< sokisahtel
sokisahtel
Mul on kodus lõng ja vardad
Soki sisse kujun varbad.




.: minust :.
vanus: ...>35
elukoht: Saaremaa
tähemärk: Sõnn
.: poed ja muud:.
Kangastelje töötuba
Kadakmari leht
Lõngapood
Pullover
Loop
The Sock Yarn Shop
.: minu juhendid :.
Hiljem sisse kootud sokikand
Kannast alustatud sokid
Õmblusteta beebikampsun
Kahekihiline palmikuga müts
Heegeldatud Bruno
Kootud läkiläki
Motiivipitsiga heegelmüts
Varjukoes tuukrimüts
Kootud kaelussall poistele
Heidekombekas väikelapsele
Heegeldatud pajalapimüts
.: osalen :.








Õmblustöö õmblustuppa











.: arhiiv :.
Viimased postitused
November 2014
Oktoober 2014
August 2014
Juuli 2014
Juuni 2014
Mai 2014
Aprill 2014
Märts 2014
Veebruar 2014
Jaanuar 2014
Detsember 2013
November 2013
Oktoober 2013
September 2013
August 2013
Juuli 2013
Juuni 2013
Mai 2013
Aprill 2013
Märts 2013
Veebruar 2013
Jaanuar 2013
Detsember 2012
November 2012
Oktoober 2012
September 2012
August 2012
Juuli 2012
Juuni 2012
Mai 2012
Aprill 2012
Märts 2012
Veebruar 2012
Jaanuar 2012
Detsember 2011
November 2011
Oktoober 2011
September 2011
August 2011
Juuli 2011
Juuni 2011
Mai 2011
Aprill 2011
Märts 2011
Veebruar 2011
Jaanuar 2011
Detsember 2010
November 2010
Oktoober 2010
September 2010
August 2010
Juuli 2010
Juuni 2010
Mai 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Veebruar 2010
Jaanuar 2010
Detsember 2009
November 2009
Oktoober 2009
September 2009
August 2009
Juuli 2009
Juuni 2009
Mai 2009
Aprill 2009
Märts 2009
Veebruar 2009
Jaanuar 2009
Detsember 2008
November 2008
Oktoober 2008
September 2008
August 2008
Juuli 2008
Juuni 2008
Mai 2008
Aprill 2008
Märts 2008

.: külastusi :.

677286

28 November 2014
JÕULUKS (või parem juba natukene varem) TEHA
soovitavalt antud järjekorras:


1. ühed üliilusad sokid nr 41;
2. kõrvaklappide ja (riidest) voodriga müts nooremale pojale (poiste värvides, natukese oran˛iga);
3. hästi punane sall vanemale pojale.

Saame nüüd näha ...



sokike kirjutas @ 16:22 - Link - kommentaarid

23 November 2014
Abudaa, abudaa, büö lää, abudaa-budaa ... Umbes nii kõlavad hääled, mida teeb minu vanem poeg (praegu 9-aastane), kui tal midagi mõistlikku öelda ei ole, aga kangesti tahaks häält teha. Nii minagi.
Abudaa-budaa!
Pilti panen ikka kaa.



Puuvillasest lõngast beebimüts ja pöidlata kindad vastsündinule paslikus suuruses. Võibolla ka natu-natuke suuremad. Sõltub ju sündinust. Kootud juba septembris.

Oktoobris kootud ja aastaprojekti esitamata jäänud (ohtlikult karvane ja ooperisse sobilik või kuidas see oligi):




Jajaa, see on ikka sama ese, mis eelmisel pildil. Eelmine oli lihtsalt peaaegu-makrovõte.

Kui keegi räägib teile, et angoora kuulub soojemate villade hulka, siis ärge teda uskuge. Minu kogemust mööda on angoora üks külmemaid. Olgu - "külm" tundub ehk liialdusena, aga igal juhul üks ebasoojemaid. Samas ei olnud soe seekord minu eesmärk. Vajasin lihtsalt pluusi oma hõberebasekrae alla. Peaasi, et ilus.





