ÖÖkudu...
Kui me koos Beib Kirvega kudule jõudsime(läbi ohtralt valgusfoore täislükitud Viljandi ja Pärnu ja väikese telgipüstituspausiga Häärberis) oli Tintsikul juba soeng peas,Lotte vanaemalt peenemad lõngad ostetud(ise tahtsingi jämedamat...), Laantelapsel lugulaul valitud ning Põhjatähe kübaraäär helendamas...





Harutasime aga verivärsked säästurannatoolid pakendist,sukeldusime neisse ning kudumisse...
Mõned meist heegeldasid nii süvenenult,et ei märganud rinnale kolinud ämblikkugi...





Nagu te juba ilmselt teate ,tehti naabermajas kübaratrikke...
...prooviti seda...





...ja prooviti teist...





prooviti seda...





...ja prooviti veel seda...





...saadi lausa tanu alla...





Isiklikult minus tekitas mõningaid küsimusi tundmatu naisterahvas,kes kannatlikult meie letilaua all lebas ning igasugusest käelisest tööst hoidus...nagu ka lobisemisest...





Veel tahaksin näidata teile oma tubli ihukatsja, kannatliku sõidukaaslase ja suurepärase linnasõiduõpetaja Kirvekingi...





Age nüüd põhitegelase juurde...
...meie kiirekiiresall...


vaatamata vahepealsele agressiivsusele ja soovile ilmsüütuid heegeldajaid rünnata...





...rahunes ta hommikuks ja lubas end sõbralikult laiali laotada ilmarahva üleüldiseks rõõmuks...





Ja meie olime õnnelikud...
..ning päris kindlasti mitte need kes me olime õhtul...





...oli mõnus,soe,vihmane,hämar,hahhhetav, hobuhirnatusi,lõvimöirgeid,naeru- ja kudulihastekrampe täis ÖÖ...



PS Üllatuslikult polnudki meie telgist Häärberiaia parima põõsa all saanud basseini.Hea Polkovnik pani meid tuttu,söötis-jootis ning saatis täpselt õigel ajal Viljandi poole teele...AITÄH...kus me vaatamata linna mõnigasele suletusele sisenesime Aita suurepärase ja nunnu Nano Sterni kontserdile minuti pealt õigel ajal...