Polkovniku butiik
Polkovniku butiik
22 Veebruar 2009
AUHIND

Sissejuhatav materjal No 1
Sissejuhatav materjal No 2

Eneselegi ootamatult teeb ta tänase postituse. Lühike ja isetegemistest prii. Aga lugemist väärt sellegipoolest.



Ilus talvine pühapäevahommik soojade kardemonisaiadega, mille kõrvale on hea rüübata .... lonkse isetegijate blogidest. Ja ennäe, Anakonda Lembelillel on abi vaja. Häbelik teine.
Nagu meie maal kombeks, tuleb suure pidupäeva lävel jagada ordeneid. Ja teeb seda ka Polkovnik.

Mu daamid ja härrad!
Käesolevaga autasustatakse isetegijat, Anakonda Lembelille, Polkovniku ordeniga „Teeb igast s...t saia“.



Anakonda Lembelill on välja näidanud enneolematut vaprust tulles operatsiivselt välja raskest olukorrast. Hoolimata naiivsusest tuua tribüünile oma isetegmise plaanide hale mittetäitumine, jätkas Anakonda Lembelill oma au ja väärikuse kaitsmist ning realiseeris ebaperfektsuse uuel ja innovaatilisel moel.
Sellega on Anakonda Lembelill auga välja teeninud õiguse kasutada virtuaalordenit, mille parooli saab ta oma isklikku postkasti.



Pidulikus meeleolus kirjutas
Polkovnik

» Polkovnik posted @ 11:17 - Link - kommentaarid (10)
16 Veebruar 2009





MUHUMUSTRILINE MÕMMIK






Kallis Päkapikk!

Ütlen Sulle veelkord aitäh vaimu ergastava raamatu eest. Nagu Sa näed, siis on esimene pihunukk juba valmis saanud. Palun too järgmisel korral sama leidlik kingitus, siis on elu ka edaspidi nagu lilleline mõmmik.



Pailaps Polkovnik




p.s. Meeldetuletuseks, et täna õhtul räägivad Häärberis naised (vt. eelmist postitust).

» Polkovnik posted @ 13:32 - Link - kommentaarid (7)
13 Veebruar 2009
POSITSIOONIPÕLL

Inimesele antakse nii palju kanda, kui ta jõuab vedada. Mõne jaoks on koorem suurem, teise jaoks väiksem – igale oma.

Suvise Tantsupeo repertuaaris on tants „Usalda“. Väga ilus tants. Selle on Arvo Pärdi loo „Ukuaru valss“ põhjal seadnud tantsuks Maie Orav. Tants räägib mehe ja naise küpsest armastusest ja usaldamisest. Mees läheb kindla tundega merele, sest teab, et naine hoiab kodu soojas. Ja naine teab, et mehe koht on merel, ent ta tuleb alati tagasi oma koju oma pere juurde. Ka kõige suurematel merekarudel on olemas üksainus paik maamunal, kuhu nad ikka ja jälle hea tundega tagasi tahavad jõuda. Armastus, mis kestab üle aja ja üle vee. Usaldus.


Polkovnik ootab oma merekaru. Palju pole enam jäänud ent kohati tundub koorem liiga suureks paisuvat. Nii suureks, et nädalapäevad tagasi murdus ta selle all füüsilises mõttes. Loodus ei ole loll. Kui Sa ise ei taipa, et jooksed nagu hiir labürindis peaga vastu tupiku seina, siis tuleb korraks maha istuda ja mõelda. Murtud Polkovnikul oli päris mitu päeva aega lamada ja mõelda. Käsitööd ta ristseliti olles teha ei mõista. Samuti tundus Marmelaadi soovitatud lavatsiga lae alla vinnamine ning laemaalingu tegemine liiga aukartust äratav ettevõtmine. Las see jäägu Michelangelo pärusmaaks. Niisiis ei jäänud muud üle kui mõtelda.


Labürindist peab olema ju väljapääs, kui endistviisi ei saa, siis tuleb uut moodi proovida. Mis seal ikka, selg sirgu ja oma koormaga sammuke tagasi, et saaks siis uuesti edasi minna.

