< tokisahtel
tokisahtel
Mul on kodus lõng ja vardad
Soki sisse kujun varbad




.: minust :.
vanus: ...>35
elukoht: Saaremaa
tähemärk: Sõnn
.: poed ja muud:.
Kangastelje töötuba
Kadakmari leht
Lõngapood
Pullover
Loop
The Sock Yarn Shop
.: minu juhendid :.
Hiljem sisse kootud sokikand
Kannast alustatud sokid
Õmblusteta beebikampsun
Kahekihiline palmikuga müts
Heegeldatud Bruno
Kootud läkiläki
Motiivipitsiga heegelmüts
Varjukoes tuukrimüts
Kootud kaelussall poistele
Heidekombekas väikelapsele
Heegeldatud pajalapimüts
.: osalen :.








Õmblustöö õmblustuppa











.: arhiiv :.
Viimased postitused
Aprill 2014
Märts 2014
Veebruar 2014
Jaanuar 2014
Detsember 2013
November 2013
Oktoober 2013
September 2013
August 2013
Juuli 2013
Juuni 2013
Mai 2013
Aprill 2013
Märts 2013
Veebruar 2013
Jaanuar 2013
Detsember 2012
November 2012
Oktoober 2012
September 2012
August 2012
Juuli 2012
Juuni 2012
Mai 2012
Aprill 2012
Märts 2012
Veebruar 2012
Jaanuar 2012
Detsember 2011
November 2011
Oktoober 2011
September 2011
August 2011
Juuli 2011
Juuni 2011
Mai 2011
Aprill 2011
Märts 2011
Veebruar 2011
Jaanuar 2011
Detsember 2010
November 2010
Oktoober 2010
September 2010
August 2010
Juuli 2010
Juuni 2010
Mai 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Veebruar 2010
Jaanuar 2010
Detsember 2009
November 2009
Oktoober 2009
September 2009
August 2009
Juuli 2009
Juuni 2009
Mai 2009
Aprill 2009
Märts 2009
Veebruar 2009
Jaanuar 2009
Detsember 2008
November 2008
Oktoober 2008
September 2008
August 2008
Juuli 2008
Juuni 2008
Mai 2008
Aprill 2008
Märts 2008

.: külastusi :.

623494

21 Aprill 2014
Rebokampsun



Täna viisime lõpuks rebase metsa sörkima.





Lõng, mille ilus siin imetleda võite, on Malabrigo Worsted, värvitoon nr 7 Cadmium. Sellist karva kampsunis juba kaotsi ei lähe.



Kudumiseks kasutasin vardaid nr 4 ja lõnga kulus ligikaudu 350 grammi. Pean ütlema, et palju harutamist see lõng ei kannata - läheb topiliseks. Arvata võib, et eks kampsun kandes siis samuti. Aga see-eest on otse metsikult pehme!
Modellina kasutasin nooremat poega, kes sügisel soovi avaldas, et tahaks tibukollast kampsunit. Jaanuarikuus sattusin Pärnus Käsitööaita, kus ei saanud silmi enam selleltsamalt lõngalt, mis pole küll tibu- vaid pigem rebukollane ja ära ma ta ostsin. Poeg oli nõus. Rebast nõudis laps ise. Rebase prototüübi leidsime raamatust "Grühvel" (originaalis "Gruffalo"), mis on üks minu lemmikumaid lasteraamatuid kaasajal. Mustriks kuduma ma loomakest ei hakanud vaid aplitseerisin vildilehest. Laps on rahul ja mis siin salata - mina ka.







See on üksiti minu argine asi aastaprojekti aprillikuusse.
Ahvatlevalt kollane - igatahes!
Lapse ammune unistus, sest 6 eluaasta juures on pool aastat piisavalt ammu.


sokike kirjutas @ 18:44 - Link - kommentaarid (13)

