< sokisahtel
sokisahtel
Mul on kodus lõng ja vardad
Soki sisse kujun varbad.




.: minust :.
vanus: ...>35
elukoht: Saaremaa
tähemärk: Sõnn
.: poed ja muud:.
Kangastelje töötuba
Kadakmari leht
Lõngapood
Pullover
Loop
The Sock Yarn Shop
.: minu juhendid :.
Hiljem sisse kootud sokikand
Kannast alustatud sokid
Õmblusteta beebikampsun
Kahekihiline palmikuga müts
Heegeldatud Bruno
Kootud läkiläki
Motiivipitsiga heegelmüts
Varjukoes tuukrimüts
Kootud kaelussall poistele
Heidekombekas väikelapsele
Heegeldatud pajalapimüts
.: osalen :.








Õmblustöö õmblustuppa











.: arhiiv :.
Viimased postitused
Oktoober 2014
August 2014
Juuli 2014
Juuni 2014
Mai 2014
Aprill 2014
Märts 2014
Veebruar 2014
Jaanuar 2014
Detsember 2013
November 2013
Oktoober 2013
September 2013
August 2013
Juuli 2013
Juuni 2013
Mai 2013
Aprill 2013
Märts 2013
Veebruar 2013
Jaanuar 2013
Detsember 2012
November 2012
Oktoober 2012
September 2012
August 2012
Juuli 2012
Juuni 2012
Mai 2012
Aprill 2012
Märts 2012
Veebruar 2012
Jaanuar 2012
Detsember 2011
November 2011
Oktoober 2011
September 2011
August 2011
Juuli 2011
Juuni 2011
Mai 2011
Aprill 2011
Märts 2011
Veebruar 2011
Jaanuar 2011
Detsember 2010
November 2010
Oktoober 2010
September 2010
August 2010
Juuli 2010
Juuni 2010
Mai 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Veebruar 2010
Jaanuar 2010
Detsember 2009
November 2009
Oktoober 2009
September 2009
August 2009
Juuli 2009
Juuni 2009
Mai 2009
Aprill 2009
Märts 2009
Veebruar 2009
Jaanuar 2009
Detsember 2008
November 2008
Oktoober 2008
September 2008
August 2008
Juuli 2008
Juuni 2008
Mai 2008
Aprill 2008
Märts 2008

.: külastusi :.

666342

16 Oktoober 2014
Alanud ei ole mitte ainult mütsihooaeg. Soktoobrikuugi on juba poole peal. Õhtuti läeb järjest varem pimedaks. Igas't larüngiidid ja katarrid hiilivad ringi ... Nüüd tuleb hoida kõrvu tuule eest, silm selge, selg sirge ja jalad soojas.



Minu esimestesse soktoobrisokkidesse sai ära kasutatud tutsak kirjut Regia jääki ja natuke ühevärvilist. Ikka Regiat. Mõlemad lõngad 4-kordsed, tööd sai varras 1,5 mm, vardal 14 silma, sokid said parajad umbes 2-aastasele jalakesele.



Tegelikult ei jagunud kirju lõnga tutsu mõlemale sokile võrdselt ning enne ühevärvilist varvast kombineerisin teisele triibu kodus leiduvatest sobivat tooni punastest, roosadest ja oranžidest meriinovillastest, lisaks jupike helerohelist peenvillast. Terav silm ehk märkab, kummale sokile on lisa nirutatud. Ise olen pettusega rahul.
sokike kirjutas @ 06:57 - Link - kommentaarid (5)

13 Oktoober 2014
Mütsihooaeg on alanud!



Sain tellimuse valmistada müts vanema poja klassiõele.Tüdruku ema arvas, et kuigi lapse lemmikvärv on roosa, võiks noortele daamidele tutvustada ka muid toone. Loodan, et lilla-puna-roosa-oranžikirju on piisavalt sujuv üleminek roosast maailmast mitmevärvilisse.
Igal juhul andis tellimus põhjuse lüüa vardad kaua klaaskausis ilutsenud Malabrigo Arroyo Archangelisse. Mmh, millised värvid, milline pehmus!