Lõnga eest tänan käesolevaga jällekord Kate Daviest, kes selle mulle kunagi saatis tänuks Suure Roosa Raamatu eest, mille mina talle saatsin tänuks tema sisukate blogipostituste eest. Ilmselt saan ma kunagi edaspidi Kate'i veelgi tänada, kuna lisaks St. Magnus DK-le (50% lambavilla, 50% angoorat, made in Scotland) saatis ta mulle ka 100% Pure Shetland Wooli (processed with care for our enviroment at the Natural Fibre Company Lampeter Wales UK), mis seni veel kasutamata. Aga ega ta nii ei jää.



Novembris kudusin Polkovniku beebile kampsuni. Aga seda ma veel ei näita, sest ootan pilte beebist kampsunis. Ja sellega võib minna aega. Juhul, kui kampsun sai suur, peab ju beebi kõigepealt parajaks kasvama.

Ongi jälle aeg käsitöölehekülgede asemel heita pilk e-kooli. Ja Looduse leksikonile tuleb paber ümber panna!

P.S. Tegelikut ütles Jussike "abudaa" esimest korda umbes pooleteiseaastaselt, kui meie toonases Tallinna elamises oli külas hindu poiss Inglismaalt, kellega me rääkisime, mõistagi, inglise keeles. Jussike ei rääkinud siis veel eesti keeltki suuremat. Aga ju ta aru sai, et nüüd ei saa ta kohe sõnagi aru. Kuulas meid huviga ja ütles siis tähtsalt sekka sõnad, mida ta sõnavaras ennemalt polnud: "Abudaa, abudaa." Ju tundus teemaga haakuvat. Õigupoolest unustas Jussike vahepeal oma "inglise keele" jälle ära, kuni se mul paar aastat tagasi meelde tuli ja ma talle jutustasin. Sestpeale on ta ikka aegajalt rõõmsalt üle korranud: "Abudaa!"
sokike kirjutas @ 15:18 - Link - kommentaarid (8)

08 November 2014
Käsitöö tegemises on hetkel kriis. Mõnel õhtul loon prooviks silmad vardale ja ... harutan aga üles jälle.
Ilm on samuti masendav - kell on keskpäev ja istun põleva lambi all, sest ilma ei näeks korralikult ninagi nokkida. Niisiis pole teha muud, kui ette näidata vanu töid.
Sügise hakul said lõpuks valmis pätid, mille pealsed tikkisin 2011 ja 2012. Tallutamine ootas järge kaks aastat. Muhulasest sõbranna tütar läks tänavu Muhu kooli esimesse klassi, mehandne asjaolu sundis mind pättide küsimuses otsustavaid samme astuma. Kuna kodus polnud parajaid liistusid ja laiskus on äravõitmata, saatsin pealsed Muhu praegusaja parima pätimeistri, Piret Lemberi kätte ja tema ajas siuhvilksti! tallad alla.
Oktoobri alguses oli ülalnimetatud tütarlapsel sünnipäev ja peo raames õmblesin pättidele peale kummipaelast põegussed, et esiotsa kübe suured sussid ikka jalas püsiksid. Nii saidki roositpätid Roosile.



Suvel õmblesin vardakotte, mida, nagu pildialbum tunnistab, ei ole ma veel blogisse riputanud. Saagu see siinkohal pimeda päeva puhul kah tehtud.











sokike kirjutas @ 11:41 - Link - kommentaarid (6)

16 Oktoober 2014
Alanud ei ole mitte ainult mütsihooaeg. Soktoobrikuugi on juba poole peal. Õhtuti läeb järjest varem pimedaks. Igas't larüngiidid ja katarrid hiilivad ringi ... Nüüd tuleb hoida kõrvu tuule eest, silm selge, selg sirge ja jalad soojas.



Minu esimestesse soktoobrisokkidesse sai ära kasutatud tutsak kirjut Regia jääki ja natuke ühevärvilist. Ikka Regiat. Mõlemad lõngad 4-kordsed, tööd sai varras 1,5 mm, vardal 14 silma, sokid said parajad umbes 2-aastasele jalakesele.