Igal kuningal on oma kroon ja autojuhil oma rool. Pilt ju selge, kelle käes on ohjad. Tema tahtis ka oma krooni või oma rooli. Ta otsustas, et ta tassib oma kandamit edasi ainult väärikalt ning stiilselt ja nii, et asjaosalistele selge kellega on tegu. Oma positsiooni kinnitamiseks tegi ta endale põlle. Tema kuningriigi valitsemise põll. Esimene päris oma põll. Eesti naised on ju ammustest aegadest põlle kandnud. Väga tähendusrikas rõivaese, positsiooni ja staatuse näitaja. Ja ta ei saanduki enne ühtegi kiiret-ja-edasilükkamatut-asjatoimetust teha, kui põll valmis ja väärikalt ette seotud.



Talle tundub, et tänapäeval on põlle kandmine jäänud kokkade ja sommeljeede pärusmaaks. Kodus kohtab söögitegemise-välisel ajal põllega naist harva. Aga ta ei lase end sellest häirida. Temal on nüüd kõik korras ja asjad lähevad edasi. Uutmoodi. Uue põlle ja hea tundega. Tupikust on väljapääs.


Lõpetuseks teadaanne Naiste Ööülikooli (NÖ) fännklubile.
Järgmine ülikool leiab aset esmaspäeva õhtul – 16.veebruaril algusega 20.30. Läbi hekseldatakse teema: „Kuvandid, mille kaudu on naine väljendanud oma naiseks olemist erinevatel ajastutel“ .
Selgituseks: kas ja kuidas on toimunud naise areng läbi väliste mõjutuste, miks praegu tähendab naiseks olemine emansipatsiooni, samas mitte üldse ammu oli selleks kodus olemine. Erisajanditel on sotsiumis olnud erinevad kuvandid, mis on olnud aktsepteeritavad ning määratavad naise põhirollina.


Põllega Polkovnik


Lisatud 10 minutit hiljem: põll on väga armsalt sisse õnnistatud. Väike tüdruk muutus kannatamatuks, kui ema muudkui arvuti taga istus. Laps sai "Kasekese" kommiga vaikima sunnitud. Tulemuseks väiksesed pruunid mustritäiendused põlleservas.


» Polkovnik posted @ 13:37 - Link - kommentaarid (4)
02 Veebruar 2009
Naabrinaiste ümar laud – naabriNaiste ümarlaud
(pikem lugemine veidi filosoofilisel teemal)

Tallinnas on üks tore maja. See maja, milles on tema kodu ja kus ta on siis, kui ei ole Pärnus. Eriti vahvad on need inimesed, kes selles majas elavad. Põgusalt on sellest ka siinsetel lettidel juttu olnud. Kui paljud tänapäeval saavad öelda, et neil toimib täiesti eluterve kogukond, kus vajadusel üleaedseid (tema puhul siis üleuksseid) aidatakse. Kuna trepikoda on suletud, siis uksele koputus tähendab tavaliselt seda, et mõnel naabril on mure. Näiteks sai sousti tegemise ajal jahu otsa või otsib teine oma kadunud last, kes parasjagu tema lastetoas mängib. Suhted naabritega on suurepärased ja ta on vägagi uhke selle üle. See tundub lihtsalt nii mõistlik. Miks ta peaks kõik oma väiksed lapsed kokku pakkima, et poest saia tooma minna, parem hüüab üle ukse, et vaadatagu ka tema lapsi. Ja see toimib! Tänapäeval. Tallinnas.


Möödunud reede õhtul koputati jälle tema uksele. Ja mitte ei olnud jahu otsa saanud, vaid naabrinaine oli teinud ühe lastelaua. See kõlas umbes nii: ma-leidisn-sellise-PVCjupi-ja-mõtleisn-et-kruvin-jalad-alla-ja-proovin-ilusaks-teha. Naabrinaine oli sattunud raamatupoes odavale väljamüügile ning soetas sealt puutöö ja dekoreerimise raamatuid. Oli vaja kohe järele proovida. Kuna laud sai roosipeenraline ning lähim tütarlaps kasvab kõrvalkorteris (ehk Polkovniku juures), siis leidis see laud endale koha äsja roosilise tapeedi saanud lastetoas.