Et müts ei saaks väga õhuke, otsustasin kahekordse eesserva kasuks. Kudusin varrastel nr 2,75, silmuste hulka küll enam kosta ei oska. Kahandusega osas on müts ühekordne ning kaelusesse kudusin sobivast ühevärvilisest nöörkandi. Viimast nippi kasutasin esmakordselt. Kena korrekt tulemus! Kes soovib asja lähemalt uurida, siis guugeldage otsisõna "i-cord".



Juhuks, kui lapsele sellise kujuga müts ei meeldi, tegin järelejäänud lõngast koos rohkema roosaga veel ühe.



Archangelit ei jätkunud päris lõpuni, seega nirutasin mütsitippu roosa põrsasabakese.





Kuna pojad tutvustasid eelmise postituse modelli kaktusele, siis selle postituse lõppu modellikat ei tule. Vähemalt mitte enne, kui õige müts on õige lapse peas.

***
Aga see pole veel kõik. Kuna roosamütsilisel tütarlapsel on ka noorem vend, siis tegin mõned poistemütsid ka. Mitu seepärast, et oleks ikka valikut.



Oranž lõng Supremo (100% meriinovilla), vardad 2,5 mm, vardal 30 silma (servas 27). Müts sai paras pigem täiskasvanule.





Red Heart Fina DK (100% villa), vardad 2,75 mm, vardal 26, mustri osas 28 silma. Mutsi siseserv mäletamata nimega kasmiiri-, siidi- ja meriinosegu lõngast.





Debbie Bliss Donegal Luxury Tweed Aran (85% villa, 15% angoorat), vardad 3,5 ja 4mm, vardal 19 silma. Mütsi servas on voodriks meriinovillane parempidikoes 4,5 cm laiune riba.



Ja siis veel kaelus töökaaslasele sünnipäeva puhul. Kuna lõnga värvid on iseenesest kaunid, ei hakanud mustriga jantima. Sellise toru kudumine on lihtne: lõng Drops Delight, vardad 2,5 mm, vardal 30 silma, ülaääres 3-1 soonik, siis sirge toru soovitud pikkuses. Tipu moodustamiseks koo kahel vardal edasi-tagasi lühendatud ridu, iga sida 3 silma eelisest lühem. Kui oled tippu välja jõudnud, jätka ringselt 3-1 soonikuga korjates ridade lühendamise kohast vardale ka rida madalam silmus, mille peaks kuduma sooniku pahempidisena.





***

19. oktoober

Roosa tütarlaps valis sinisekirju mütsi!
sokike kirjutas @ 08:20 - Link - kommentaarid (12)

10 Oktoober 2014
Tunnistan üles, et
a) mul on raskusi juhendite järgi kudumisega. Seega enamasti, kui keegi pöördub minu poole palvega, kas ma kooksin selle või teise asja sealt ajakirjast, saadan ma ta ...
kellegi teise jutule.
b) minu jaoks korralik skeem on tuhatkord tõhusam kui õpetus, mis sisaldab väljendeid nagu "pööra töö ringi" või "tõsta ääresilmus kudumata".
ja lõpuks
c) kui netis leidub juhend, mida müüakse, aga asja on võimalik kududa pildi järgi ilma mustrit ostmata, siis seda ma ka teen. Väga tihti nii ei juhtu, aga vahel ometi. Mõnikord tunnen end seepärast süüdlasena. Ilmselt siis, kui idee on nii hea, et on minu puhtsubjektiivset arvamist mööda igat senti väärt.
Ravelrys oli üheks sarnaseks asjakeseks Treppenviertel kaelus. No on juhend, jah. Maksab 2,50 € - ei ole kallis. Aga mul ei ole PayPali kontot ega krediitkaarti. Kui kaelusele otsa vaadata, siis tegu on väga lihtsa parempidi-pahempidisilmadest mustriga. Lihtne ja efektne ...
Lõin vardad lõngasse. Tuli välja küll. Aga esimene sai liiga kitsas. Tundus, et lohvakam meeldiks rohkem. Harutasin. Alustasin uuesti. Poole peal tundus, et lõnga jääb puudu. Harutasin. Võtsin teise lõnga ja alustasin uuesti. Ei meeldinud, kuidas kirju lõng "laigutama" hakkas. Harutasin. Kaeluseisu läks üle.
Novot ja ongi mulle paras! Juhendis on ilmselt kirjas, mitu silma millisele vardale luua ja kui palju ühel või teisel juhul lõngameetreid kulub.
Kudumiste-harutamiste aegu tuli aga mõte, et sarnasel moel peaks saama ka mütsi kududa - kummagi kõrva peale üks nurgake. Mõeldud-tehtud. Kavand peas valmis, asusin asja kallale ja ... jäin tulemusega rahule. Alles pärast mütsi valmimist kargas pähe, et äkist keegi on ennegi sellisele mõttele tulnud. Lõin Ravelrys otsingusse "Treppenviertel Hat" ja seal ta oligi!
Minu müts erineb suuruse ja paelte olemasolu poolest, niisiis nimetasin oma "Treppenviertel Babyks". 2-2 soonikus kudusin prmp-silmad keerdsilmustena, sest nii hoiab soonik paremini kokku. No ja pealae lahendasin "nagu jumal juhatab". Originaali oma meeldib palju rohkem.
Modelliks äärmiselt kannatlik supermodell Õhupall.