Tegelikult ei jagunud kirju lõnga tutsu mõlemale sokile võrdselt ning enne ühevärvilist varvast kombineerisin teisele triibu kodus leiduvatest sobivat tooni punastest, roosadest ja oran˛idest meriinovillastest, lisaks jupike helerohelist peenvillast. Terav silm ehk märkab, kummale sokile on lisa nirutatud. Ise olen pettusega rahul.
sokike kirjutas @ 06:57 - Link - kommentaarid (5)

13 Oktoober 2014
Mütsihooaeg on alanud!



Sain tellimuse valmistada müts vanema poja klassiõele.Tüdruku ema arvas, et kuigi lapse lemmikvärv on roosa, võiks noortele daamidele tutvustada ka muid toone. Loodan, et lilla-puna-roosa-oran˛ikirju on piisavalt sujuv üleminek roosast maailmast mitmevärvilisse.
Igal juhul andis tellimus põhjuse lüüa vardad kaua klaaskausis ilutsenud Malabrigo Arroyo Archangelisse. Mmh, millised värvid, milline pehmus!





Et müts ei saaks väga õhuke, otsustasin kahekordse eesserva kasuks. Kudusin varrastel nr 2,75, silmuste hulka küll enam kosta ei oska. Kahandusega osas on müts ühekordne ning kaelusesse kudusin sobivast ühevärvilisest nöörkandi. Viimast nippi kasutasin esmakordselt. Kena korrekt tulemus! Kes soovib asja lähemalt uurida, siis guugeldage otsisõna "i-cord".



Juhuks, kui lapsele sellise kujuga müts ei meeldi, tegin järelejäänud lõngast koos rohkema roosaga veel ühe.



Archangelit ei jätkunud päris lõpuni, seega nirutasin mütsitippu roosa põrsasabakese.





Kuna pojad tutvustasid eelmise postituse modelli kaktusele, siis selle postituse lõppu modellikat ei tule. Vähemalt mitte enne, kui õige müts on õige lapse peas.

***
Aga see pole veel kõik. Kuna roosamütsilisel tütarlapsel on ka noorem vend, siis tegin mõned poistemütsid ka. Mitu seepärast, et oleks ikka valikut.



Oran˛ lõng Supremo (100% meriinovilla), vardad 2,5 mm, vardal 30 silma (servas 27). Müts sai paras pigem täiskasvanule.





Red Heart Fina DK (100% villa), vardad 2,75 mm, vardal 26, mustri osas 28 silma. Mutsi siseserv mäletamata nimega kasmiiri-, siidi- ja meriinosegu lõngast.





Debbie Bliss Donegal Luxury Tweed Aran (85% villa, 15% angoorat), vardad 3,5 ja 4mm, vardal 19 silma. Mütsi servas on voodriks meriinovillane parempidikoes 4,5 cm laiune riba.



Ja siis veel kaelus töökaaslasele sünnipäeva puhul. Kuna lõnga värvid on iseenesest kaunid, ei hakanud mustriga jantima. Sellise toru kudumine on lihtne: lõng Drops Delight, vardad 2,5 mm, vardal 30 silma, ülaääres 3-1 soonik, siis sirge toru soovitud pikkuses. Tipu moodustamiseks koo kahel vardal edasi-tagasi lühendatud ridu, iga sida 3 silma eelisest lühem. Kui oled tippu välja jõudnud, jätka ringselt 3-1 soonikuga korjates ridade lühendamise kohast vardale ka rida madalam silmus, mille peaks kuduma sooniku pahempidisena.





***

19. oktoober

Roosa tütarlaps valis sinisekirju mütsi!
sokike kirjutas @ 08:20 - Link - kommentaarid (12)