20 Aprill 2014
Täna tahan ma rääkida ...



... mõistagi munade värvimisest!
Mina eelistan munade värvimisel alati looduslikke materjale. Kuna ma ei ole kuigi hoolas perenaine, siis tähendab munapühadeks valmistumine tavaliselt päev või paar varem poes lisaks sibulale ka hulga koorte kilekotti kühveldamist. Nii ka tänavu. Õigupoolest ei hakanud ma seekord end konspiratiivsete sibulatega üldse vaevama, vaid panin kotti ainult (mõistliku koguse) sibulakoori ja näitasin kassas ette, et muud täna menüüs ei ole. Raha ei küsitud.
Pilt ülal tõestab, et muna saab edukalt värvida ka üheainsa sibulakooretükiga. Või kahega. Üle selle on juba priiskamine.
Järgnevalt on näha minu selleaastane tumedaim ja heledaim muna. Tumedam on traditsiooniline sibulakooremuna. Teate küll: mässid muna ümberringi sibulakoortesse, keerad vana voodilina tükisse, seod niidiga kinni ja patta. Ilus igal juhul. Heledam muna on aga sibulakoorega kaetud ainult ühelt küljelt, aga nagu näha, jagus värvi ka teisele küljele. Ja ongi ilusam veel! Vähemalt minu meelest.



Üldiselt andisd tänavu sibulakoored kummalist värvi - kollane koor värvis munad roosakaks ja punane - roheliseks! Jajah. Ülal tume muna on värvitud punase sibula koortega ja alumisel pildil kollase sibula koorega.



Siin aga peaaegu kogu mu tänavune saak:



Puudu on ainult kaks muna, mis juba söödud. Aga need olidki need kõige tavalisemad priiskava sibulakoore munad ...

Vanemat poega õnnestus mul veenda kasutama ka vähem sibulakoori, et saada huvitavam tulemus. Kuna vähem koori on mugavam riidelapisse siduda, oli poiss rõõmuga nõus. Kui muna keedupotist välja tuli, oli taas põhjust rõõmustada - sai ikka ilus küll (alumisel pildil esiplaanil).



Tagapool on sel pildil noorema poja muna, mille värvimiseks ta kasutas kõike kättejuhtuvat (ilmselt muhulaste põhimõttel: rohkem on uhkem), alates sibulakoortest ja tekstiilivärvist kuni laua alt nopitud maltsadeni. (Ei, meil ei kasva köögipõrandal rohi! Erakordselt ilusa ilma puhul värvisime mune hoopis õues.) Pojad värvisid tegelikut paar muna veel, aga arusaadavalt ei jõudnud kõik pildile, sest osa oli vaja kohe ära koksida. Pojade munad veelkord kõrvuti - niisama erinevad nagu lapsed ise ja samas ka natuke ühtemoodi, vennad ikkagi.



Ja lõpetuseks perepilt. Vasakult: isa, ema, vanem poeg ja noorem poeg:



P.S. Kollase asja varrukad on valmis, vormi venitatud ja kuivavad. Kui kuivaks saavad, õmblen kohale ja jään varitsema pildistamiseks parajat hetke. Rebane, igatahes!


sokike kirjutas @ 15:03 - Link - kommentaarid (4)

18 Aprill 2014
Piilupilt



Noh, et ei oleks ainult pildivaba koihala, siis piilupildike tänasidest toimetusist. Lihtsalt teadmiseks, et majapidamises on täiesti kovabasid lõngu, millest ma ikka usinalt koon. Seekord jääb lõngade saunatamine ära. Ma ei ütle, et ootan järgmiseid koileide, et asja ette võtta. Ei oota. Aga saun on leitud.
Rohkem pilte ikka alles siis, kui asi päris valmis. (Varrukad on veel puudu.) Tulemas on ahvatlev argine ja ammu unistatud ...
sokike kirjutas @ 14:05 - Link - kommentaarid (7)

15 Aprill 2014
Koi-inventuur

Kangad:
1) Ära visatud kaamelivillane koidest söödud mööblikate (see Indiast toodu).
2) Ära visatud seal kõrval olnud villane ülikonnariie.
3) Õue tuulduma viidud kaks villast mantliriiet, mõlemal murdekohal paar augukest sisse näritud. Ära visata kuidagi ei raatsi.
4) Ära visatud villase seeliku tükid ja kaks tikandiga teise ringi pulloveri.
5) Pestud ja õue pesunöörile viidud kõik ülalnimetatutega kokku puutunud puuvillased jm riided.
6) Tolmuimejaga üle käidud kõik ümbritsev, kaasa arvatud põrandavaip alt- ja pealtpoolt ning iga põrandapragu eraldi, kõik kasti- ja korvipõhjad.