sokike kirjutas @ 19:01 - Link - kommentaarid (5)

04 Oktoober 2014
Ohutu hobi või sõltuvus?

Paar päeva tagasi juhtus selline lugu, et poisid hakkasid õhtupoolikul õue minema ning üks neist hüüdis juba trepikojas: "Emme, õues on üks lõng maas!" Vaatasin minagi kolmanda korruse aknast välja ja leidsin, et tõepoolest. (Endamisi mõtlesin veel, et näe, milline tubli kudujalaps - tunneb 2,5 korruse kõrguselt eksimatult lillas nutsakus ära lõngatoki.) Naabripoiss jooksis maja ette parklasse ja tõi õnnetu lõngarulli tänavalt ära. Ilus puhas terve tokk Regia sokilõnga.
Võibolla mõni jõudis samal õhtul fb-s märgata kuulutust, kus teatasin, et tulnud lõng otsib omanikku?
Järgmisel hommikul lapsi kooli saates kinnitasin lõngatoki knopkaga trepikotta stendile, et kui keegi helistab, saab kohe kätte. Kui kooli juurest tagasi jõudsin, oli lõng juba läinud. Ilmselt ikka keegi meie trepikoja koolitüdrukutest kaotas. Pakkusin küll õhtul igasse peresse, aga võib ju olla, et kõik tüdrukud ei ole oma õdede või emad tütarde lõngavarudega kursis. Minu ema näiteks küll ei tea, kui palju lõnga mul on ...
Aga tõttöelda jõudsin selle veidi rohkem kui poole ööpäeva sees mõelda: "Kas on võimalik, et see tokk pärineb mu oma varudest?" Kuidas see jalutama võinuks minna, ei osanud ette kujutada, aga igal juhul sisaldavad minu hoiuanumad ka sama lõnga sama värvitooni. Kas tõesti on mu lõngavarud juba nii suured, et varisevad kolmanda korruse akendest alla tänavale?
Kui lapsed tol õhtul poolteist tundi hiljem tuppa tulid, küsis mu noorem: "Emme, miks Sa ei ole sellest lõngast veel midagi kudunud?" Vaat' siis ma hakkasin mõtlema, et mis siis, kui kudumise näol ei ole antud juhtumil tegu enam ohutu hobiga, mille saaduseks on armsad pehmed asjakesed, vaid võimust on võtnud maania, kuduhullus, sõltuvus?!