10 Oktoober 2014
Tunnistan üles, et
a) mul on raskusi juhendite järgi kudumisega. Seega enamasti, kui keegi pöördub minu poole palvega, kas ma kooksin selle või teise asja sealt ajakirjast, saadan ma ta ...
kellegi teise jutule.
b) minu jaoks korralik skeem on tuhatkord tõhusam kui õpetus, mis sisaldab väljendeid nagu "pööra töö ringi" või "tõsta ääresilmus kudumata".
ja lõpuks
c) kui netis leidub juhend, mida müüakse, aga asja on võimalik kududa pildi järgi ilma mustrit ostmata, siis seda ma ka teen. Väga tihti nii ei juhtu, aga vahel ometi. Mõnikord tunnen end seepärast süüdlasena. Ilmselt siis, kui idee on nii hea, et on minu puhtsubjektiivset arvamist mööda igat senti väärt.
Ravelrys oli üheks sarnaseks asjakeseks Treppenviertel kaelus. No on juhend, jah. Maksab 2,50 € - ei ole kallis. Aga mul ei ole PayPali kontot ega krediitkaarti. Kui kaelusele otsa vaadata, siis tegu on väga lihtsa parempidi-pahempidisilmadest mustriga. Lihtne ja efektne ...
Lõin vardad lõngasse. Tuli välja küll. Aga esimene sai liiga kitsas. Tundus, et lohvakam meeldiks rohkem. Harutasin. Alustasin uuesti. Poole peal tundus, et lõnga jääb puudu. Harutasin. Võtsin teise lõnga ja alustasin uuesti. Ei meeldinud, kuidas kirju lõng "laigutama" hakkas. Harutasin. Kaeluseisu läks üle.
Novot ja ongi mulle paras! Juhendis on ilmselt kirjas, mitu silma millisele vardale luua ja kui palju ühel või teisel juhul lõngameetreid kulub.
Kudumiste-harutamiste aegu tuli aga mõte, et sarnasel moel peaks saama ka mütsi kududa - kummagi kõrva peale üks nurgake. Mõeldud-tehtud. Kavand peas valmis, asusin asja kallale ja ... jäin tulemusega rahule. Alles pärast mütsi valmimist kargas pähe, et äkist keegi on ennegi sellisele mõttele tulnud. Lõin Ravelrys otsingusse "Treppenviertel Hat" ja seal ta oligi!
Minu müts erineb suuruse ja paelte olemasolu poolest, niisiis nimetasin oma "Treppenviertel Babyks". 2-2 soonikus kudusin prmp-silmad keerdsilmustena, sest nii hoiab soonik paremini kokku. No ja pealae lahendasin "nagu jumal juhatab". Originaali oma meeldib palju rohkem.
Modelliks äärmiselt kannatlik supermodell Õhupall.











sokike kirjutas @ 19:01 - Link - kommentaarid (5)

04 Oktoober 2014
Ohutu hobi või sõltuvus?

Paar päeva tagasi juhtus selline lugu, et poisid hakkasid õhtupoolikul õue minema ning üks neist hüüdis juba trepikojas: "Emme, õues on üks lõng maas!" Vaatasin minagi kolmanda korruse aknast välja ja leidsin, et tõepoolest. (Endamisi mõtlesin veel, et näe, milline tubli kudujalaps - tunneb 2,5 korruse kõrguselt eksimatult lillas nutsakus ära lõngatoki.) Naabripoiss jooksis maja ette parklasse ja tõi õnnetu lõngarulli tänavalt ära. Ilus puhas terve tokk Regia sokilõnga.
Võibolla mõni jõudis samal õhtul fb-s märgata kuulutust, kus teatasin, et tulnud lõng otsib omanikku?
Järgmisel hommikul lapsi kooli saates kinnitasin lõngatoki knopkaga trepikotta stendile, et kui keegi helistab, saab kohe kätte. Kui kooli juurest tagasi jõudsin, oli lõng juba läinud. Ilmselt ikka keegi meie trepikoja koolitüdrukutest kaotas. Pakkusin küll õhtul igasse peresse, aga võib ju olla, et kõik tüdrukud ei ole oma õdede või emad tütarde lõngavarudega kursis. Minu ema näiteks küll ei tea, kui palju lõnga mul on ...
Aga tõttöelda jõudsin selle veidi rohkem kui poole ööpäeva sees mõelda: "Kas on võimalik, et see tokk pärineb mu oma varudest?" Kuidas see jalutama võinuks minna, ei osanud ette kujutada, aga igal juhul sisaldavad minu hoiuanumad ka sama lõnga sama värvitooni. Kas tõesti on mu lõngavarud juba nii suured, et varisevad kolmanda korruse akendest alla tänavale?
Kui lapsed tol õhtul poolteist tundi hiljem tuppa tulid, küsis mu noorem: "Emme, miks Sa ei ole sellest lõngast veel midagi kudunud?" Vaat' siis ma hakkasin mõtlema, et mis siis, kui kudumise näol ei ole antud juhtumil tegu enam ohutu hobiga, mille saaduseks on armsad pehmed asjakesed, vaid võimust on võtnud maania, kuduhullus, sõltuvus?!