Lõngad:
1) Avastatud mõned nosimised lahtises korvis olnud alpakalõngade küljest.
2) Sorteeritud ka kõik ülejäänud pealt lahtistes paberkottides ning pappkastides olnud lõngad. Koikahjustusi ei tuvastanud.
3) Kummutisahtlitäied tunduvad koidest puutumata.
4) Villased heided ja viltimisvillad kummuti all kilekottides tunduvad samuti puutumata.
5) Nüüdsest turvalisuse huvides vahetatud katkised kilekotid tervete vastu ja iga lõngasort pakitud eraldi.
6) Korvist näritud alpakalõngade juurest lendu tõusnud koi tõmmatud tolmuimejasse. Kahjustatud lõngad puhastatud tolmuimejaga ja pakitud eraldi. (Ära ei raatsi visata, sest kampsuni kereosa on valmis ja söömata ning sellele tahaks ikka varrukaid ka ...)
7) Kontrollimata on veel pesukorvitäis lõngu, sest täna rohkem ei jaksa.

Parim oleks ilmselt kõik lõngad võimalikult ruttu esemeiks kududa ja iseseisvat elu elama saata. Teen, mis suudan.
Saun oleks ka hea, aga meil kahjuks pole sauna. Ma juba kujutlesin, kuidas kauplen end mõne sõbra juurde sauna ja siis ilmun sinna viie maast laeni lõngakoti saatel. Teate, enamus inimestel polegi leiliruum nii suur, et kõik mu lõngad sinna sisse mahuksid. Vähemalt mitte ühekorraga. Aga kordamööda pole ju ka mõtet, sest siis asuvad koid küllap elegantse kergusega ümber sellesse hunnikusse, mis parajasti ei ole saunas ...

Arvestades meie koi maitset (kaamelivillane riie ja alpakalõngad, sekka ka suutäis Sindi vabriku villast) ongi vist tegu India koiga?
sokike kirjutas @ 14:21 - Link - kommentaarid (12)

14 Aprill 2014
KOIPAANIKA!

Juhtunud on kõige hirmsam, mis kuduinimese majas juhtuda saab - meil on koid!
Läinud suvel, mäletan, nottis mu armas mees paar täiesti süütut öölast koi pähe maha ja mina veel õpetasin, et need suured vastu lampi potsuvad tegelased ei söö minu lõngasid, ärgu muretsegu. Nüüd kevadel hakkas mees mind taas õhtuti kudumisest äkiliste käeplaksudega üles ehmatama. Ja seekord oli tal õigus - koi, mis koi. Ühe sai kätte, teine pääses põgenema. Ilmselt isased, otsivad emaseid, teadagi.
Aga kibe tõde on, et kui koi ringi lendab, siis kahju peab olema kusagil juba tehtud, sest villa ei nosi mitte täiskasvanud koi, vaid röövikud.
Ja täna ma leidsin!
Printisin eile õhtul Aasta Ema tekile silti ja täna kavatsesin selle valgele puuvillasele riidele vormistada. Puuvillase riide tükid on mul pesukorvi all pappkastis. Tõstsin pesukorvi õhku ja seal all - püha taevas! - kasti katteks kasutatud kaunis villane riie, mille härra mulle Indiast tõi on koidest puha üles küntud!
Nii et hea õnne korral on mul nüüd isegi India koid.

Aga mis nüüd edasi?!
Kõik minu lõngad asuvad ju rohkem või vähem avatud anumates (kummutisahtlid, pappkastid) koimaardlast vaid pooleteise meetri kaugusel!