Kas teie elus on päevi, mil te ei saa õhtul magama minna, kuna kudumistöö on lõppjärgus ja tund tunni järel venib öösse, kuna tahaks asja varrastelt maha saada?
Kas te leiate end tühjendamas mõnd anumat teiste pereliikmete "ebavajalikest" asjadest, kuna selles kastis/purgis/sahtlis on palju parem hoida lõngu?
Kas te nimetate kõigile küsijaile sünnipäevakingisoovina igal aastal ikka üht ja sama (hah, lõnga loomulikult!)?
Kas puhkepäev võib mööduda, ilma et teeksite midagi muud peale söömise (kui sedagi) ja kudumise?
Kas teie vardakarbis/purgis/kotis on olemas kõik vardad (kaasa arvatud veerand- ja kolmveerandnumbrid) vahemikus 0,7 - 10 mm?
Kui te kiljatate arvuti ees vaimustusest ja lapsed jooksevad vaatama, mida toredat näha, on selleks midagi kootut?
Kas teie lapsed on väljaõpetatud kaitsma oma kehaga ema poolikut kudumistööd võõraste väikelaste eest?
Kui olete üksi kodus, kas eelistate magada elutoas diivanil, et hommikul ärgates saaks kohe kudumistöö kätte võtta? Ja peate teisel järjestikkusel vabal päeval kolima tagasi magamistuppa, sest diivan on sedavõrd täidetud poolikute kudumistöödega, et isegi kass ei mahu sinna magama?
Kas te võtate igaks juhuks ka tööle kaasa kotitäie lõnga, sest võibolla tekib päeva jooksul vaba hetk millegi varrastele loomiseks?
Kas sõbrad ja omakülainimesed pakuvad teile adopteerimiseks vokke, villakotte, koera seljast kammitud karvu ja - otse loomulikult - lõnga?
Kas siis, kui lapsed saavad sünnipäevakutse ja kerkib küsimus, mida viia kingituseks, kohmab mõni pereliige varem või hiljem: "Koo midagi?"
Kas te parema meelega ei pea majapidamisraamatut, et mitte saada teada, kui suur osa sissetulekuist kulub käsitöövahenditele?
Kui käite reisil ja kaaslased ostavad postkaarte, suveniire, kohalikku toitu, muusikat jms, püüate teie paaniliselt leida lõngapoodi?
Kas kõik teie pereliikmed olenemata soost ja vanusest on kursis mõistetega "akrüül" ja "alpaka" ning ei julge neid rohkem kui üks kord omavahel segi ajada?
sokike kirjutas @ 13:47 - Link - kommentaarid (19)

01 Oktoober 2014
1) 6-kordsete Regia hallivõitu sokilõngade jääkide hävitamise sokid



2) 4-kordse mäletamata päritolu sokilõngajäägitupsu hävitamise käpakesed ehk Trikimehekindad tõukeratturile





3) Mitte kellegi ega millegi hävitamise pooledkindad lõngast, mida minu meelest pidanuks suurem osa veel alles jääma, aga mida ma sellegippolest leida ja tuvastada ei suuda (tõenäoliselt Malabrigo Sock)



4) Üleminek kinnastelt mütsidele ehk Kurgimüüja kindad ja kübar Dragonfly Fibers Djinny Sockist





Kahjuks ei leidunud mütsile ja kinnastele kolme sobivat nööpi ja seepärast on mütsil isesugune. Aga eriti ilus. Ja sobiv.



Kahjuks ei leidu mul muid kurgimüügitööks sobivaid rõivaid ja seega ei ole neid asju kandnud ja tunnen rahulolematust. Mulle ei meeldi, kui kudumid nurgas koisid ootavad.

5) Pehmemüts 1 pehmepojale 1 imeilusast Malabrigo Finitost. Mustriks veel veidi Malabrigot ning valge Woolminti BlueFaced Leicester Sock, mis on ka apsaluutselt adoraabel.







Tegelikult peaks järelejäänud lõngast nt sõrmkindad ka komplekti kuduma, aga murran alles pead värvilahenduse üle. Rohelisekirjut on järgi kõige vähem, sinist nagu natuke on ja valget on kõige rohkem. Valgete sõrmedega kindaid aga poisslapsele ei tee ju ...

6) Malabrigo mütsi vestist üle jäänud lõngadest



7) Võimalik, et mütsi Hendrikule, kui Hendrikule peaks meeldima ja paras olema







8] Puuvillasegu pehmemütsi 2 pehmepojale 1 (lihtsalt, et teise jope juurde oleks ka sobiv). Lõng Classic Yarn Soft Spring, aga sünnib kanda ka sügisel.





Sellest kahjuks modellikamat pilti pole, kuna lõpeks pole pehmepojal ka mahti iga viimase kui mütsiga poseerida.



9) Nojasiis lõpuks sall. Härra Sünnipäevasall Ravelryst. Mustri ostmisega end ei vaevanud, joonistasin pildi järgi skeemi. Siis avastasin, et muster on tasuta. Ja no mis siis - tegelikult on skeemilt ikkagi lihtsam kududa kui "regivärsi" järgi.



