Märts 2011
Veebruar 2011
Jaanuar 2011
Detsember 2010
November 2010
Oktoober 2010
September 2010
August 2010
Juuli 2010
Juuni 2010
Mai 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Veebruar 2010
Jaanuar 2010
Detsember 2009
November 2009
September 2009
August 2009
Juuli 2009
Juuni 2009
Mai 2009
Aprill 2009
Märts 2009
Veebruar 2009
Jaanuar 2009
Detsember 2008
November 2008
Oktoober 2008
September 2008
August 2008
Juuli 2008
Juuni 2008
Mai 2008
Aprill 2008
Märts 2008

.: külastusi :.

916106

30 August 2010
Oma raamat valmis!


Nagu tiitellehelt lugeda võite, meisterdasin oma varsti 5-aastaseks saavale pojale S-tähe harjutamise raamatu. Ta meil logopeediapoiss, sest ei raatsi S-tähte tarvitada. Kirjutasin jutukese, kuhu üritasin pista võimalikult palju S-ga sõnu. Loodetavasti, kui me isaga võidu seda õhtuti ette loeme tükkis harjutustega keelele ja huultele, pääseb õnnetu S lõpuks kohale, mis talle õigusega kuulub.
Teine aktuaalne teema on seal raamatus veel. Küllap taipate isegi, mis see on.
Järgneb palju pilte, sest raamatus pidi olema vähemalt kümme lehekülge. Meie Sassil kulus pidžaamast vabanemisest õuele silkamiseni 14 lehekülge.




Esialgu oli mul plaan valmistada kõik pildid lõika-kleebi tehnikas, aga kui olin üritanud ühe sassis soengu jagu juuksekarvu niki-naki kääridega pruunist paberist välja lõigata, matsin selle mõtte maha. Edasi läks illustratsioonide valmimine seda rada, et kui pildi kavand oli enam-vähem rahuldaval kujul olemas, kopeerisin ta musta tindipliiatsiga puhtalt ümber ja skännisin arvutisse. Joonistusprogrammis värvisin ära juuksed, näo, käed-jalad ja veel mõned detailid. Siis printisin poolfabrikaadid jälle välja ja lisasin detaile kollaažitehnikas. Piltide taustaks said poegade eneste ja poiste sõbra joonistused.





Enne, kui raamat lõplikult valmis sai, kulus paberit ikka omajagu. Niisama ära ei visanud midagi. Suurem jagu "poolfabrikaate" jäid poistele värvimiseks, lõikamiseks ja kleepimiseks, milliste toimigute vastu minu rõõmuks on neil seoses raamatu valmistamisega kaunis suur huvi tekkinud.






Siin näitab Sass teile, millise mustriga sokid ema talle kudus.


Poja vaatas raamatu läbi ja tundub, et jäi rahule.





sokike kirjutas @ 19:42 - Link - kommentaarid (69)

24 August 2010
Kevadest saati olen alevi laadapäevadel otsinud muude trikotaažipudinate seast poistele lühikesi pidžaamasid. Ei leidnud. Suve elasime kuidagi vanade T-särkide varal üle, aga nüüd tegi lasteaed uksed lahti ja pidžaamapuudus kerkis taas valusalt päevakorda. Läinud nädalal peeti jälle laata. Mida seal ei pakutud, oli poiste lühikesed pidžaamad. Marssisin pahaselt koju ja kiskusin laealusest kapist kangakastid välja. Ühes kastis leidus kena lahmakas tükk helesinise-kollaseruudulist mõnusalt pehmet puuvillast trikotaaži. Küllap millalgi laste pidžaamadeks ostetud.
Hariduse poolest peaksin ma olema võimeline ise üht lihtsat T-särki ja trikotaažpüksi konstrueerima, aga milleks oma elu keeruliseks elada. "Ottobre" ajakiri pakkus kenasid valmis lõikeid. Kriuh-krauh, kirts-kärts, surra-vurra ja kaks kena lühikest poiste pidžaamat valmis! Kvaliteet kah kindlasti parem kui sel Türgi nännil, mida me laadal pakutakse.