Naised! Tütreid on vaja selleks, et saaks välja elada oma lapsepõlve realiseerimata fantaasiad!

Ta ei usu, et aastasele tütrele väga korda läheb, milline on tapeet või laud tema nurgakeses. Aga emale läheb see liigagi korda.

Ilus laud, ilus õhtu, ilus vein. Värsked porgandipirukad ja küüslaugusaiad on ka ilusad. Öö sirutas oma tiivad üle meie pisikese isamaa. Öös on asju. Saabub vaikus, mida iga ema teab. Vaikus, kui on kuulda omaenese mõtteid või seda, kuidas gaasikatel nõksaga tööle hakkab. See nii magus vaikus, mida ei raatsi Une Matiga jagada. Nagu narkootikum, mille trankviliseerivat mõju tahaks veel ja veel kogeda. Õigel hetkel pole õnnelik olemiseks palju vaja. Sel korral oli vaja vaid magusat vaikust, veini, natuke pirukaid ja kahte naisterahvast, kes püüavad aru saada, milleks nad on siin kus nad on.


Üks neist emantsipeerunud ja tänapäeva mõistes edukas naine, kes otsib t e e d Naiseni tema enda sees. Esimene sammuke ehk arusaamine, et tema sees on Naine, tal juba on tehtud. Teine naine on end alateadlikult pühendanud kodule ja perele ja sellele sisemisele Naisele. Ta on maitsnud ka karjääri mahlaseid vilju ent nüüd võib tõdeda, et looduse ja juhuse tahtel (muide, juhustesse ta siiski ei usu) on ta ikka jõudnud sinna, kus on tema koht – kodu, pere. See mõtteskeem, et Naiseks olemine eristab teda paljudest sookaaslastest, vajab veel kinnistumist.

Üks pildike sellest ilusast päevast. „Emme, ma tahan praegu seda küüslaugusaia, mis sa ükskord tegid!“. Kas saab veel konkreetsemalt end väljendada? Ema võtab seepeale pärmi ja piima ja riiulist jahu ja suhkru ning varsti juba ajabki õhuline vetruv taigen enda rätikuserva alt välja. Paar hoogsat tõmmet ja see õhuloss kukub kokku, ent selle eripäraga , et tal on jube suur kihk taastada varemsaavutatu. Võiksime pärmitaignast sagedamini eeskuju võtta, eriti need, kellel on järjekindlusega probleeme või kes alistuvad liig kergelt. Jahuvihk maandub suurel puhtal laual. Soe ja kohev mass liibub sinu käte ümber, kui alustad dialoogi imelise ent iseloomuga ollusega nimega pärmitaigen. Suuerst taignast saab mitu väikest, mõni neist saab kohe endale erkoranži porgandisüdame, mõni peab ootama veel Ema nobedaid käsi. Üks äraootaval seisukohal taignanutsakas sattus lauaservale piisvalt lähedale, et aastane piiga ulatus oma pisikese kõvera sõrmega selle sisse auku torkima. Torkab ühe korra – oihh, see on pehme. Torkab teine kord veidi julgemini – see jääb näpu külge. Torkab kolmandat korda – oot, selle näpu võiks ju nüüd suhu panna. Lükkab taignasse juba mitu näppu – aga see asi jääb ju väga hästi köögikapi külge kinni. Ja siis saab teda sealt jälle ära nokkida ja suhu panna. Aga mis juhtub siis, kui ma teise käega võtan...