Kas teie elus on päevi, mil te ei saa õhtul magama minna, kuna kudumistöö on lõppjärgus ja tund tunni järel venib öösse, kuna tahaks asja varrastelt maha saada?
Kas te leiate end tühjendamas mõnd anumat teiste pereliikmete "ebavajalikest" asjadest, kuna selles kastis/purgis/sahtlis on palju parem hoida lõngu?
Kas te nimetate kõigile küsijaile sünnipäevakingisoovina igal aastal ikka üht ja sama (hah, lõnga loomulikult!)?
Kas puhkepäev võib mööduda, ilma et teeksite midagi muud peale söömise (kui sedagi) ja kudumise?
Kas teie vardakarbis/purgis/kotis on olemas kõik vardad (kaasa arvatud veerand- ja kolmveerandnumbrid) vahemikus 0,7 - 10 mm?
Kui te kiljatate arvuti ees vaimustusest ja lapsed jooksevad vaatama, mida toredat näha, on selleks midagi kootut?
Kas teie lapsed on väljaõpetatud kaitsma oma kehaga ema poolikut kudumistööd võõraste väikelaste eest?
Kui olete üksi kodus, kas eelistate magada elutoas diivanil, et hommikul ärgates saaks kohe kudumistöö kätte võtta? Ja peate teisel järjestikkusel vabal päeval kolima tagasi magamistuppa, sest diivan on sedavõrd täidetud poolikute kudumistöödega, et isegi kass ei mahu sinna magama?
Kas te võtate igaks juhuks ka tööle kaasa kotitäie lõnga, sest võibolla tekib päeva jooksul vaba hetk millegi varrastele loomiseks?
Kas sõbrad ja omakülainimesed pakuvad teile adopteerimiseks vokke, villakotte, koera seljast kammitud karvu ja - otse loomulikult - lõnga?
Kas siis, kui lapsed saavad sünnipäevakutse ja kerkib küsimus, mida viia kingituseks, kohmab mõni pereliige varem või hiljem: "Koo midagi?"
Kas te parema meelega ei pea majapidamisraamatut, et mitte saada teada, kui suur osa sissetulekuist kulub käsitöövahenditele?
Kui käite reisil ja kaaslased ostavad postkaarte, suveniire, kohalikku toitu, muusikat jms, püüate teie paaniliselt leida lõngapoodi?
Kas kõik teie pereliikmed olenemata soost ja vanusest on kursis mõistetega "akrüül" ja "alpaka" ning ei julge neid rohkem kui üks kord omavahel segi ajada?
sokike kirjutas @ 13:47 - Link - kommentaarid (19)

01 Oktoober 2014
1) 6-kordsete Regia hallivõitu sokilõngade jääkide hävitamise sokid



2) 4-kordse mäletamata päritolu sokilõngajäägitupsu hävitamise käpakesed ehk Trikimehekindad tõukeratturile





3) Mitte kellegi ega millegi hävitamise pooledkindad lõngast, mida minu meelest pidanuks suurem osa veel alles jääma, aga mida ma sellegippolest leida ja tuvastada ei suuda (tõenäoliselt Malabrigo Sock)



4) Üleminek kinnastelt mütsidele ehk Kurgimüüja kindad ja kübar Dragonfly Fibers Djinny Sockist





Kahjuks ei leidunud mütsile ja kinnastele kolme sobivat nööpi ja seepärast on mütsil isesugune. Aga eriti ilus. Ja sobiv.



Kahjuks ei leidu mul muid kurgimüügitööks sobivaid rõivaid ja seega ei ole neid asju kandnud ja tunnen rahulolematust. Mulle ei meeldi, kui kudumid nurgas koisid ootavad.