Et lastel riided omavahel segi ei läheks, printisin neile pildid - ühele kass Bruno Leiutajatekülast ja teisele vedur Harvey Thomase sõprade hulgast. Õnnetuseks triikisin teist pilti särgile läbi küpsetuspaberi, millele oli joonistatud lõige ja markeriga märgitud lõimejoon. Joon jäi triikimise käigus kenasti ka kangale ja osaliselt üle trükitava pildi. Kasinate kodus leiduvate puhastusvahenditega (seep, pesupulber, nõudepesuvahend) seda eemaldada ei õnnestunud. Valgendajat ja torusiili igaks juhuks ei proovinud. Seda osa koledast tumesinisest joonest, mis pildi peale jäi, proovisin katta valge permanentmarkeriga. Selle, mis riidele ulatus, katsin pärast pikka mõttetööd lihtsalt uute piltidega. Tasakaaluks lisasin ühe pildi ka rinna teisele küljele ja seepärast see särk nüüd uhke pildikoorma all ägabki. Tõttöelda oli Jussike isegi veidi kade, et väikevend nii uhke kummise rinnaesisega pidžaama sai.
Ma lubasin talle ka edaspidi kusagile mõned vedurid printida.

Kena tagasihoidlik pidžaama kena tagasihoidliku Brunoga.



Kadedakstegevalt küllusliku kaunistusega veduri-pidžaama. Sääred pääsesid ühe Harveyga.




Pidžaamad valmis ja laealusest kapist alla veditud kangakast veel keset tuba, otsustasin lämmatada eos ka kummitava võimlemis- ja mängupükste puuduse. Triibulist riiet kahe aasta tagusest särgiteost oli järel kummalise kujuga tükk, mille ühest otsast sai kenasti lühikesed püksid, aga teisest vaid peaaegu särgi. Lähenesin asjale loominguliselt ning vana särki eeskujuks ja vigureid appi võttes meelitasin riidetükist ikka särgi välja.






Mängupüksid said õmmeldud mõnusast õhemast dressiriidest. Tagaküljele tegin ühe tasku ka. Kuna tasku sai üsna suureformaadiline, panin ülaäärde kinnituseks nööbi.



Minul, muide, ei ole kodus kattemasinat. On ainult hiidvana koduoverlok, mis pole katteõmblustest kuulnudki. Trikotaazrõivaste ääred triigin ma kahepoolse limiribaga kinni (sellisega, mis riidekihtide vahele ära sulab) ja õmblen tavamasinal sik-sakiga. Saavad sama head ja elastsed nagu poesärkide katteõmblused. Ainult väga elastsete materjalidega see meetod ei tööta. Aga ma ei armasta lükrat niikuinii.
sokike kirjutas @ 07:29 - Link - kommentaarid (30)

23 August 2010
Nööbikotkas ?


Noorem poeg läks loomulikult kadedaks, et vennas sai kalaga särgi (vt üle-eelmist postitust) ja nõudis omale ka. Tõin poest ühevärvilise T-särgi. Sedakorda punase. Pilti ei tahtnud ka samasugust teha ja lõin uuesti märkmiku indiaanijooniste koha pealt lahti.



Särgile sai kotkas. Kuna kotka poos oli täpselt selline, et nõudis midagi nina alla, õmblesin sinna kõige väiksema üksiku nööbi, mis mu nööbipurgis leidus.



