Polkovniku butiik
Polkovniku butiik
25 November 2008
TUTIKOMMID

Lumemöll - sellest ei saa ükski eestimaalane (ja vist isegi eurooplane) neil päevil üle ega ümber. On tore, et Loodus end aeg-ajalt meelde tuletab ja sunnib oma võimsa väega inimestel hoogu maha võtma. Sunnib mõtlema oma igapäeva siblimise olulisuse või mitteolulisuse üle. Tõestab, et mitte midagi ei juhtu, kui kohe nüüd ja praegu ei saa vaadata televiisorit, ei saa sõita uhkesse kaubamajja ostlema või tegema mõnd muud "äärmiselt vajalikku ja edasilükkamatut tegevust". Ainus "hirmus" asi, mis juhtub, on inimeste armsalt lapsik rõõm kaelasadanud lumemägede üle ja kuna niikuinii midagi muud teha ei saa, siis ehitatakse õues lummememmesid, peetakse lumesõdu ja kõik edasilükkamatud asjad on edasi lükatud. Niisama lihtne see ongi. Seda võiks ju osata teha ka ilma Looduse sekkumiseta.
Kui juhtub, et on tekkinud mõni tõsisem probleem, siis neil päevil on kõik inimesed hulka abibvalmimad. Mehed lükkavad hommikuti maja ees hoogtöö korras lund aga miks me lumetormivabadel päevadel kojamehele appi ei lähe. Lihtsalt niisama, puhtal aitamise pärast. Puhtalt rõõmu tegemise pärast.
Elukestev õpe - kas pole?

Ta astus välja viksist notaribüroost otse valge lumemöllu keskele. Üks suur samm on tehtud, üks suur takistus ületatud. Päev, mida ta oli kohati isegi pisarsilmil nii pikalt oodanud. Oodanud, et õiglus pääseks võidule. Ja siis järsku ei tundunudki see talle enam nii eriline, sest mitte midagi erilist ju ei juhtunud. Taevast ei hakanud tutikomme alla sadama, vaid see oli ikka seesama lumi, mis oli sealt sadanud viimased 50 tundi. Nii juhtub kahetsusväärselt sageli, et me ei oskagi rõõmustada ega tähistada, kui jõuame mõne tähtsa sihini. Millest küll selline küüniline suhtumine...
Aga niisama ei saa lasta sellel mitte-kuidagi-erilisel-tundel end vallutada. Ta otsustas, et parim viis endale rõõmu teha, on hoolimata pikast tegemist-vajavate-asjade-nimekirjast, võtta kätte heegelnõel ja lihtaslt niisama heegeldada ja mitte millelegi mõelda. Mõeldud, tehtud. Ja siis sai tal hea. Ning kui hästi läheb saab ka tema tütar endale Moole moodi papud.





Rahulike soovidega kirjutas
Polkovnik



» Polkovnik posted @ 19:44 - Link - kommentaarid (1)
21 November 2008
LUKSUS

Luksus olla väikerahva liige, omada rahvuslikku identiteeti, olla vaba oma valikutes – see on habras aare. Ta tahab seda väärtust hoida.

Luksus ei peitu asjade rohkuses vaid asjade sisus ja nende saamisloos. Luksus peaks justkui olema midagi kättesaamatut, midagi mida saavad lubada ainult vähesed väljavalitud. Sõltub kõik, millise mätta otsast asju vaadata.
Tänapäeva postindustrialistlikus ühiskonnas on harvaesinev nähtus vastutustunne meid ümbritseva suhtes. Esiteks pole suur osa inimestest enesele teadvustanud, et kõik ressursid on piiratud ja teine suur osa lähtub praegusest hetkest ja hetkekasumist või kasulikkusest (loe: odavam on osta odavat masstoodangut, mida on väiksed hiinlased ja/või nende lapsed kuskil kaugel maal valmis teinud). Seega saab luksuseks nimeteda vastutustundlikku käitumist ja elustiili. Kõik taandub sellele, kuidas asju enese jaoks mõtestada. Aga nii ilus on ju mõelda ja tunda, et -
luksus on süüa porgandit, mis alles hommikul oli veel mulla sees;
luksus on lülitada välja taskutelefon ja mitte tunda sellepärast süümepiinu;
luksus on olla koos lähedastega lihtsalt vaikuses;
luksus on võtta ette käsitöö - lihtsalt tegemise pärast;
luskus on näha, kui ilus on maailm meie ümber ja teada, et kui me ei käitu selle maailmaga viisakalt ja lugupidavalt, siis meie lapselapsed seda ilu ei pruugi näha.


