Kuidas ma kleiti tegin.
Mitte et kleiditegu mu puhul miskit imelikku oleks,ikka tehtud teisi...
Sai välja lõigatud ja juurde lõigatud...ära polnud vaja lõigata midagi...
Krookisin isegi täiesti rahulikult ja paelakese õmblesin käsitsi külge...ikka rahulikult...
Kuna lähim nööbipood on ilmselgelt liiga kaugel,otsisin nööpe oma nööbikarbist.
...leidsin...täpselt õiged...kannaga...kangaga kaetud...siidised...aga mitte liig läikivad...6 tükki-täpselt õige arv.
Panin nööbikesed lauale.
Sirutasin kleidi laiali,et asuda nööpauke tegema.
Tuli mõte tõsta nööbikesed kõrgemale turvalisemasse kohta...
Tõstsin...
...aga ...oooo õudust ,nööpe oli alles ainult viis...
Vaatasin rahulikult ringi---polnud nööpi.
Vaatasin pisut närviliselt igale poole alla---polnud.
Ajasin batoonikesed otsima---polnud nööpi.
Koristasin põhjalikult kogu toa---polnud.
Mõõtsin üle---vaja on kindlasti vähemalt,ma kordan,vähemalt 6 nööpi.
Kleit lendas prügikasti...
Möödus nädal...kleit oli armulikult (ja täiesti puhtalt) ümber asustatud mitte kunagi lõpetatavate asjade hulka...
Aga...
Mu Proua Ema külastas lähimat nööbipoodi,hardushoos olin andnud talle kaasa ühe oma viiest nööbist,et asemele tuua VÄHEMALT seitse samasugust.
Poes selgus
1.Neil üldse ei müüa kangaga kaetud nööpe.
2.Ainsat sobivat nööpi oligi ainult üks---seesama näidis.
Nööpaukude tegu jätkus kiirusega kolm auku nädalas...(kleit ise sai valmis kahe päevaga,ema- ja lapsekohustuste kõrvalt)
...niisiis...
...on mul kleidike viie perfektselt sobiva nööbi ja ühe pisut edevamaga...aga võib juhtuda,et seda tean vaid ma ise...





...ja palun,lisapilt espetsiaalselt Sokikesele...





...aga õues õitsevad roosid




ja toas valmivad kõrvarõngad





..ja ma olen täiesti rahulik...