Ja vennad kahekesi oma uutes särkides:

Kummalised ilmed on tingitud suus olevast arbuusist.
Ja see särk sai ka valmis juba arvutivabade päevade aegu ülemöödunud nädalal, aga vahepeal polnud lapsi kodus ja kuna ma tahtsin särgist seljas ka pilti teha, pidin ootama.
sokike kirjutas @ 09:07 - Link - kommentaarid (23)

22 August 2010
Kaksikud lapid


Kuigi geenipagas (must ja valge 100% villane Jil, muster Gooti ruut Jan Eatoni raamatust "200 heegeldatud ruutu") ja kasvutingimused (heegelkonks nr 3) on sama, ei ole kaksikud päris ühte nägu.
Ei tea, kas süüdi on kasvataja erinev suhtumine või kasvatusvõtted, et ühest sai lihtne pretensioonitu lapp, teine aga kasvas originaalitsevaks ekstsentrikuks.
Kuna valmistasin sel aastal nii sinised kui ka must-valged lapid, on mul nüüd juba isikliku pisikese teki jagu lappe.

Kui arvata juurde ka eelmisel aastal heegeldatud ning lisaks Aasta Ema tekisse kootud tükid, siis hakkab tunduma, et lapiteki tegemine neis tehnikates polegi võimatu ettevõtmine. Kui ka ainult kaks lappi kuus teha, saaks aastaga teki jao kokku!
sokike kirjutas @ 17:48 - Link - kommentaarid (9)

19 August 2010
Suurte hammastega kala


Ega te ei arvanud, et kraasimine-ketramine, ühe seeliku lõpetamine ja sooja pesu kudumine oligi kõik, mis ma nädalajao arvutivabade päevade jooksul teha jõudsin?!
Muidugi mitte!
Lisaks lõpetasin ma loomulikult ka IT suvepäevadel alustatud tikkimistöö, aga kuna see on kotikeseks vormistamata (kandid ainult puudu, aga seda juba viis päeva!), siis näidata ei saa. Valmis on üks must-valge Aasta isa tekilapp, aga näitan siis, kui teine ka olemas.
Alustasin uut kudumistööd, edendasin teist, poolikut ja ühe heegelduse väiksemad tükid on ka valmis.

Ette saan näidata pojale tuunitud T-särgi.
Särgi enese ostis lapsele vanaema. Ilmselt oli tegu kaunikesti kaua poes vaateaknal seisnud särgiga, sest rinnaesise päälmine külg oli kokkuvoltimise joonteni heledamaks pleekinud. Siiski väärt ost, sest soodsa hinnaga sai ju täitsa uue asja.
Mind aga see värvist ära hele ruut ikkagi häiris. Kuna üle värvima särki ei viitsinud hakata ja ühtlase tulemuse saamine on mulle enamasti niikuinii ülejõukäivaks osutunud, otsustasin hoopis kirju tulemuse kasuks ja pritsisin särgile valgendajat. Lasin sel viis minutit seista ja loputasin välja. Sai toredasti laiguline küll, aga uskuge või mitte, see hele ruut kumas sealt tagant ikka läbi!
Oli vaja veel midagi, mis pilgu enesele tõmbaks.
Niisiis otsisin välja kena kollase tekstiilivärvi ja maalisin kala. Suurte hammastega kala. Kui ma õigesti mäletan, siis kujutis on pärit indiaani mustrite varamust, milliseid ma kunagi ühest uhkest väljamaisest pildiraamatust omale märkmikusse maha joonistasin.

Kes viitsib, võib nüüd kala tagant veel heledamat ruutu otsida ja küllap leiabki, aga mind see enam ei häiri. Tänu defektile sai kena efektne särk. Ema on rahul ja laps ka. Kuigi poiss ütles, et ei taha pildile, kippus naeratus ikka vägisi näole:
sokike kirjutas @ 07:35 - Link - kommentaarid (17)