Hingematvalt ilus vaatepilt. Pilt, kuidas väike Naine saab tuttavaks pärmitaignaga. Kui oleks olnud leivataigen, oleks liigne sümboolsus teda vist suisa nutma pannud. Pilt, mida ei tohtinud ära rikkuda fotoaparaadiga, sest sellest kumanduv emotsioon oli liiga tugev ning talletati mällu ka ilma välise abita. Kuidas väike Naine õpib hoidma kodu, kuidas tekib see kõhutunne, milline on üks õige pärmitaigen ja selle tegemiseks ei ole kunagi vaja retsepti, sest see on elus asi ja iga kord kordumatu. Lisaks taignale, läks pudrumulgust sisse ka hea ports porgandipiruka täidist – ja kunagi ei lepi väike Naine vähemaga, kui sellised porgandipirukad nagu Ema tegi. See oskus, lugu, tunnetus ja taju, mida ei saa väiskele Naisele õpetada mitte keegi muu kui suur Naine. Järjepidevus. Ahel läbi põlvkondade.



Kui palju on meis alles neid ahelaid? Kui palju me oleme saanud seda miskit, mis teeb naisest Naise ja kui palju me oleme seda teadmist edasi andnud väikestele Naistele? Tundub, et arengud ühiskonnaloos on laastavalt mõjunud neile ahelatele.

Kas me tajume, et Naiste käes on võim kujundada tuleviku ühiskonda. Paarikümne aasta pärast on ühiskonna aktiivsem osa just needsamad väikesed Naised ja Mehed. Seega sõltub see, millised väärtushinnangud ja tõekspidamised valistevad näiteks 30 aasta pärast, tänastest lastest. Kas Ema on suutnud luua Kodu ja kindlustada tagala, anda tasahilju, igapäevaseid toimetusi tehes kild killu haaval edasi seda miskit, mis kasvatab uue Naise ja uued ühiskonnad. Isa rolli ei saa alaväärtustada, ent kodu süda ja hing on Ema, puht bioloogiliselt on see nii. Võib ju tuua näiteid minevikust, kus mehed käisid jahil saaki püüdmas ja sel ajal naised hoidsib püstkojas leeki aga palju huvitavam, kuidas on lood täna? Kes täna hoiab tulukest lees? Kas on võimalik nii, et kõik, nii mehed kui naised kui ka lasped, on saadetud „jahile“ ning säde kustub? Kui sädet pole, kus on siis tagala? Kas tulemuseks on kodutute ühiskond, kus sõnal ’ligimesearmastus’ puudub tähendus? Kui palju pööratakse sellele tähelepanu? Kas peaks? Kas peavad olema Mehed ja Naised, äkki piisab, kui on inimesed? Kas kord inimeseks hakanud naises saab uuesti sünnitada Naise? Kas on olemas eesti Naine ja mille poolest erineb Naine Eestis Naisest Ida-Timoris ?

Küsimusi tekkis tol ööl neil Naistel palju. Teema on end aastate jooksul pisitasa kogunud ning sel reedeööl leidis oma väljapääsu. Ja see oli nii põnev, et tahaks sellega edasi minna. Kas Sa said aru, mida ta kirjutas, kas on ehk sinulgi analoogseid küsimsui tekkinud? Nad teevad lähiajal kindlasti veel ühe Naiste Ööülikooli ja ootavad sinna ka teiste arvamusi – et kerkiks rohkem küsimusi ja oleks veel rohkem vastuseid. Selles teemas on ürgset väge. Nad ootavad Sind sellese kummalisse majja –


kirjuta Polkovnikule!

» Polkovnik posted @ 22:10 - Link - kommentaarid (24)
Aja jälg veebis
Polkovniku portree

Vanus: 31
Pesapaik: Tallinn, sageli ka Pärnu
Tähtkuju: Neitsi
Meeldib...
...
... tume šokolaad
... siirad, hoolivad ja vastutustundlikud inimesed ja nende teod
... mõtestatud entusiasm
... kududa, tikkida, heegeldada, õmmelda, joonistada
... punavein ja tükk juustu
Lingid
Ühiselt
Teeme piparkoogimaja 2008
Arhiiv
Üht-teist

Head raamatud:
Emil Zola "Daamide õnn"
...

Head filmid:
"Šokolaad"
"Toscana päiekse all"
"Ristumine peateega"
...

Hea kuulamine:
Vikerraadio
....

Külastusi

139561