Haistan võimalust muuta blogi nimi peagi Tokisahtlist Koisahtliks.
sokike kirjutas @ 08:20 - Link - kommentaarid (9)

03 Aprill 2014


Märtsikuu kulus tellimustöö tähe(kese) all. Ikka päev ja paar rida, päev ja rida, päev ja paus ...
Süsinikvardad nr 1 raiusid visalt Liisi käsitsi kedratud lambavalget ja madaraga punaseks värvitud lõnga beebisokikesteks "Kihnu moodi".
Niisiis, lubage esitleda - Saaremaal ja Muhus kootud Kihnu titesokid!
Sokikesed all paremas nurgas:



Selliseks kujunesid sokikesed põhjalike läbirääkimiste ja uurimis- ning disainitöö tulemusena. Tegu ei ole etnograafiliselt õigete sukakestega, sest tegelikult sarnased pooledsukad kuuluvad naisterõivastuse juurde ja mul pole õrna aimugi, kas Kihnus sääraseid ka tittedele on kootud.



Kirja osas ringil kokku 90 silma (vardal vastavalt 22 või 23). Pärast kirja kahandasin silmade hulga 80-le.



Kiri pärit ühest muistsest Kihnu kirjade brošüürist veidi kohendatud kujul, et ikka pisikestele sukakestele ära mahuks. See, et mustrikordi jagus ringile kolm, seega kummalegi küljele poolteist, tundub küll olevat Kihnlastele omane võte. Sarnast üpris juhuslikku mustri mahtumist nägin mitmetel muuseumisse kogutud Kihnu sukkadelgi. Eks kolm ilusat motiivi on ikka rohkem kui kaks, muidugi.



Ega muud olegi, kui loota, et sukakesed tulevasele perenaisele jalga passivad ja hoolega kantud saavad.




sokike kirjutas @ 18:11 - Link - kommentaarid (11)

01 Aprill 2014
Rohekas kleidike ...

Viimane aeg märtsikuu töö ilmarahva ette tuua, hiljem läheks juba imelikuks või jääkski blogis näitamata.



Märtsikuusse valmistasin märgatavalt rohelise kleidikese. Värvi osas vaidlemist pole. Või tahab keegi tüli tõsta?
Kangas jõudis natuke aega rippuda ämma elamises kardinatena, kuni tulin mina ja märkisin, et oi, küll Sinu kardinatest saaks ilusa kleidi!
Järgmisel korral kui külla läksin, oli ämm kardinad maha võtnud, puhtaks pesnud ja kokku lapanud ning andis mulle üle. Kleidivalmistamiseks.
Kui ma oleksin Maria "Helisevast muusikast", saanuks sealt kleidid-püksid tervele suurpere lastekarjale, kuna kangast oli kuue kardina jagu. Aga mul ei ole kuut last ja pole kindel, kas poisid üldse nõustuksid kandma roosade lillekestega markisettpüksikesi.
Ma arvan, see kõik juhtus oma kaks-kolm aastat tagasi. Igal asjal oma aeg. Selle kangaga mässamise aeg jõudis nüüd.



Et töö liiga lihtne ei saaks, ehtisin rinnaesise voldikestega. Kleidi seelikuosa koosneb kergelt A-lõikelisest ülaosast ja poolratasklošši alumisest kolmandikust. Kes teab, mida kujutab endast markisett, teab juba ütlematagi, et seelikule sai alla ka vooder. Samast riidest. Tuletan meelde: seda oli kuus kardinatäit.
Nööbid leidsin kodustest varudest ja need oleks nagu selle kanga järgi disainitud. "Perfect match!" nagu ütlevad ameeriklased.