18 August 2010
Kelguilmad liginevad!


Ega tali taeva jää ja rege tuleb rautada suvel. Mina kudusin nooremale pojale talveks sooja alussärgi. Eelmist, roosat ökopoe villast on ta kandnud juba sünnist saati ja selle varrukad katavad nüüd vaevu küünarnukke. Sellest, mismoodi need varrukasuud ja rinnaesine välja näevad, ma parem ei räägi. Selge, et uut kelgumäesärki oli tarvis.
Seekord ma tulin isegi mõttele enne lõngapoodi tormamist kodused varud üle vaadata ja leidsin kotikese kahe 25-grammise toki kergelt suitsutoonilise helesinise Austermanni "Barkarole" lõngaga.
Jaa. Mäletan, kui ma need lõngad kolme aasta eest ostsin, et pojale sama tooni kombeka juurde kena pehme müts kududa...
No seda mütsi ma ilmselt ei kudunud. Nüüd lõin vardad sisse, et saada kena pehme alussärk. Esimese toki lõppedes oli selge, et särgiks ei jagu.
Lasksin hädakisa valla ja asusin otsima, kust saada lõngale lisa. Otsingud päädisid sellega, et lahke proua Polkovnik siirdus täpselt sellesse poodi, kust ma aastate eest esimesed tupsud soetasin ja andis mulle sealt teada, et matku ma asjatud lootused - seda lõnga enam ei toodeta. Siis surus ta oma telefoni müüjale pihku ja kaup sai tehtud kahe 50-grammise toki sobivas jämeduses naturaalvalge DK "Sublime" peale. Koostis sama, ainult protsendinumbrid erinesid väheke (75% meriinot, 20% siidi, 5% kašmiiri või umbes nii).
Nüüd pidin kiirelt ühevärviliselt kahevärvilisele kudumile ümber orienteeruma, kusjuures seda keretoru, mis valmis oli kootud, ma üles harutada ei raatsinud-viitsinud ja valget lõnga oli nüüd kaks korda rohkem kui algset sinist. Tuli idee teha kudum, mis näeks välja nagu oleks väikeseks jäänud valge särk tõmmatud suurema sinise peale.

Perfektsuse huvides võinuks kere värvivahetuskohta teha samuti sooniku, aga kartsin, et siis jääb pepu osa naljakalt puhvi. Nagu varrukad näitasid, oli kartus asjatu, sest see keskpaigasoonik laskis end kenasti labase koega ühelaiuseks aurutada. Ja kuna särk on liibuv, poleks miskit krookimist niikuinii märgata olnud.
Aga mulle meeldib kui kudum näeb ka tühjalt hea välja.
Järgmine kord teeksin varrukate valge osa ka pisut pikema, et soonik satuks küünarnukist veidi madalamale.
Seekord niisugune.

Poja aitas mul printerit lahti pakkida, sestap polnud tal aega korralikult poseerida, aga midagi näeb siit ikka.
Kudumiseks kasutasin sukavardaid nr 3,5, varrukasuus nr 2,5. Kereosa on kootud ringselt alt üles, õlgade osas edasi-tagasi. Varrukate valge osa kudusin ringselt ülalt alla moodustades varrukakaare lühendatud ridade abil, sinise osa kudusin alt üles ja keskpaigas silmasin varrukaosad kokku.
Kuna mu 2-aastasel on pea üsna sama suur kui mul endal, oli kaelusega tükk tegu, et see üle pea venima saada. Ükski mulle teadaolevatest väidetavalt elastsetest mahakudumise viisidest ei olnud piisavalt veniv.
Abi sain eelviimasel real silmuste arvu kahekordseks kasvatamisest ehk pärast kaelakaarelt korjatud silmadest parempidikoes kaelusekandi valmiskudumist kasvatasin kõigi silmade vahele lisaks pahempidisilma ja kudusin need 1prmp-1phmp maha ning õmblesin pealtpoolt lõdva järelpistega kinni.