5) Pehmemüts 1 pehmepojale 1 imeilusast Malabrigo Finitost. Mustriks veel veidi Malabrigot ning valge Woolminti BlueFaced Leicester Sock, mis on ka apsaluutselt adoraabel.







Tegelikult peaks järelejäänud lõngast nt sõrmkindad ka komplekti kuduma, aga murran alles pead värvilahenduse üle. Rohelisekirjut on järgi kõige vähem, sinist nagu natuke on ja valget on kõige rohkem. Valgete sõrmedega kindaid aga poisslapsele ei tee ju ...

6) Malabrigo mütsi vestist üle jäänud lõngadest



7) Võimalik, et mütsi Hendrikule, kui Hendrikule peaks meeldima ja paras olema







8] Puuvillasegu pehmemütsi 2 pehmepojale 1 (lihtsalt, et teise jope juurde oleks ka sobiv). Lõng Classic Yarn Soft Spring, aga sünnib kanda ka sügisel.





Sellest kahjuks modellikamat pilti pole, kuna lõpeks pole pehmepojal ka mahti iga viimase kui mütsiga poseerida.



9) Nojasiis lõpuks sall. Härra Sünnipäevasall Ravelryst. Mustri ostmisega end ei vaevanud, joonistasin pildi järgi skeemi. Siis avastasin, et muster on tasuta. Ja no mis siis - tegelikult on skeemilt ikkagi lihtsam kududa kui "regivärsi" järgi.



Tegin seda salli kohe pikalt. Vahepeal käisin poest lõnga juurde toomas. No oma kaks kopikatega meetrit sai kindlasti. Materjaliks Rowan Purelife British Sheep Breeds DK Undyed. Kiidan taevani! Lisaks tavapärasele kudumiselamusele oli selle salli kudumine katkematu lõhnapidu. Loodan, et kandjale ka meeldib briti lambatõugude Suffolk, Jacob ja Bluefaced Leicester lõhnasegu.

Seks korraks kõik. Kui mõni pole veel märganud, siis minu pildid on kohati hakanud olema kunstipäratult triibulised. Viimasel ajal viskab sekka ka sehandseid, mille keskpaik sootuks valgest laigust kaetud (neid pole siin näidanud). Kui fotokas rikkis, ega siis pildistamine miski mõnu ole. Tegelikult on kaks Malabrigo lõngast roosavõitu tütarlapsemütsi ka valmis, aga pildistamata. Näis, mis se'st asjast saab. Ehk ikka saab veel natuke.
sokike kirjutas @ 08:38 - Link - kommentaarid (12)

22 August 2014
Lõppude-lõppude-lõpuks sai poes käidud, nööbid toodud ja särgile ette aetud, nõnda et saan asja ette näidata.



Anu Pink andis mulle kord meestesärgiõmmelusest üle jäänud tükke, millest ei osanud targemat välja meelitada, kui väiksemat sorti mehe särgi. Kummalisel kombel jagus neid riismeid täitsa nii palju, et särk sai vähemalt tänavuaastaks minu poistele suur.
Päris ühest riidest särk välja ei tulnud, seega osa detaile on teisest kangast: seljapasse sisemine kiht, krae kanna välimine kiht, alumise hõlma kinniseliist ja varrukalõhikute kandid. Viimased oleksid tulnud ju ka põhikangast, aga nõnda tundus edevam. Mulle täitsa meeldib.



Kangatükke on veelgi, nii et kui tõsiselt tahan vähemalt ühe lapse 1. septembril omaõmmeldud särgis kooli saata, on võimalus (teoreetiliselt) olemas.
sokike kirjutas @ 16:50 - Link - kommentaarid (14)

14 August 2014
Minu vaimustus Malabrigo lõngadest, mida vahendab Käsitööait Pärnus, jätkub. Oivalised värvid ja vapustav pehmus sunnivad mind iga kord sääl poes käies mõnd vihti kaenlasse haarama ja käest panna ma neid enam ei suuda. Osa neist "käe külge kleepunud" lõngadest said naisterahva vestiks mulle endale, suurus seega 34/36.