Tegin seda salli kohe pikalt. Vahepeal käisin poest lõnga juurde toomas. No oma kaks kopikatega meetrit sai kindlasti. Materjaliks Rowan Purelife British Sheep Breeds DK Undyed. Kiidan taevani! Lisaks tavapärasele kudumiselamusele oli selle salli kudumine katkematu lõhnapidu. Loodan, et kandjale ka meeldib briti lambatõugude Suffolk, Jacob ja Bluefaced Leicester lõhnasegu.

Seks korraks kõik. Kui mõni pole veel märganud, siis minu pildid on kohati hakanud olema kunstipäratult triibulised. Viimasel ajal viskab sekka ka sehandseid, mille keskpaik sootuks valgest laigust kaetud (neid pole siin näidanud). Kui fotokas rikkis, ega siis pildistamine miski mõnu ole. Tegelikult on kaks Malabrigo lõngast roosavõitu tütarlapsemütsi ka valmis, aga pildistamata. Näis, mis se'st asjast saab. Ehk ikka saab veel natuke.
sokike kirjutas @ 08:38 - Link - kommentaarid (12)

22 August 2014
Lõppude-lõppude-lõpuks sai poes käidud, nööbid toodud ja särgile ette aetud, nõnda et saan asja ette näidata.



Anu Pink andis mulle kord meestesärgiõmmelusest üle jäänud tükke, millest ei osanud targemat välja meelitada, kui väiksemat sorti mehe särgi. Kummalisel kombel jagus neid riismeid täitsa nii palju, et särk sai vähemalt tänavuaastaks minu poistele suur.
Päris ühest riidest särk välja ei tulnud, seega osa detaile on teisest kangast: seljapasse sisemine kiht, krae kanna välimine kiht, alumise hõlma kinniseliist ja varrukalõhikute kandid. Viimased oleksid tulnud ju ka põhikangast, aga nõnda tundus edevam. Mulle täitsa meeldib.



Kangatükke on veelgi, nii et kui tõsiselt tahan vähemalt ühe lapse 1. septembril omaõmmeldud särgis kooli saata, on võimalus (teoreetiliselt) olemas.
sokike kirjutas @ 16:50 - Link - kommentaarid (14)

14 August 2014
Minu vaimustus Malabrigo lõngadest, mida vahendab Käsitööait Pärnus, jätkub. Oivalised värvid ja vapustav pehmus sunnivad mind iga kord sääl poes käies mõnd vihti kaenlasse haarama ja käest panna ma neid enam ei suuda. Osa neist "käe külge kleepunud" lõngadest said naisterahva vestiks mulle endale, suurus seega 34/36.



Sinised triibud - MB Rios, värvitoon 150, Azul Profundo;
pruunid triibud - MB Rios, värv 048, Glitter;
kirjud triibud - MB Rios, värv 862, Piedras;
kitsad kollased vahetriibud - poja rebokampsunist üle jäänud MB Worsted, värv 7, Cadmium.



Kudusin varrastel 4,5mm. Kõiki Rioseid oli varuks üks viht ja sinist ning pruuni jäi vestist üle täpselt ühe mütsi jagu. (Müts on ka valmis, aga ootab viimistlemist ja pildistamist.) Kirjut üle ei jäänud, kuna seda kulus vestisse rohkem, sest sellest tegin ka kandid. Kantide tarbeks korjasin silmused vardale, kudusin 1-1 pr keerdsilmadega soonikut ja lõpetasin Itaalia moodi nõelaga (rahvusvaheliselt tuntud ka kui Tubular Bind Off').



Kudusin esimest korda nii sügava V-kaeluse, et kaeluseava tuli alustada veel enne käeauke. Kantimata olekus tundus asi ohtlik, aga kanditult jäin tulemusega väga rahule. Esmalt tegin pildi särgiga ja arvasin, et sellest piisab, ...



... aga lõpuks viitsisin ikka vesti selga ja fotoka statiivile ajada ja võtsin modellipoosi. Et oleks ikka näha, et kõik on perfektne.