27.veebruar 2011:
sokike kirjutas @ 08:17 - Link - kommentaarid (27)

17 August 2010
Viimased sentimeetrid pitsi said just kinnitatud ja sellega valmis vist ligi kahe aasta eest alustatud renoveerimistöö vanaroosa seeliku kallal.
Seelik on 100% siidist ja selle soetasin ma kohalikust sekondhändist.
Konkreetne seelik:
1. ei meeldinud mulle pärlmutternööpidega hõlmikuna;
2. oli mulle suur;
3. ei sobinud mulle selles pikkuses.
Aga kangas meeldis küll! Ja kui kogu selle ilu eest vaid viis rahakrooni tuli välja käia, siis loomulikult tassisin koju.
Viisin läbi järgmised muudatused:
1. Likvideerisin hõlmad ja eemaldasin nööbid.
2. Õmblesin küljed A-lõikeliseks nii palju kui seeliku laius lubas.
3. Värvli asendasin lõikekohase kandiga, mille alläärest lõikamise puhul sai seelik üksiti kümmekond sentimeetrit lühem.
4. Lisasin küljele peitluku.
5. Vahetasin voodri.
6. Kuna ette keskkohast veidi kõrvale jäi pärast hõlmade likvideerimist õmblus, mis tundus üsna asjakohatu, lisasin defekti efektiks muundamise mõttes pitsiriba.
7. Alläärde panin veel sama pitsi.

Seelik enne ja nüüd:


See pole veel kõik. Nüüd tahavad lapsed multikat vaadata ja õhtupoole näitan veelgi, mida ma arvutivabade päevade jooksul korda saatsin. Võibolla õnnestub mul vahepeal seelikust seljas ka pilt teha...

Multikad vaadatud ja pilt seelikust seljas tehtud.


Nüüd nõuab pesakond pannkooke. Juustuga ja maasikamoosiga.
Jätkan siin homme.
sokike kirjutas @ 14:16 - Link - kommentaarid (14)


Aga ma jõudsin palju teha selle 1 nädala + 1 päeva jooksul, mil meil kodus arvutit ja internetiühendust ei olnud! Tehtud sai vist küll aastajagu päevi kogutud suuremaid ja vähemaid parandustöid kogu pere rõivaste kallal, milliste kõigiga ei hakka teid tüütama.
Kahel päeval käisin aga korvi ja kastiga pilvi püüdmas...


Nädala lõpus pistis töö juurest naaber mulle kotinutsaku kitsevilla pihku ja ütles, et kuulukse, ma pidada ketrama. Kas ma oleksin nii lahke ja ketraksin selle veerandkilo lõngaks.
Tegelikult olin ma selle kotikesega juba varem Muhukadri juures kohtunud ja siis tundus, et va kitsekarv ei taha üksi koos püsida. Mõtlesin aga, et rahulikes kodustes tingimustes, tuttavate tööriistadega...
Hää küll, proovin korra veel!

Kraasimine oli, teadagi, karvane töö.


Ketramise ajal ikka karvad lendasid.


Korrutades ajas endiselt karva...

Aga esimesed 130 grammi kena lauget kitsevillast lõnga on valmis ja teist samapalju ootab järge.

Miks ma kahtlustan, et kudujal saab kord ka rinnaesine karvane olema ja kandjale tumedat seelikut ei soovita...
Kellel on kogemust kitsevillaga? Kas võib loota, et see lõng kunagi karvaajamise lõpetab?
Mõnus pehmeke on ta küll!
sokike kirjutas @ 07:42 - Link - kommentaarid (14)

16 August 2010
Ahoi! Nii ammu ei ole näinud!
Seda seepärast, et niikui Isetegija suvepäevad Muhus läbi said, võttis äikesetorm meie arvutil hinge seest. Salakavalalt. Poolteist tundi oli juba müristamisest ja välkude sähvimisest mööda saanud, kui julgesime juhtmed seina pista, aga, nät, tegi ikka ära.
Oli, mis oli, nüüd on kõik jälle kenasti ja laadisin täna omad pildid noist juba üsna kaugetest kaunitest suvepäevadest internetialbumisse.