Minu meelest oli juba enne peitluku ja nööpide õmblemist määratult mahukas töö tehtud, aga teades, et käsitööfoorumi ridades liigub võimekamaidki õmblejaid, kelle kulm võiks siinkohal küsivalt kerkida, mõtlesin murega, kuidas veenda kohtunikke, et kohustuslikud kolm märksõna viiest on teoks saanud. Siis jäi pilk pidama õmblusmasinal ja ... Muidugi! Mälestustest tulvil!
Õmblusmasin, millele alati usaldan õhukeste kangaste õmblemise, on Podolsk M1.
Mäletan kaunist kaugest lapsepõlvest, kuidas ema vandus nagu veovoorimees, kui ta oli sunnitud lina palistama või, veel hullem!, mulle lasteaiapeoks kostüümi õmblema.
Mäletan, kuidas näppasin umbes 10-aastaselt elutoa kapisahtlist musta-valgeruudulise kostüümiriide ja selle servast omale lühikesed püksid kokku vuristasin. Salaja, enne kui ema töölt tuli, sest suured inimesed on alati nii umbusklikud kui tähtsusetul lapsekönnil mõni töö neist paremini välja kukub.
Mäletan, et ühel hetkel oli meil sarnaseid masinaid kodus kaks, kuna teine jäi päranduseks kadunud vanavanaemalt ja vanatädilt. Ma ei tea, kummast masinast täpselt, aga ühest sai minu kaasavara, mis rändas minuga kaasa ühiselamusse Tallinnas, kõigisse imelikesse ja vähemimelikesse elupaikadesse vahepeal ja lõpuks Saaremaale, minu praegusesse koju. Ta on ikka teinud tublit tööd ja nagu näha, teeb seda veelgi. Markisetti lihtsalt ei saa usaldada koduvoolule ümber ehitatud tööstusmasinale, mis on harjunud läbi närima teksapükstest, jope lukkudest jms.



Kuna modellipiltideks suvekleidiga on õues külm (Saaremaal sajab praegu lund, et te teaks), pildistasin kleiti tühjalt. Lisaks on näidata õhtuhämaruses isase inimese poolt võetud kaader, millel on seekord täiesti võimalik eristada inimest karust ehk isegi näha, et kleit on kantav.


sokike kirjutas @ 15:11 - Link - kommentaarid (24)

31 Märts 2014


"Tangisin" täna oma elu esimesele kristallvaiguga tehtud ripatsile keti külge. Rõngaid müüdi kotiga, aga vaja läks vaid kolm. Mis siis nüüd saab! Peangi hakkama ehtemeisterdajaks?

P.S. Jah, Laima, häire maas - ma sain keti. Mitte just liiga peenikse, aga parema kui mitte midagi igal juhul. Ja täiesti õiget värvi.

P.P.S. Ma saan aru, et kogenumad ehtetegijad ei näe siin midagi erilist, aga mina olen hetkel rõõmust rõngas. Naisterahva õnneks on nii vähe vaja ...
sokike kirjutas @ 12:58 - Link - kommentaarid (8)

30 Märts 2014
Sammuke tagasi Sokisahtli poole

Neile, kes veelgi viibivad teadmatuses, miks minu blogi nimi ühel õnnetul päeval muutus Sokisahtlist Tokisahtliks, olgu veelkord seletatud, et toimetasin muudatuse ise karistuseks enesele selle eest, et koju rohkem lõnga tassin, kui ära kududa jõuan. Lubasin nime tagasi muuta, kui väljaminevate (st esemeiks kootud) lõngade hulk hakkab ületama sissetulevat. (Uskuge, "rasva" on kogutud aastateks.)
Diivani ees oli pikemat aega jalus pappkarp alpakalõnga jääkidega. Nüüd neid enam pole! Kudusin karbi tilgatuma tühjaks! Jagus täpselt üheks mütsiks ja otsa said lõngad karvapealt.



Kui lõpuni aus olla, pidanuksin blogi nime muutma esmalt Tokikarbikeseks. On üsna loomulik, et kolimisejärgselt püsivad mõned asjad visalt pappkastides, enne kui leiavad õige koha kappides-sahtlites, eksole? Minu lõngad püsisid kastides, kuni nende paigutamiseks sai soetatud rinnakõrgune pesukorv ja viie sahtliga kummut. Alul mahtusid kõik (!) lõngad neisse kahte anumasse ära. Paraku, õnn ei kestnud kaua. Suured banaanikastid, mis kolimisel abiks, olid leidnud muu rakenduse ja nii olen pidanud iga järjekordse lõnganutsaku lisandudes leidma suurema või vähema karbi selle mahutamiseks. Kibe tõde on, et praegu kõrguvad ülalnimetatud kummuti ees kastid-karbid-karbikesed nii, et kummutile ligi pääsemiseks tuleb vaat' et kolimisfirma appi kutsuda.
Tänane hooplemine oleks seega hoopis rubriigist "Tokikarbist tagasi Tokisahtliks" ja sealt on veel pikk maa Sokisahtlini ...