***

Seoses ühtede sukavarraste vabakskudumisega vähemalt kaks aastat seisnud töö seest valmisid üle aastate (?) tõelised villased sokid. Soonikud, millest esmalt pidid saama kirikinnaste randmed, said nüüd hoopis sokisäärteks. Kunagiste kinnaste lõngad on vahepeal saanud millekski teiseks, sokkideks pidin seega otsima muud. Andsin oma parima. Ja pean tunnistama, et tõelise villase soki vastu ei saa ükski muu! Seda arvas ka noorem poeg, kes sokid pildistamiseks muidu ilusal, aga 30-kraadise palavusega päeval palja jala otsa tõmbas.



Loodetavasti vallandub nüüd suurem sokikudumispuhang - kõik puha kodumaised villased. (Psst! Ainult isase inimese sokid teen siiski sokilõngast, sest see kestab kauem.)

***



Ja juba järgmise sokipaariga pidin sööma ülalöeldud sõnu - valmis said lastesokid ... sokilõngast. See tutsak oli juba kodus olemas, noh. Tõele au andes on sokilõngu kodus olemas nii palju, et ... vist tuleb järgmised paar aastat ikka neist kududa.


sokike kirjutas @ 12:07 - Link - kommentaarid (11)

19 Juuli 2014
Ma väga loodan, et kaheksa eluaastat on kõige nõudlikum iga, kui asi puutub kudumismustrite valimisse ja pärastpoole läheb elu jälle lihtsamaks?
Kui koon midagi mehele või iseendale, eriti aga nooremale pojale, siis aegajalt kuulen vanemalt, 8-aastaselt etteheiteid, et JÄLLE ei koo ma TALLE MITTE MIDAGI. No ja kui ma siis võtsin nõuks talle kududa, sain ma alles kuulda: karedat ei taha, nööpe ei taha, "neid kõveraid asju" (loe: palmikuid) ei taha, "nihukest kraed" (loe: V-kaelust) ei taha, triibulist ei taha ...
Kisendasin hädas Ravelry poole ja sain päris head nõu. Koostasin soovitatust pildialbumi ja näitasin pojale. Tundub, et nipp demonstreerida rõivaid isiklikust lapsest natuke vanemal modellil töötab päris hästi. Poisile isegi meeldis mõni nähtud kamps.
Lõpuks selgus aga, et nööbid võivad kampsunil ometi olla, kui neid ei pea avama-sulgema ja nii arenes saaga traditsioonilist rada - valisin purgist kolm kandilist nööpi ja kudusin nende külge omaloomingulise kampsuni. Mustriks on võltspatent, kereosa kootud edasi-tagasi alt üles ja varrukad ringselt ülalt alla. Vardad nr 3. Lõng imeline Malabrigo Arroyo.



Kuna ma ei viitsinud teha proovilappi, aga lõng on üpris elastne ja parempidi-pahempidi silmadest muster samuti, sai kampsun plaanitust tubli paar numbrit suurem. Aga las olla - lapsed kipuvad varem või hiljem välja venima. Kokku nad igal juhul ei tõmba, isegi mitte kuumalt pestes.
Lapse rahulolu uue kudumiga reedab tõsiasi, et ta oli nõus piltidel sellega poseerima. Rõõmu teeb veel, et poiss, kes seni juba kaugelt kootud eset silmates on karjunud: "Kare!" tõmbas kampsuni lühikeste varrukatega särgi peale ja suutis seista nihelemata, põhiliselt ainult grimasse tehes, terved viis minutit.



Ühed Regia lõngast sokid isasele inimesele näitan ka ära:



Loodetavasti ei kuule ma nüüd jälle, et olen valinud vanainimese värvid.
Lõng: Regia Gletscher Color 8-kordne
Vardad: 2,5 mm, vardal 16 silma
Suurus: 43/44

Ilmad on ilusad. Rohige peenraid, sõitke jalgrattaga ja magage õues. Aga ärge unustage, et rege tuleb rautada suvel!
sokike kirjutas @ 18:47 - Link - kommentaarid (17)

30 Juuni 2014
Olen täitsa mitu käsitööasja valmis nikerdanud, aga kuna mul pole nende kohta midagi tarka kosta, siis netiavarustesse riputamine kipub venima.
Näiteks olen nüüd minagi valmistanud sinimustvalge suvemütsi. Minu elu esimene. Seda tellimust ikka andis oodata. Mütsi sai endale vennapoeg, kes, jumal paraku, ei räägi sõnagi eesti keelt. Aga eks poisike ole oma kasinad viis eluaastat Soomes elanud, nii et mis seal imestada. Lapse ema pole ka mitte eestlane, nii et selles suunas ei maksa etteheitvaid pilke loopida. Ja paljukest need isad ikka lastega räägivad. Isad vaatavad ja mängivad lastega jalgpalli, õpetavad ehitama ja loobivad lapsi lae alla. Sinnajuurde pole ju oluliselt rohkem teksti tarvis kui mõni mühh ja nohh, mis võibolla polegi eesti ja soome keeles nii erinevad. No vähemalt on sellel lapsel nüüd sinimustvalge mütsike.