Pesulõksud pildil maalis Sussimemm.

Pildile klikates peaks sattuma albumisse, kus saab näha ka teisi sellel üritusel klõpsatud pilte.
sokike kirjutas @ 15:59 - Link - kommentaarid (14)

04 August 2010




Vahel puhkeb motiivipitsimütsisõltuvus uue hooga ja siis heegeldan, et sõrm villis.









Viimasel pildil ka üks varemvalminu ja jaanipäevane pojamüts, mille valge ohtra kandmise tõttu pole enam kõige valevam. Kahte ühesugust ei ole.
Tundub, et selles käsitööliigis on mul Roheline Periood...
sokike kirjutas @ 14:43 - Link - kommentaarid (27)

02 August 2010
Nüüd lõpuks, kui mõlemad pojad on särgist välja kasvamas, tuleb mulle pähe, et see ju ka isetehtu! Ja mitte ainult ise õmmeldud vaid ka konstrueeritud. Kimonovarruka idee T-särgil ei ole originaalne, aga lõike joonistasin küll täitsa ise. Ja jäin tulemusega väga rahule.



Särk ei ole kolme aasta kandmisega alläärest laiemaks veninud, vaid sellegi nüansi lisasin vabal tahtel konstrueerimise käigus. Ikka pisipoiste punnkõhtusid arvesse võttes.





sokike kirjutas @ 13:23 - Link - kommentaarid (8)

01 August 2010
1. Tuli isu võtta ette üks jäme otsekohene kudumistöö.
2. Kallasin lõngajääkide sahtli diivanile tühjaks ja otsisin välja kõik 8/2-st kübe jämedamad villased kerad.
3. Praakisin välja mõned, mis tundusid värvi poolest teiste hulka vähem sobivat.
4. Valisin vardad nr 2,5 ja kukkusin kuduma.
5. Uskumatu! Sokk nr 44/45 valmis 2 (kahe!) tunniga.
6. Järgmisel paaril päeval valmistasin teise soki. Peaaegu samasuguse.





Alustatud varbast, kand lühendatud ridadega, lõpetus nõelaga, muist lõnga omakedratud, lõngakulu uskumatult suur (ei kaalunud, aga kerakesi kulus rohkem kui arvasin).
sokike kirjutas @ 22:05 - Link - kommentaarid (26)

.: lemmikumad tegijad :.


100% Pura Lana
Ann Wood
Beates bunter Blog
Brooklyntweed
Cati
Connie Chang Chinchio
Dots
Dragonfly tegemised
Eelika
Eowyni väikesed tegemised
Exercise Before Knitting
Falling Stitches
Fée Niasse!
Folklore Fashion
Freddy toimetised
French Press Knits
fridica
froufrou et capucine
Hallike
Heegeldab
Hello Yarn



I knit this
Ignorant Bliss
Ilukuduja
Ilutegija
Ilutegija blogspotis
Juulikese käsitööpäevik
karoliinahv
Kata .. koob



Knitspot
Knitted Bliss
Koe Kiri
Kollase kassi jäljed
Krentu
Kristi käsitöömõtted
Krizzuka tegemised
Kullakera
Käsitööjutud



Laima in Wonderland





lilla a
lilleliis
lillepidu



Loodusvärvid
Lotta tegemised
Made by Joel





Muhvi laegas
Needle Book
needled
Patchwork Pottery
Photo.Knit.Dog





Pitsikuduja





Putukas ja Mutukas
Puur Jane



Rupamari käsitööd





zigzagstitch
TECHknitting
The Shetland Trader
The Wife Knits
Through the Loops!
Timotei
Tintsu nokitseb



Triini pesa
trois petits points





Valevant





We Heart Yarn
Yarn Harlot

.: jutublogid :.


Anakonda blogspotis

Kirjad Sõgedate külast

Ploom, Pangaasius ja perekond