Talle meeldib öko-teema, see tundub nii siiras ja õige. Sellest jagub mõtteid ka edaspidiseks.
Tänaseks mõtteavalduseks andis põhjuse üks netist leitud pilt.



www.thegreendoor.co.uk

Esimene lumi on vaid korra aastas. Justkui nagu sünnipäev ja jõulud. Täna on esimene lumi maas - ilus ja puhas.

Tema esimene koostegemine - 2008 Advendiinglid. Laste käest näpatud tükike voolimissavi, traat, pärlid ja tegemisrõõm koos südamesoojusesiirupiga ning valmis ta ongi. Kaitseingel läheb täna koos sussikestega pisikesele Liisbetile katsikukingiks. Susside jaoks tuli aines Moolelt .





Puhaste mõtetega kirjutas
Polkovnik



» Polkovnik posted @ 08:24 - Link - kommentaarid (4)
20 November 2008
SÜDAMEGA INIMESED

Päike pillub oma soekollaseid kiiri Tallinna lahele. Kirbe sügistuul ei lase pikalt suve meenutada ning juba viibki päikese loodud sooja tunde. Miinisadama mustal asfaldil on paar poolkuiva lompi, milles üks poiss käib salvrätti niisutamas. Salvrätti, millega üritab väga sopasest jopest lihtsalt sopast jopet teha.
Ootusärevus.
Laine loksub ja kuskilt kaugelt on kuulda saabuva laeva mootorite tuksumist. Laev sätib end hoolikalt kai äärde. Selles sättimises on tunda ettevaatlikust, pisut ehk ärevustki (kas ikka saab hästi) - nagu autokooli eksamil külgboksi tehes. Ja ongi kõik - ootamine on läbi. Fotomasin on jälle kodus.
Talt küsitakse, et kas ootamine on raske. Mis mõttes raske? Millega võrreldes on raske? Mitu kilo on raske?
Eesti on mereriik, mehed on aegade algusest merel käinud, naised on kaldal oodanud. Kord pikemalt, kord lühemalt, kord jäänudki ootama. See ei ole midagi erakordset, kuid sellegipoolest kohtab kaastundlikke pilke. Ei ole vaja. Uskuge või mitte aga isegi tänapäeval kohtab kogukonna mentaliteeti, kus abivalmidus ja mõistmine on normaale funktsioneerimise osa.
Ta oskab olla rõõmus ja tänulik selle üle, et majanaaber ei ole mingi suvaline võõras vaid lihast, luust ning hingega inimene, kes pakub abikäe, kui kotte ja kompse on auto kõrvale maha laetud "liiga palju". Rõõmus selle üle, et õhtune koputus uksel võib tähendada, et kõrval korteris on jahu keset kibekiiret kastme keetmist otsa saanud. Või, et kui piim poodi ununes, siis ta ei pea kogu oma pesakonda kokku pakkima vaid lükkab nad üle ukse. Ja lapsed... neid on teistelgi selles trepikojas. Mõnikord tekib tal tunne, et pisike killuke Bullerby'st on tänapäeva linnakeskkonda imbunud. Ons' see võimalik? Kui tahta näha, siis ehk ongi. Uskuge sellesse!!!

Natuke savi ja lõnga, mõni puupärl ka sekka. Kuu aega veel ja saabki kuusele riputada.
Tal pole fotograafia-alaseid eriandeid, esimesed arglikud katsetused tehtud-asjade jäädvustamisel






Parimate soovidega kirjutas
Polkovnik

*'*'*'*'*'*'*'*'*'*'*'*'*'*'*'*'*'*'*'*
Faktid
'*' 2.novembril esimesed 5 sammu ja varsti sinna otsa ka "aitäh-aitäh-aitäh" ning "anna-anna-anna"
'*' 4 meetrit hõõguvaid süsi (Muhv teadis kuidas on mitmuse osastavas "süsi", aitäh)
'*' suur poiss sai sööki ja jooki ja priimat pannkooki





» Polkovnik posted @ 20:45 - Link - kommentaarid (4)
Aja jälg veebis
Polkovniku portree

Vanus: 31
Pesapaik: Tallinn, sageli ka Pärnu
Tähtkuju: Neitsi
Meeldib...
...
... tume šokolaad
... siirad, hoolivad ja vastutustundlikud inimesed ja nende teod
... mõtestatud entusiasm
... kududa, tikkida, heegeldada, õmmelda, joonistada
... punavein ja tükk juustu
Lingid
Ühiselt
Teeme piparkoogimaja 2008
Arhiiv
Üht-teist

Head raamatud:
Emil Zola "Daamide õnn"
...

Head filmid:
"Šokolaad"
"Toscana päiekse all"
"Ristumine peateega"
...

Hea kuulamine:
Vikerraadio
....

Külastusi

138478