Kuni ma ootan pilti vennapojast mütsiga, modellab siin mu oma poeg.



Meie kortermaja ette pandi suve hakul uus asfalt ja sellega seoses tahan jagada takust nendega, kes ei tea, kuidas õliplekkidest lahti saada. Jajah - asfalt. Jajah - õliplekid. Jah, neist on võimalik lahti saada.
Selleks, et maha panna uus asfalt, tundub olevat tavapärane praktika, et vana lõhutakse eest ära. Kellel puudub kogemus, kui palju tolmu toodab asfaldi üles kiskumine, siis soovitan proovida. Kogemus rikastab. Teetööde ajaks paluti autod majaesisest parklast muidugi mujale viia, aga jalgrataste kohta ei öeldud targu midagi (ja egas teetöödes kogenematu hobijalgrattur oska ka kõike ette näha), sest need seisid õigupoolest jalgrattahoidjaga hoopis muruplatsil. Teetöödest küll vaid meetri kaugusel, aga siiski muruplatsil. Tolm sellest ometi ei hoolinud ja enne, kui käe vahele sain, jõudis matta kõik.
Kui teetööd lõppenud olid, ei suutnud ma oma jalgrattale otsa vaadata. Ikka oma nädal aega käisin temast kummastust tundes kauge kaarega mööda. Lõpuks aga võtsin süäme rindu ja ratta õlale ning tassisin kolmandale korrusele vanni. Pärast sooja dušši ja õueõhus kuivatamist võtsin ette hoolika õlitamise ja õlitasin millegipärast üksiti ära oma heledate jooksukingade nina. Nüüd jõuame õli juurde.
Värske õlipleki saab riidelt, ja nagu praktika näitas, üsna edukalt ka nahalt ära kriidi abil. Plekile tuleb kraapida kriidipuru. Soovitavalt külluslik kuhjake ja jätta seisma.



Mina pole uudishimu tõttu kunagi suutnud esimest kuhjakest peale jätta, vaid selle paari tunni pärast maha kloppinud ja ... pidanud uue korra peale panema. Kui king üleöö kriidi all seisis, siis järgmisel hommikul seda maha harjates oli pilt päris hea.
Kuna ma ei teinud "enne" pilti, siis ilmselt pole mõtet panna ka "pärastist", sest imetabane võrdlusmoment jääb olemata. Aga kes nüüd mu juttu ei usu, võib omal nahal järele proovida.
sokike kirjutas @ 17:16 - Link - kommentaarid (4)

08 Juuni 2014
Jäägikampsun

Minu lõngakummuti kahest ülemisest väikesest sahtlist vasakpoolne on 8/2 villaste kerakeste päralt. Neid on seal aastast ... ega ma täpselt teagi. Vanimad kerad on päranduseks saadud vanavanaemalt ja vanatädilt. Julgelt sama vanad võivad olla need, mis ämm aastate eest oma aidast mulle annetas, kui aru sai, et poeg on sehandse tüdriku koju vedanud, kes kududa mõistab. No ja siis suur hulk on neid, mis mõnest suuremast kudumistööst üle jäänud.


Sel pildil adopteerin ma just kümmekond aastat tagasi ämma aidaannetust. Pilt on minu mäletamist mööda tehtud õhtul lõkkevalgel, seepärast nii kummaliste värvidega. Olime kavaleriga jalgrattamatkal Lõuna-Eestis ja muuhulgas põikasime läbi ka Saaremaalt tema vanemate juurest. Küllap ma lisasin need lõngarullid suure heameelega oma pagasisse, et mõni aasta hiljem nendega Tallinnast tagasi saarele kolida.