Aga müts sai seesugune:



Kuna mul seekord oli käepärast kaks abivalmis modelli ja ma ei taha teenimatult kõrvale jätta kumbagi, siis selline pilt. Väiksemal modellil mahtus mütsi alla lisaks oma peale ka ühe legomehe oma. Suurema pea võinuks jällegi legomehe võrra väiksem olla. Seega pakun, et müts on paras umbes-täpselt peaümbermõõdule 61 cm. Mütsiserv on kootud kahekordseks. Tööd said sukavardad nr 2,5 ja 3, vardal 28 silma.



Ei tea, mis nende alpakalõngade värvidega on, et nad alati natuke murtudtoonilised või pastelsed on? Äkki seepärast, et alpakat leidub harva valget ja värvitakse heledale pruunile või hallikale põhjale? Igatahes on alpaka värvid alati nii kaunid ...
sokike kirjutas @ 19:47 - Link - kommentaarid (4)

29 Märts 2014
Mõtlesin, et räägin sellest, kuidas ma maakondlikel käsitööpäevadel sokikannaõpetajaks käisin, aga võibolla ei räägi kah. Mõtlesin veel, et panen õppuseks koostatud slaidid blogisse, aga ega ikka ei pane kah. No sellepärast ei pane, et slaidišou ei ole täielik. Et slaidide järgi sokikanda kududa, peaks veel juttu juurde seletama ja ma praegu ei viitsi. Vot nii otse ütlengi, et ei viitsi. Vahest võib ju seda luksust ka enesele lubada.
Aga need sokid, mis õppepäevaks näidiseks kudusin, näitan ikka ette.
Esimese paari kudusin selleks, et oleks, mille pealt erinevaid tööetappe pildistada. Teemaks oli Hiljem Sisse Kootud Kand.



Kuna tahtsin lõpetada slaidiga, kus peal valmis ja viimistletud paar sokke, siis pildistasin-kudusin ühe jutiga paari valmis.
Õppepäeva lähenedes taipasin, et üht sokipaari on ikka veel tarvis, mille pealt huvilistele nippe ette näidata. Selle jaoks võtsin Tartusse seminarile lõnga ja vardad kaasa ning vuhkisin seal kaks kannata titesokki teha, mis käsitööpäeval kannad kenasti külge said.



Mõlemad sokipaarid on Regia lõngadest (75% villa, 25% polüamiidi), suuremad 6-kordsest, väiksemad 4-kordsest.

See uusaastalubadus, et hakkan täpsemalt ühe või teise asja valmistamiseks kulunud töötunde arvestama kipub vett vedama minema.
sokike kirjutas @ 19:58 - Link - kommentaarid (2)

.: lemmikumad tegijad :.


100% Pura Lana
Ann Wood
Beates bunter Blog
Brooklyntweed
Cati
Connie Chang Chinchio
Dots
Dragonfly tegemised
Eelika
Eowyni väikesed tegemised
Exercise Before Knitting
Falling Stitches
Fée Niasse!
Folklore Fashion
Freddy toimetised
French Press Knits
fridica
froufrou et capucine
Hallike
Heegeldab
Hello Yarn



I knit this
Ignorant Bliss
Ilukuduja
Ilutegija
Ilutegija blogspotis
Juulikese käsitööpäevik
karoliinahv
Kata .. koob



Knitspot
Knitted Bliss
Koe Kiri
Kollase kassi jäljed
Krentu
Kristi käsitöömõtted
Krizzuka tegemised
Käsitööjutud



Laima in Wonderland





lilla a
lilleliis
lillepidu



Loodusvärvid
Lotta tegemised
Made by Joel





Muhvi laegas
Needle Book
needled
Patchwork Pottery
Photo.Knit.Dog





Pitsikuduja





Putukas ja Mutukas
Puur Jane



Rupamari käsitööd





zigzagstitch
TECHknitting
The Shetland Trader
The Wife Knits
Through the Loops!
Timotei
Tintsu nokitseb



Triini pesa
trois petits points





Valevant





We Heart Yarn
Yarn Harlot

.: jutublogid :.


Anakonda blogspotis

Kirjad Sõgedate külast

Ploom, Pangaasius ja perekond