Sinised triibud - MB Rios, värvitoon 150, Azul Profundo;
pruunid triibud - MB Rios, värv 048, Glitter;
kirjud triibud - MB Rios, värv 862, Piedras;
kitsad kollased vahetriibud - poja rebokampsunist üle jäänud MB Worsted, värv 7, Cadmium.



Kudusin varrastel 4,5mm. Kõiki Rioseid oli varuks üks viht ja sinist ning pruuni jäi vestist üle täpselt ühe mütsi jagu. (Müts on ka valmis, aga ootab viimistlemist ja pildistamist.) Kirjut üle ei jäänud, kuna seda kulus vestisse rohkem, sest sellest tegin ka kandid. Kantide tarbeks korjasin silmused vardale, kudusin 1-1 pr keerdsilmadega soonikut ja lõpetasin Itaalia moodi nõelaga (rahvusvaheliselt tuntud ka kui Tubular Bind Off').



Kudusin esimest korda nii sügava V-kaeluse, et kaeluseava tuli alustada veel enne käeauke. Kantimata olekus tundus asi ohtlik, aga kanditult jäin tulemusega väga rahule. Esmalt tegin pildi särgiga ja arvasin, et sellest piisab, ...



... aga lõpuks viitsisin ikka vesti selga ja fotoka statiivile ajada ja võtsin modellipoosi. Et oleks ikka näha, et kõik on perfektne.



***

Seoses ühtede sukavarraste vabakskudumisega vähemalt kaks aastat seisnud töö seest valmisid üle aastate (?) tõelised villased sokid. Soonikud, millest esmalt pidid saama kirikinnaste randmed, said nüüd hoopis sokisäärteks. Kunagiste kinnaste lõngad on vahepeal saanud millekski teiseks, sokkideks pidin seega otsima muud. Andsin oma parima. Ja pean tunnistama, et tõelise villase soki vastu ei saa ükski muu! Seda arvas ka noorem poeg, kes sokid pildistamiseks muidu ilusal, aga 30-kraadise palavusega päeval palja jala otsa tõmbas.



Loodetavasti vallandub nüüd suurem sokikudumispuhang - kõik puha kodumaised villased. (Psst! Ainult isase inimese sokid teen siiski sokilõngast, sest see kestab kauem.)

***



Ja juba järgmise sokipaariga pidin sööma ülalöeldud sõnu - valmis said lastesokid ... sokilõngast. See tutsak oli juba kodus olemas, noh. Tõele au andes on sokilõngu kodus olemas nii palju, et ... vist tuleb järgmised paar aastat ikka neist kududa.


sokike kirjutas @ 12:07 - Link - kommentaarid (11)

.: lemmikumad tegijad :.


100% Pura Lana
Ann Wood
Beates bunter Blog
Brooklyntweed
Cati
Connie Chang Chinchio
Dots
Dragonfly tegemised
Eelika
Eowyni väikesed tegemised
Exercise Before Knitting
Falling Stitches
Fée Niasse!
Folklore Fashion
Freddy toimetised
French Press Knits
fridica
froufrou et capucine
Hallike
Heegeldab
Hello Yarn



I knit this
Ignorant Bliss
Ilukuduja
Ilutegija
Ilutegija blogspotis
Juulikese käsitööpäevik
karoliinahv
Kata .. koob



Knitspot
Knitted Bliss
Koe Kiri
Kollase kassi jäljed
Krentu
Kristi käsitöömõtted
Krizzuka tegemised
Kullakera
Käsitööjutud



Laima in Wonderland





lilla a
lilleliis
lillepidu



Loodusvärvid
Lotta tegemised
Made by Joel





Muhvi laegas
Needle Book
needled
Patchwork Pottery
Photo.Knit.Dog





Pitsikuduja





Putukas ja Mutukas
Puur Jane



Rupamari käsitööd





zigzagstitch
TECHknitting
The Shetland Trader
The Wife Knits
Through the Loops!
Timotei
Tintsu nokitseb



Triini pesa
trois petits points





Valevant





We Heart Yarn
Yarn Harlot

.: jutublogid :.


Anakonda blogspotis

Kirjad Sõgedate külast

Ploom, Pangaasius ja perekond