Juba mõnd aega ei ole lõngajäägisahtlisse olnud võimalik suurt midagi lisaks litsuda, sest sahtel ei lähe niigi ülearu heameelega kinni. Kraami on palju kogunenud. Sestap otsustasin jääke hävitama asuda. Koukisin sahtlist välja kõik kerakesed, mille läbimõõt jäi alla 5cm. Neid sai üle 400 grammi - tubli kampsuni jagu, nõnda's kampsuniks nad saidki.
Alustasin sellest, et ajasin kerakesed omale meelepärases järjekorras nöörile, et siis nööri otsast tõmmates saaks mõnusasti järjest kujuda. vahele vedasin triipe suurest inetust mustast kerast, mida ma ei ole ilmselt vanavanaemast saati osanud millekski kasutada. Siia värvide vahele sobis lõpeks päris hästi, kas pole?



Kampsuni kudusin raglaanlõikelisena ringselt ülalt alla. Kasutasin vardaid nr 2. Kereosa allääres kudusin silmad maha, kasutades Jeny üllatavalt venivat mahakudumise võtet, varrukasuud lõpetasin (tänu AlleRaale, kes vana head nippi meelde tuletas!) Itaalia moodi nõelaga. Kaelusest korjasin silmad vardale ja kudusin korstenkaeluse, kuhu kasutasin ära kaks erinevat musta alla 5-sentimeetrist kera. See on ainus osa kampsist, millega ma 100% rahul ei ole, sest mustad on kõik natuke erinevat tooni, aga mulle oleks meeldinud, kui kogu kaelus oleks üht värvi. Musta erinevad toonid oleks võinud ju ära kasutada värviliste triipude vahele ja seal poleks nende erinevus ilmselt üldse märgata. Aga olgu's päälegi - tegu ikkagi jäägikampsuga ja vaevalt keegi talle erivärvilisust ette heitma hakkab.



Varrukad, muide, on kampsunil ühesugused, aga mitte samade värvidega, mis kehaosal.
Ülalt alla raglaani kudusin ... kahjuks ei teagi, mitmendat korda, aga palju neid kordi olla ei saa. Nt teist või kolmandat? Seetõttu oli väga rõõmustav (loe: üllatav), et kampsun mulle täpselt paras sai. Ega ma kuduma hakates täpselt teadnudki, kellele see saab. Olin ühtviisi valmis selleks, et tuleb lastekampsun või XXL meestekas.



Ilmselt sain aastaprojekti juunikuu märksõnadeks siit inspiratsiooni: jumalamuidu saadud materjalist, julgete värvidega, juhusliku suurusega ja, mõistagi, jubeilus. Paraku ei saa ma seda tööd juunikuusse esitada, kuna alustasin juba mais (kui mitte aprillis?).
sokike kirjutas @ 19:08 - Link - kommentaarid (32)

.: lemmikumad tegijad :.


100% Pura Lana
Ann Wood
Beates bunter Blog
Brooklyntweed
Cati
Connie Chang Chinchio
Dots
Dragonfly tegemised
Eelika
Eowyni väikesed tegemised
Exercise Before Knitting
Falling Stitches
Fée Niasse!
Folklore Fashion
Freddy toimetised
French Press Knits
fridica
froufrou et capucine
Hallike
Heegeldab
Hello Yarn



I knit this
Ignorant Bliss
Ilukuduja
Ilutegija
Ilutegija blogspotis
Juulikese käsitööpäevik
karoliinahv
Kata .. koob



Knitspot
Knitted Bliss
Koe Kiri
Kollase kassi jäljed
Krentu
Kristi käsitöömõtted
Krizzuka tegemised
Kullakera
Käsitööjutud



Laima in Wonderland





lilla a
lilleliis
lillepidu



Loodusvärvid
Lotta tegemised
Made by Joel





Muhvi laegas
Needle Book
needled
Patchwork Pottery
Photo.Knit.Dog





Pitsikuduja





Putukas ja Mutukas
Puur Jane



Rupamari käsitööd





zigzagstitch
TECHknitting
The Shetland Trader
The Wife Knits
Through the Loops!
Timotei
Tintsu nokitseb



Triini pesa
trois petits points





Valevant





We Heart Yarn
Yarn Harlot

.: jutublogid :.


Anakonda blogspotis

Kirjad Sõgedate külast

Ploom, Pangaasius ja perekond